Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

Maakohtu istung 18.09.2018 kohtuistungil avaldas L.E, et ta keeldus tingimisi enne tähtaega vabanemisest. L.E lisas, et perekonnaga suhted on tal head ning alkoholiga tal ka enam probleeme ei ole, sest ta on vanglas olnud juba pikka aega. L.E leiab, et ta ei ole teistele ohtlik. Vabanemisjärgselt plaanib ta elama asuda aadressile xxxx. Kõnealuses elukohas elas ta ka enne ning seal oli tal sissekirjutus. Suhted lähedastega on head. Peale vabanemist plaanib ta asuda tööle, kuid kuhu, seda ta veel ei tea. Kui ta tööd ei leia, siis ta taotleb invaliidsust. L.E lisab, et tal on terviseprobleemid. Prokuratuuri seisukoht Prokuratuuri hinnangul on täietud eeldused karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. Viru Vangla poolt esitatud materjalidest nähtub, et L.E on osalenud aktiivselt tööhõives ja võtnud osa sotsiaalprogrammidest. Isik on suhelnud psühholoogiga. L.E on vabanemisfondis piisavalt vahendeid ning teda toetab materiaalselt ka abikaasa. Problemaatiline on asjaolu, et isikul ei ole vabaduses töökohta. Küll on võimalik saada invaliidsustoetust ja tal on valmidus leida tööd. Kuriteod on isik pannud toime alkoholijoobes, kuid L.E seisukoht on, et ta on võimeline alkoholist vabanema. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et teda toetavad lähedased. L.E on avaldanud, et soovib rahulikult elada elukaaslasega ja mitte enam vanglasse sattuda. Sellest lähtuvalt ei näe prokurör, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine oleks isiku suhtes vajalik. Prokuöri hinnangul puudub piisav oht, et L.E hakkab kuritegude toimepanemist vabaduses jätkama. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja prokuröri ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et L.E suhtes ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine põhjendatud. KarS § 871 lg 1 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. KarS § 871 lg 2 sätestab, et kui isikut on karistatud 9. peatüki 1., 2., 6. ja 7. jaos, 11. peatüki 2. jaos või 22. peatüki 1. ja 4. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase vangistusega, ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud eelnevat karistatust. Kohtu hinnangul on karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise formaalsed eeldused täidetud. L.E kannab karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 07.10.2014 otsusega mõistetud karistust, mille kohaselt tunnistati ta süüdi KarS § 118 lg 1 p 1 järgi ning KrMS § 238 lg 2 kohaldamisega mõistis kohus talle karistuseks 4 aastat vangistust. Kuivõrd L.E on karistatud 9. peatüki 2. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, siis kvalifitseerub

L.E § 87

lg-s 2 toodud isikuna, kelle suhtes ei kehti eelneva karistatuse nõue

tulenevalt KarS § 871 lg 1 p-st 2. Eeltooduga on kohtu hinnangul L.E suhtes täidetud formaalsed eeldused karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. L.E karistuse kandmise lõpp saabub 05.10.2018, mistõttu kannab kinnipeetav ära mõistetud karistuse täies ulatuses. Lisaks peab kohus karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamisel hindama, kas süüdlane vastab KarS § 871 lg 1 p 3 ettenähtud materiaalsetele eeldustele, st kas arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Kohus ei saa mööda vaadata kinnipeetava varasemast elukäigust. L.E näol on tegemist isikuga, kes kannab vanglas karistust juba viiendat korda ning kuritegude toimepanemist soodustab alkoholi kuritarvitamine ja oma käitumise kontrollimatus. Kinnipeetav ei ole suutnud lahendada probleeme sihipäraselt ning on vältinud probleemidega tegelemist, tarvitades alkoholi. Vaatamata eeltoodule, leiab kohus, et L.E suhtes ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine käesoleval ajal põhjendatud. Käesoleva vangistuse ajal on põhjalikult tegeletud L.E kuriteoriskide maandamisega, eelkõige kinnipeetava alkoholiprobleemiga. L.E on vangistuses töötanud, läbinud sotsiaalprogrammid „Igapäevane valik ehk 12 sammu“ ja „Eluviisitreening“ ning osalenud vestlustel psühholoogiga. L.E on vangistuses enda käitumist analüüsinud ning ta tunnistab, et kainena ta ei oleks kuritegusid sooritanud. Kuivõrd isik tunnistab probleemi ning ta on vangistuses viibinud juba pikka aega, siis ei saa alkoholi tarvitamisega seonduvat riski käesoleval ajal väga suureks pidada. Vähetähtsaks ei saa pidada sedagi, et L.E on motivatsiooni kuritegelikust käitumisest loobuda, mis viitab, et karistus on täitnud oma eesmärki. Lisaks tuleb tõdeda, et kuritegelikke hoiakuid isik ei väljenda ning ametnikega suhtlemisel probleeme ei ole esinenud. L.E on olemas kindlad tulevikuplaanid, mis näivad kohtu hinnangul reaalsed. Isik ei soovi enam vanglasse tagasi sattuda ning ta soovib elada rahulikult oma abikaasaga. L.E on olemas vabanemisjärgne elukoht ning vabaduses ootab isikut toetav lähisuhtevõrgustik. Eelnevalt nimetatud asjaolud peaksid soodustama isiku seaduskuulekust vabaduses. Kuivõrd L.E on karistuse kandmise ajal tegelenud edukalt kuriteoriskide maandamisega ning ka tema vabanemisjärgsed elutingimused näivad head, leiab kohus, et L.E suhtes ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine põhjendatud ning karistusjärgne käitumiskontroll tuleb jätta kohaldamata. Ka vangla ja prokuratuur on kohtuga samal seisukohal, et isiku suhtes ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus L.E suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 871, KrMS § 4261, 432, 384, 387.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Tiit Kullerkupp

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.