Varavastased süüteod › Süüteod vara vastu tervikuna

Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

Asjaolud 04.05.2017 koostas Põhja ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör D. Helila süüdistusakti Ernestas Vadopalase süüdistuses KarS § 209 lg 1 järgi ning saatis asja Harju Maakohtule arutamiseks üldmenetluses. Kuna kuritegu on toime pandud Harju Maakohtu tööpiirkonnas, korraldas kohus 12.06.2017 asja arutamise planeerimiseks ja kohtumenetluse poolte taotluste rahuldamiseks eelistungi. Ernestas Vadopalasele on esitatud süüdistus kelmuses KarS § 209 lg 1 alusel selles, et tema, viibides ajavahemikus 09.–10.06.2012 laeva M/S Victoria pardal marsruudil Stockholm Tallinn kajutis number 5129, võttis ebaseaduslikult samas kajutis viibinud Xxxx rahakotist viimasele kuuluvad kaks Swedbank’i pangakaarti ning sooritas laeval asuvates kauplustes neid pangakaarte kasutades oste kogusummas 910,37 eurot. Ostude eest tasumine toimus pangakaardi magnetriba läbitõmbamise teel. Selliselt identifitseeris E.Vadopalas end kui kaartide ja kontode omanik, mille tagajärjel tegi müüja kassas toimingu, kannatanu kontodelt võeti tehingute katteks raha maha ehk kannatanule tekitati varaline kahju summas 910,37 eurot ja ostetud esemete näol sai E. Vadopalas varalist kasu. Asja materjalidest nähtub, et E. Vadopalas on õigusabi korras üle kuulatud Kaunases 24.01.2017, kus ta tunnistas oma süüd selle kelmuse toimepanemises. Tema vara arestitud ei ole. Tõkendit tema suhtes kohaldatud ei ole. Eelnevalt ei olnud teda kuulutatud ka tagaotsitavaks.

Kohtumääruse põhjendused Kohtu eelistungil 12.06.2017 taotlesid nii prokurör kui kaitsja kriminaalmenetluse lõpetamist seoses kuriteo aegumistähtaja möödumisega ning kohus nõustub selle taotlusega. KrMS § 199 lg 1 p 2 kohaselt on kuriteo aegumine menetlust välistavaks asjaoluks. KarS § 81 lg 1 p 2 kohaselt ei tohi kedagi kuriteo toimepanemises süüdi mõista ega karistada, kui kuriteo lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud viis aastat teise astme kuriteo toimepanemisest. E.Vadopalasele süüks arvatud kelmus KarS § 209 lg 1 tunnustel on teise astme kuritegu ja see on toime pandud 09.-10.06.2012 ehk rohkem kui 5 aastat tagasi. KarS § 81 lg 5 sätestab menetlustoimingud, mis kuriteo aegumise katkestavad ning nendeks on 1) kahtlustatavale või süüdistatavale tõkendi kohaldamine või tema vara või rahapesu objektiks oleva vara arestimine; 2) süüdistatava kohtu alla andmine; 3) kohtuliku arutamise edasilükkamine süüdistatava ilmumata jäämise korral; 4) kohtulikul arutamisel süüdistatava ülekuulamine; 5) kohtulikul arutamisel ekspertiisi või täiendavate tõendite kogumise määramine. Käesolevas kriminaalasjas selliseid menetlustoiminguid, mis aegumise katkestas, tehtud ei ole. Samuti ei esine antud asjas aegumise peatumist tingivat asjaolu KarS § 81 lg 7 p 1 tähenduses, s.t. E.Vadopalast ei ole kuulutatud tagaotsitavaks; ei ole tuvastatud, et ta kohtueelsest menetlusest oleks kõrvale hoidunud. Õigusabi taotluse kahtlustatava ülekuulamiseks on prokurör Xxxxle koostanud alles 21.10.2016.

Seega Ernestas Vadopalasele süüksarvatud kelmus kui teise astme kuritegu, mis on lõpule viidud 10.06.2012, on aegunud ja kriminaalmenetlus tema suhtes tuleb lõpetada KrMS § 262 lg 1 p 3 alusel.

Kriminaalmenetluse kulud Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks riigi õigusabi korras õigusteenust osutavale kaitsjale väljamakstud tasu summas 288 eurot. KrMS § 183 kohaselt hüvitab kriminaalmenetluse lõpetamise korral menetluskulud riik, kui KrMS-s ei ole sätestatud teisiti. Kuna kohus lõpetab kriminaalmenetluse kuriteo aegumise tõttu, tuleb menetluskulud kogusummas 288 eurot jätta riigi kanda. Esitatud tsiviilhagi Kohtueelses menetluses on kannatanu Xxxx 04.05.2017 esitanud tsiviilhagi 910,37 euro nõudes, s.o õigusvastaselt tekitatud kahju, mis on siiani hüvitamata. Kuna kohus lõpetab kriminaalasja menetluse seoses aegumisega, siis KrMS § 310 lg 2 kohaselt jäetakse tsiviilhagi läbi vaatamata. KrMS § 274 lg 4 sätestab, et kui kriminaalmenetluse lõpetamise tõttu jääb hagi läbi vaatamata, võib hagi esitada uuesti tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kahju õigusvastasest tekitamisest tulenev nõue ei ole aegunud, kuna kahju hüvitama kohustatud isikust on kannatanu teada saanud alles 04.05.2017.

Menetlusnormid, millest kohus juhindub määruse tegemisel on KrMS § 257–263.

Külli Iisop Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.