Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on Gert Konsing toime pannud kuritegudena: 1) võõra vallasasja ajutise omavolilise kasutamise KarS § 215 lg 2 p 1 järgi, mis seisnes selles, et tema olles isik, kes on varem toime pannud vargusi, ajavahemikul 01.10.2016-02.10.2016.a kella 21:00-06:30 vahel võttis omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil xxxxxxxx xxxxxx xxxxxxx xxxxxx xxxxx xx-xx kortermaja ette pargitud x.x kuuluva sõiduauto Audi 80 registreerimismärgiga XXX XXX 4, sõitis sellega ringi ja tekitas autole tehnilisi kahjustusi, misjärel süütas auto põlema. G. Konsing jättis auto xxxxxxxx xxxx xxxxxxx xxxxxx xx

Mõisaküla tee 1 km-l põllu äärde maha. Kannatanu X.Xle tekitas G. Konsing oma tahtliku tegevusega varalist kahju 450 eurot. 2) avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise vägivallaga KarS § 263 lg 1 p 1 järgi, mis seisnes selles, et tema rikkus avalikus kohas käitumise üldnõudeid korrakaitseseaduse §-st 55 tulenevalt, kasutades vägivalda, mis seisnes selles 07.01.2017.a kella 03:00 paiku avalikus kohas, Viljandi maakonnas Mõisaküla linnas Mõisaküla bussijaama lähistel, grupis koos X.X (eraldatud kriminaalasja 17284000015) ja X.X (eraldatud kriminaalasja 17284000015) tungisid kallale X.Xle, keda esmalt lõi X.X ühe korra vastu pead, seejärel võtsid X.X ja X.X X.Xlt juustest kinni, tõmbasid pea alla ning lõid korduvalt rusikatega viimast näopiirkonda. Siis viskas x.x end pikali ning x.x ja x.x peksid korduvalt jalgadega vastu kannatanu vasakut kehapiirkonda. Seejärel tuli kannatanu juurde Gert Konsing ning X.X ja X.X lõpetasid Xx.x peksmise. Gert Konsing x.x.lt juustest kinni, tiris viimase põlvili ning lõi korduvalt jalaga näkku ning kehapiirkonda, tekitades oma tahtliku tegevusega kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusihuule ja suuõõne lahtise haava, kehapiirkondade pindmised vigastused. 3) teise inimese kehalise väärkohtlemise, kui see on toime pandud korduvalt ja lähisuhtes KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi, mis seisnes selles, et tema, olles varem karistatud kehalise väärkohtlemise toimepanemise eest, taas 01.04.2017.a. kella 22.15 ajal xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxx xxxxxxx xxxxxxx xxxxxx xxxxx xxx x hoovis tungis kallale oma elukaaslasele.X , lüües kannatanut ühe korra rusikaga näo piirkonda ning korduvalt jalaga vastu vasaku reie piirkonda. Oma tahtliku tegevusega põhjustas Gert Konsing X.X füüsilist valu ja tervisekahjustuse – pindmise peavigastuse, pindmise puusa- ja reievigastuse ning reiekontusiooni. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 215 lg 2 p 1 järgi ja karistamiseks vangistusega 6 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust 6 kuud vangistust Tartu Maakohtu Võru kohtumaja 22.10.2013 otsusega mõistetud ärakandmata osa s.o 2 aasta 3 kuu vangistuse võrra ja lugeda kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 9 kuud vangistust. KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ja karistamiseks vangistusega 4 kuud. KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ja karistamiseks vangistusega 5 kuud. KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga ja mõista liitkaristuseks 2 aastat 9 kuud. Karistuse kandmise alguseks lugeda kahtlustatavana kinnipidamine alates 12.04.2017.a. Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahju heastamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 215 lg 2 p 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. KarS § 263 lg 1 p 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. KarS § 121 lg 2 p 2, 3 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava

karistamise kokkuleppemenetluses. kokkuleppele.

Süüdistatavat

tuleb

karistada

vastavalt

sõlmitud

Tsiviilhagi lahendamine KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kannatanu X.X on esitanud tsiviilhagi summas 343,28 eurot, mis kuulub Gert Konsingilt väljamõistmisele solidaarnõudena X.X ja X.X kannatanu X.X kasuks, võttes arvesse asjaolu, et X.X ja X.X suhtes on eraldatud asja materjalid kriminaalasja nr 17284000015. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015 määrusest nr 139 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 470 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 705 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Gert Konsingi kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 168 eurot. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 783 eurot: sundraha 705 eurot ja riigi õigusabi tasu 168 eurot. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Süüdistatavale tõkendina kohaldatud vahistamine tuleb kohtotsuse jõustumisel tühistada. Gert Konsing on kahtlustatavana kinni peetud 12.04.2017 ja tõkendina vahistamine on talle kohaldatud 13.04.2017, seega tuleb Gert Konsingi karistuse kandmise algust lugeda alates tema kahtlustavana kinnipidamisest, s.o alates 12.04.2017. Kriminaalasja juures olevad asitõendid: CD plaat kõnesalvestisega Häirekeskusele 01.04.2017.a pakendatud ümbrikusse, tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde, CD plaat kõnesalvestisega Häirekeskusele 07.01.2017.a pakendatud ümbrikusse ja asub kriminaalasja nr 17284000015 materjalide juures. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.