Kohtulahend

Kohtuistungil jäi kriminaalhooldusametnik erakorralises ettekandes toodud taotluse juurde.

MÄÄRUSKAEBUS

nimetatud aadressil (tegemist oli üürikorteriga). G.G kinnitas, et väljastusteatel ei ole tema allkiri. Ka kaitsja hinnangul ei sarnane allkiri G.G allkirjadega, millised on teistel menetlusdokumentidel. Kuna G.G ei teadnud kirjast, siis ei saanud ta sellele ka adekvaatselt reageerida. 6.3 Kohtuotsus, millega karistus täitmisele pöörati, on tehtud ligemale 7 aastat tagasi. Pöörates nii pika ajavahemiku järel karistuse täitmisele, ei täida see karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke. Teod on toime pandud 2009. a augustis. Juhul, kui kriminaalasjas kestaks nii kaua menetlus, kuuluks see lõpetamisele mõistliku menetlusaja möödumise tõttu. 6.4 Ei saa jätta tähelepanuta, et kohtul ei ole vähimaidki andmeid selle kohta, et G.G oleks 8 aasta jooksul toime pannud uue kuriteo või muu õigusrikkumise. Seega on ta elanud 8 aastat seaduskuulekat elu. Ka tema teo ühiskonnaohtlikkus on võrreldes 2009. a märgatavalt vähenenud ning kahjusummat ei saa pidada märkimisväärseks. 6.5 K. Reilijani katseaega tuleks pikendada, sest seadus ei välista võimalust pikendada katseaega isiku suhtes, kelle katseaeg on kohtumääruse tegemise ajaks möödunud. Maakohtu määruse etteheide G.G-le seisneb selles, et ta 3 kuu möödumisel katseaja algusest ei ilmunud registreerimisele ja lahkus Eesti Vabariigist. G.G olid selleks isiklikud põhjused. Nimelt sattus ta tagakiusamise ohvriks kaaskinnipeetava poolt ning kuna ei G.G ega tema lähedased ei täitnud nimetatud isiku nõudmisi, jätkusid raha nõudmised ja vägivallaga ähvardamine ka ajal, mil G.G oli kinnipidamisasutusest vabanenud. Viimase võimalusena lahkus G.G Eestist. Praegu kahetseb ta seda siiralt. Ta on avaldanud soovi koheselt vabanedes asuda heastama kannatanule tekitatud kahju. 6.6 Kaitsja esitas määruskaebuse lisana maksekorraldused, mille kohaselt on kannatanule S. tasutud 319,56 eurot, kannatanule O. tasutud 319,50 eurot, kannatanule V. tasutud 319,56 eurot ja kannatanule Su. tasutud 255,65 eurot.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

9.2 Apellatsioonikohus ei näe võimalust pikendada G.G-le määratud katseaega, sest tema katseaeg lõppes juba 11. mail 2012 – seega üle 5 aasta tagasi. Erinevalt kaitsjast, kes leiab, et seadus ei välista võimalust pikendada katseaega isiku suhtes, kelle katseaeg on kohtumääruse tegemise ajaks möödunud, leiab ringkonnakohus, et selline võimalus on välistatud. Isegi juhul, kui katseaja pikendamine oleks võimalik, tuleks kohtul hinnata süüdlase käitumist katseajal tervikuna. Riigikohtu suuniste kohaselt tuleb käitumiskontrolliga pandud kontrollnõuete ja kohustuste täitmata jätmise hindamisel arvestada konkreetse rikkumise raskust, süüdlase suhtumist sellesse (tahtlus või ettevaatamatus) ja seda, kuidas süüdlane ise rikkumist põhjendab. [-] Karistuse täitmisele pööramise aluseks võib käitumiskontrolli mistahes nõuete eiramine olla vaid siis, kui kohustus jäeti täitmata mõjuval põhjusel (RKKKm 3-1-3-24-97, 3-1-1-61-13, p 9.2). Mõjuv on põhjus, mille tõttu pole süüdlasel objektiivselt võimalik käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi täita (nt registreerimiskohustuse rikkumine välisriigi kinnipidamisasutuses viibimise tõttu). (RKKKm 3-1-161-13, p 9.2). 9.3 G.G puhul ei tuvastanud ringkonnakohus ühtegi mõjuvat põhjust käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõuete ja kohustuse rikkumiseks. Sellise põhjusena ei saa olla käsitatav väidetav tagakiusamine kaaskinnipeetava poolt ega ka süüdlase selgitused, et lahkus Eestist, kuna tal ei olnud siin õiget elu- ega töökohta (kohtuistungi protokoll lk 1). G.G hakkas kriminaalhoolduse nõudeid rikkuma peaaegu katseaja alguses ning on avaldanud, et kogu ta elu on Küprosel, Eestis ta tulevikku ei näe (kohtuistungi protokoll, lk 2). Seega näitab nii süüdlase käitumine katseajal tervikuna, kui ka katseaja tingimuste ja nõuete rikkumise raskus, et tal tegelikkuses ei olnud kavas katseaja nõudeid täita. See omakorda välistaks võimaluse katseaja pikendamiseks kaitsja poolt taotletud viisil. Ehkki ringkonnakohtu menetluse ajaks on laekumisi tsiviilhagide osas, mis näitab, et süüdlane soovib rikkumist kõrvaldada, selgub kohtuistungi protokollist, et G.G jaoks ei olnud probleemiks tsiviilhagide tasumine (protokoll lk 3). See omakorda kinnitab, et isik eiras talle pandud kohustust tahtlikult ning alles karistuse täitmisele pööramine oli ajendiks kannatanutele kahju hüvitamiseks. Kuna ringkonnakohus ei pea põhjendatuks katseaja pikendamist, muutuks siinkohal ainetuks analüüs selle kohta, miks II astme kohus leiab, et ka täiendavate kontrollnõuete panemine G.G-le ei ole mõttekas. 9.4 Kaitseväited, mis puudutavad kohtukutsete kätteandmist ning G.G mitteteadmist kohtu kutsest ja kirjast, ei seondu tema karistuse täitmisele pööramise küsimusega. G.G suhtes koostatud erakorraline ettekanne vaadati läbi 19. aprillil 2017. a toimunud kohtuistungil süüdlase ja tema kaitsja juuresolekul kriminaalmenetlusseadustikus kriminaalhoolduse täitmisel tekkinud küsimuste lahendamisele ettenähtud korras. Puudub alus arvata, et G.G oleks olnud teadmatuses sellest, et ta peab täitma talle Tartu Maakohtu 12. mai 2010. a otsusega pandud kontrollkohustusi ja nõuet hüvitada kannatanutele kahju. Kohtuotsuse on G.G allkirja vastu kätte saanud 12. mail 2010 ning alustuseks käinud ka kriminaalhooldaja juures registreerimistel ning tasunud osaliselt kannatanutele välja mõistetud kahju. Seejärel on aga G.G otsustanud Eestist lahkuda ning asunud eirama endale käitumiskontrolli ajaks kokkuleppega võetud kontrollnõudeid ning kohtulahendi täitmisest kõrvale hoiduma, milline tahtlik tegevus on toonud kaasa lahendiga mõistetud karistuse täitmisele pööramise.

/allkiri/ Maarika Kuusk

/allkiri/ Aarne Sarjas

/allkiri/ Mati Kartau

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.