1-09-20373
Kohus
Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
Kohtunik
Madis Kägu
Kohtuistungi sekretär
Mai Kurul
Prokurör
Ruti Kilg
Kriminaalasja number
1-09-20373 (09260103929)
Kriminaalasi
R.P süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 1, 4 järgi kokkuleppemenetluses
Süüdistatav
R.P Elukoht: XXX XX-XX, Tartu; isikukood: XXX;
Tõkend
Varasem karistatus: kriminaalmenetluse korras karistatud 3-l korral; väärteomenetluse korras karistatud 3-l korral. Elukohast lahkumise keeld
Kaitsja
Advokaat Rainer Objartel (määratud)
Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5, kohus otsustas
Süüdi tunnistada R.P KarS § 209 lg 2 p 1, 4 järgi ning mõista karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui R.P ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
1(5)
4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 75 lg 2 p 1 järgi on R.P kohustatud käitumiskontrolli ajal heastama kannatanutele kuriteoga tekitatud kahju igakuuliste maksetena alates kohtuotsuse jõustumisele järgnenud kuust kakskümmend korda järjest kuu 15. kuupäevaks vähemalt summas 1200 (üks tuhat kakssada) krooni kuni kuriteoga kannatanutele tekitatud kahju 24 000 (kakskümmend neli tuhat) krooni täieliku hüvitamiseni. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse kuulutamisest. Tsiviilhagid rahuldada. Võlaõigusseaduse § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista R.P-lt: kannatanu E.V. kasuks 5000 (viis tuhat) krooni, kannatanu M.L. kasuks 5000 (viis tuhat) krooni; kannatanu U.S. kasuks 4000 (neli tuhat) krooni (arvelduskonto number XXXXX Swedbank AS); kannatanu R.S. kasuks 5000 (viis tuhat) krooni (arvelduskonto number XXXXX AS Swedbank); kannatanu V.O. kasuks 5000 (viis tuhat) krooni (arvelduskonto number XXXXX AS Swedbank). Välja mõista R.P-lt 3500.- krooni (kolm tuhat viissada krooni) igakuiste maksetena 500 krooni alates juunikuust 2010.a. kuni kogu summa hüvitamiseni menetluskulude katteks Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB pank või arvele nr 221023778606 Swedbank pangas, viitenumber 2800049874. Nimetatud tähtaegadel määratud maksete mittelaekumisel saadetakse otsus menetluskulude sundtäitmiseks kohtutäiturile. Edasikaebamise kord. Kohtuotsusele võib süüdistatav, tema kaitsja ja prokurör esitada apellatsiooni kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Kirjalik apellatsiooniteade tuleb esitada 7 päeva jooksul. Süüdistuse sisu, milles kohus süüdistatava süüdi mõistab. R.P’i süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, pöördus 2009.a augustikuul avalikkuse poole internetiportaal www.kuulutused.ee kaudu fiktiivse kuulutusega Tartu linnas XXX asuva 3-toalise korteri üürile andmiseks omamata nimetatud korteri üürileandmise õigust, ja peale seda kui korterit üürida soovinud isikud olid temaga ühendust võtnud kuulutuses näidatud telefonumbril leppis ta korterit üürida soovinud isikutega kokku kohtumised, mille tagajärjel: 1) 27.08.2009.a. päevasel ajal Tartu linnas XXX asuvas korteris esines korteri omaniku ja M.B. ’ina, millega lõi varalise kasu saamise eesmärgil, so korteri üüriraha sissemaksu väljapetmiseks teadvalt ebaõige ette kujutuse M.L., et temal on õigus välja üürida
2(5)
nimetatud korter, sõlmida üürileping ja saada üürilepingujärgselt 5000 krooni. Seejärel sõlmis 28.08.2009.a. Tartu linnas XXX asuvas korteris M.L. kirjaliku ruumide üürilepingu Tartu linnas XXX asuvas 3-toalises korteris kahe toa tähtajaliseks üürimiseks, mille tulemusena M.L. samal kuupäeval ning samas kohas andis üle R.P-le sularahas korteri üüriraha sissemaksuks viis tuhat (5000) krooni. Kelmusega tekitas R.P kannatanule M.L. varalise kahju viis tuhat (5000) krooni. Tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja kelmuse: 2) 28.08.2009.a. päevasel ajal Tartu linnas XXX asuvas korteris esines korteri omaniku ja M.B. ’ina, millega lõi varalise kasu saamise eesmärgil, so korteri üüriraha sissemaksu väljapetmiseks teadvalt ebaõige ette kujutuse E.V., et temal on õigus välja üürida nimetatud korter, sõlmida üürileping ja saada üürilepingujärgselt viis tuhat (5000) krooni. Seejärel sõlmis 28.08.2009.a. Tartu linnas XXX asuvas korteris E.V. kirjaliku ruumide üürilepingu Tartu linnas XXX asuva 3-toalise korteri kahe toa tähtajaliseks üürimiseks, mille tulemusena E.V. samal kuupäeval ning samas kohas andis üle R.P-le sularahas korteri üüriraha sissemaksuks viis tuhat (5000) krooni. Kelmusega tekitas R.P kannatanule E.V. varalise kahju viis tuhat (5000) krooni. 3) 29.08.2009.a. päevasel ajal Tartu linnas XXX asuvas korteris esines korteri omaniku ja M.B. ’ina, millega lõi varalise kasu saamise eesmärgil, so korteri üüriraha sissemaksu väljapetmiseks teadvalt ebaõige ette kujutuse V.O., et temal on õigus välja üürida nimetatud korter, sõlmida üürileping ja saada üürilepingujärgselt viis tuhat (5000) krooni. Seejärel sõlmis ta 29.08.2009.a. õhtusel ajal Tartu linnas XXX asuvas korteris V.O.kirjaliku ruumide üürilepingu Tartu linnas XXX asuva 3-toalise korteri kahe toa tähtajaliseks üürimiseks, mille tulemusena V.O. samal kuupäeval ning samas kohas andis üle R.P-le sularahas korteri üüriraha sissemaksuks viis tuhat (5000) krooni. Kelmusega tekitas R.P kannatanule V.O. varalise kahju viis tuhat (5000) krooni. 4) 30.08.2009.a. kella 12.00 ajal Tartu linnas XXX asuvas korteris esines korteri omaniku ja M.B. ’ina, millega lõi varalise kasu saamise eesmärgil, so korteri üüriraha sissemaksu väljapetmiseks teadvalt ebaõige ette kujutuse U.S., et temal on õigus välja üürida nimetatud korter, sõlmida üürileping ja saada üürilepingujärgselt neli tuhat (4000) krooni. Seejärel sõlmis ta 30.08.2009.a. Tartu linnas XXX asuvas korteris Urmas Suitsuga kirjaliku ruumide üürilepingu Tartu linnas XXX asuvas 3-toalise korteri kahe toa tähtajaliseks üürimiseks, mille tulemusena U.S. samal kuupäeval ning samas kohas andis üle R.P-le sularahas korteri üüriraha ettemaksuks neli tuhat (4000) krooni. Kelmusega tekitas R.P kannatanule U.S. varalise kahju neli tuhat (4000) krooni. 5) 29.08.2009.a. Tartu linnas XXX asuvas korteris esines korteri omaniku ja M.B. ’ina, millega lõi varalise kasu saamise eesmärgil, so korteri üüriraha ettemaksu väljapetmiseks teadvalt ebaõige ette kujutuse R.S., et temal on õigus välja üürida nimetatud korter, sõlmida üürileping ja saada üürilepingujärgselt viis tuhat (5000) krooni. Seejärel sõlmis ta 30.08.2009.a. Tartu linnas XXX asuvas korteris R.S.`ga kirjaliku ruumide üürilepingu Tartu linnas XXX asuvas 3-toalises korteris kahe toa tähtajaliseks üürimiseks, mille tulemusena R.S. samal kuupäeval ning samas kohas andis üle R.P-le sularahas korteri üüriraha ettemaksuks viis tuhat (5000) krooni. Kelmusega tekitas R.P kannatanule R.S. varalise kahju viis tuhat (5000) krooni.
3(5)
Sellega pani R.P toime KarS § 209 lg 2 p 1 ja 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja kelmuse, ja avalikkuse poole pöördudes. Kokkuleppe sisu. KarS §-s 209 lg 2 p 1, 4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui R.P ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. KarS § 75 lg 2 p 1 järgi on R.P kohustatud käitumiskontrolli ajal heastama kannatanutele kuriteoga tekitatud kahju igakuuliste maksetena alates kohtuotsuse jõustumisele järgnenud kuust kakskümmend korda järjest kuu 15. kuupäevaks vähemalt summas 1200 (üks tuhat kakssada) krooni kuni kuriteoga kannatanutele tekitatud kahju 24000 (kakskümmend neli tuhat) krooni täieliku hüvitamiseni. Tsiviilhagi ja asitõendid. Kuriteoga tekitas R.P materiaalset kahju kannatanutele, kes on esitanud tsiviilhagid järgmiselt: E.V. summas 5000 krooni; M.L. summas 5000 krooni; U.S. (arvelduskonto number XXXXX Swedbank AS) summas 4000 krooni; R.S. (arvelduskonto number XXXXX AS Swedbank) summas 5000 krooni; V.O. (arvelduskonto number XXXXX AS Swedbank) summas 5000 krooni. Kohus leiab, et tsiviilhagid on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele. Õigusvastaselt tekitatud kahju tuleb hüvitada VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel. Asitõendid puuduvad. Kohtumenetluse kulud ja nende hüvitamine. KrMS § 175 lg 1p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 6525 krooni. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud advokaaditasu kaitseülesande täitmise eest on 840+120 krooni. Kokku on menetluskulud 7485 krooni. Kohus paneb menetluskulud süüdimõistetava kanda KrMS § 180 lg 3 alusel 3500.- krooni ulatuses igakuiste maksetena 500 krooni alates juunikuust 2010.a. ja ülejäänud osas jätta riigi kanda. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank pangas, viitenumber 2800049874. Eelnimetatud tähtaegadel menetluskulude maksete tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.
4(5)
Kohtunik Madis Kägu
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.