Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Kriminaalasja number
1-17-1449 (17284000034 )
Kohtunik
Kadi Aavik
Kohtuistungi sekretär
Marita Kalamees
Kriminaalasi
Arvet Riik süüdistuses kokkuleppemenetluses
Prokurör
abiprokurör Maiken Mardim
Süüdistatav
KarS
17. mai 2017
§
järgi
isikukood 36012180221; elukoht xxxxxx xxx xx-x xxxxx –xxxx xxxx xxxxxxx xxxxx xxxxxxxxxx ; tulevane elukoht: xxxxxxx-xxxxxx xxxx xxxxxxxxxx xxxx xxxx xxxx xxxxxxxxxxxx Kehtivaid kriminaalkaristusi 1: 27.08.2015 Tartu Maakohtu poolt KarS § 424 alusel, karistuseks vangistus 3 kuud, KarS § 68 lg 1 alusel lõplikuks karistuseks vangistus 2 kuud 28 päeva KarS § 73 lg 1 alusel tingimisi 1-aastase katseajaga Kehtivad väärteokaristused puuduvad Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 21.01.2017
Süüdi tunnistada Arvet Riik karistusseadustiku (KarS) § 424 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 8 (kaheksa) kuud. Arvata KarS § 68 lg 1 alusel Arvet Riigil eelvangistuses viibitud aeg 20.01.2017-21.01.2017, s.o. 2 (kaks) päeva, mõistetud karistusaja hulka ja ning lugeda temal veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 7 (seitse) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Määrata KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel, et Arvet Riigile mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata. Määrata Arvet Riigile katseaeg 18 (kaheksateist) kuud ning mõistetud vangistust 7 (seitse) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva ei pöörata täitmisele, kui Arvet Riik ei pane
katseajal toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxx-xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx xxxx xxxx xxxx xxxxxxxxxxxx ; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Määrata Arvet Riigile KarS § 75 lg 2 p 8 alusel osalemine kriminaalhoolduse poolt organiseeritud sotsiaalabiprogrammis (liiklusohutuseprogramm). KarS § 78 p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest, välja arvatud KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete osas, mille kohaldamist alustatakse pärast kohtulahendi jõustumist. Võtta KarS § 50 lg 1 p 1 alusel Arvet Riigilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 (viieks) kuuks. Tühistada kohtuotsuse jõustumisel Arvet Riigile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel Arvet Riigilt riigi tuludesse sundraha 705 (seitsesada viis) eurot ja riigi õigusabi tasu 48 (nelikümmend kaheksa) eurot riigi kasuks. Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel, et Arvet Riigil on õigus tasuda menetluskulud 753 (seitsesada viiskümmend kolm) eurot ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Arvet Riik on kohustatud maksma igakuiselt hiljemalt 10ndaks kuupäevaks vähemalt 62,75 eurot kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsusele lisatud makseinfos, mis tehakse kättesaadavaks ka e-toimiku (https://www.e-toimik.ee/) süsteemi vahendusel. Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmisel pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Jätta Arvet Riigile õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu 32,40 eurot (sh käibemaks) riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kui on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 järgi. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel.
I Süüdistus Arvet Riiki süüdistatakse KarS § 424 järgi selles, et tema juhtis 20.01.2017 kell 17:55 Viljandimaal Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia maantee 18. kilomeetril mootorsõidukit Ford Mondeo registreerimismärgiga XXX XXX joobeseisundis - tõendusliku alkomeetri Dräger Alcotest 7110 EST ARAF-0026 näit lõpliku mõõtetulemusena 0,78 mg/l, seega pani Arvet Riik toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. II Kokkuleppe sisu Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe: KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale vangistust 8 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 20.21.01.2017, s.o 2 päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda vangistus 7 kuud ja 28 päeva.KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud karistust täitmisele ei pöörata, määrata Arvet Riikile katseaeg 18 kuud koos allutamisega KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrollile. KarS § 75 lg 1 kohaselt on Arvet Riik kohustatud täitma talle sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxx xxx xx-x xxxxxxx-xxxxx xxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxxxxxx; ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui
päevaks; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Tulenevalt KarS § 75 lg 2 p 8 on Arvet Riik kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhoolduse poolt organiseeritud sotsiaalabiprogrammis (liiklusohutuseprogramm). KarS § 50 lg 1 p 1 kohaselt võtta mootorsõiduki juhtimise õigus ära 5 kuuks. Süüdistatav nõustus Arvet Riik kokkulepet sõlmides ositi aasta jooksul hüvitama järgnevad menetluskulud: määratud kaitsja, vandeadvokaadi Otto Preemi kaitsjatasu summas 80.40 eurot, millest kaitse kohtueelses menetluses summas 48 eurot kuulub väljamõistmisele süüdistatavalt ja sõidukulu 32.40 eurot jätta riigi kanda. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära, s. o summas 705 eurot. Süüdimõistva kohtuotsuse langetamise korral kuuluvad menetluskulud Arvet Riigilt väljamõistmisele KrMS §-s 180 sätestatud korras. III Kohtu seisukoht Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et talle on kokkulepe arusaadav, see vastab tema tahtele ning ta jääb sõlmitud kokkuleppe juurde. Süüdistatav avaldas, et soovib lähiajal elama asuda HansuJaani tallu Rootsivere külas Muhu vallas Saaremaal ning soovis alluda kriminaalhooldusele
Saaremaal. Prokurör oli nõus, et isik saaks läbida kriminaalhoolduse Saaremaal. Muus osas jäi kohtuistungil prokurör sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, on seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista Arvet Riik süüdi KarS § 424 järgi ja mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohus nõustub kokkuleppe muudatusega määratud elukoha osas. Samuti tuleb Arvet Riigilt välja mõista menetluskulud vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Kohus selgitab, et lisakaristuse – mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine – kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Liiklusseaduse (LS) § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Kohus selgitab, et vastavalt KarS § 78 p-le 1 hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, välja arvatud KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete osas, mille kohaldamist alustatakse pärast kohtulahendi jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) Kadi Aavik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.