Tartu Maakohus
Otsuse kuulutamise aeg ja koht
17. mai 2017.a, Võru kohtumaja
Kriminaalasja nr
1-17-4198 (17261000063)
Kohtunik
Marju Persidskaja
Kohtuistungi sekretär
Kristel Toots
Kriminaalasi
E.K süüdistuses KarS kokkuleppemenetluses
Prokurör
Ene Uljanova
Süüdistatav
E.K , isikukood: XXX; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ; põhiharidus; pensionär; kriminaalkorras karistamata. Tõkend – ei ole kohaldatud.
§
Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas:
järgi
KrMS §-de 175 lg 1 p 3, 4, 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1, 189 lg 2 alusel mõista E.K-lt välja menetluskulu järgmiselt:
sundraha 352,50 eurot; joobe tuvastamise maksumus 14 eurot; kaitsjatasu 96,96 eurot.
KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et E.K on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu kokku 463,46 (nelisada kuuskümmend kolm eurot ja nelikümmend kuus senti) eurot tasuda vabatahtlikult 12-ne kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest järgmiselt: 11-ne kuu jooksul tasuda igakuiselt 38,62 eurot ning 12-ndal kuul tasuda 38,64 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE401700017002872300 Nordea Bank AB Eesti filiaal, märkides ära viitenumbri 99917700032977 ning selgituse “E.K, otsus nr 1-17-4198, menetluskulud“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Süüdistus E.K süüdistatakse selles, et tema juhtis 22.02.2017.a kella 18.20 ajal Võru maakonnas Antsla vallas Laatre-Antsla tee 15. kilomeetril rollerautot SIMPA ABACAN registreerimisnumbriga xxxx joobeseisundis, sõites sellega kraavi, kui alkoholisisaldus veres oli 2,12 mg/g kohta. Võttes arvesse laiendmääramatust 0,07 lugeda lõplikuks tulemiks 2,05 mg/g kohta. E.K rikkus oma teoga Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt mootorsõiduki juht ei või olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega E.K pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o. KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 2 (4)
Kokkuleppe sisu KarS §-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest taotleb abiprokurör kohtus süüdistatavale E.K-le karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 73 lg 1, 3 alusel karistust mitte pöörata täitmisele, kui E.K ei pane üheaastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Väljamõistmisele kuulub KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel joobe tuvastamisega tekkinud kulu summas 14 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud summas 96,96 eurot ja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 705 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata arvestades süüdistatava varalist seisundit, resotsialiseerumisväljavaateid ja seda, et menetluskulude hüvitamine käib süüdistatavale ilmselt üle jõu, jätta pool sundraha riigi kanda. Süüdistatav nõustub kriminaalmenetluse kulude välja mõistmisega summas 463,46 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulude tasumine ositi 12 kuu jooksul. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav E.K aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav E.K, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse E.K süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ning mõista temale karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulude osas E.K menetluskuluks on joobe tuvastamise maksumus 14 eurot, määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 96,96 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 705 eurot (alates 1. jaanuarist 2017.a on kuupalga alammäär 470 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib
3 (4)
süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. E.K on nõus vabatahtlikult menetluskulud tasuma ning taotles menetluskulude vähendamist ning tasumise ajatamist 12 kuuks. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine täismahus ja korraga, arvestades et E.K on pensionär, käib süüdistatavale ilmselgelt üle jõu. KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus E.K sundrahast pool, so 352,50 eurot riigi kanda. Kohus on seisukohal, et arvestades E.K varalist seisundit ning resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud anda KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel süüdistatavale võimalus tasuda menetluskulud kokku 463,46 eurot 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. / Marju Persidskaja kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.