lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-17-2582/9

Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 15.05.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-17-2582/9
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu
Menetlusliik
Kokkuleppemenetlus
Kuulutamise aeg
15.05.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1035
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-17-2582/8Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja26.04.2017

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-17-2582

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

15. mai 2017. a., Tallinn

Kohtuasja number

1-17-2582

Kohtunik Apelleeritud kohtuotsus

Meelika Aava Harju Maakohtu 26. aprilli 2017. a otsus R.I (R.I, ik. XXX) süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 5, 7, 8 ja 9 järgi kokkuleppemenetluses

Apellatsiooni esitaja

Süüdistatav R.I, apellatsioon

RESOLUTSIOON

Jätta süüdistatava R.I apellatsioon Harju Maakohtu 26. aprilli 2017. a kohtuotsusega temalt välja mõistetud menetluskulude peale läbi vaatamata ja tagastada apellatsioon selle esitajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.26. aprillil 2017 sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Maksim Kink, süüdistatav R.I ja tema kaitsja Marina Leis käesolevas kriminaalasjas kokkuleppe R.I süüdi tunnistamise kohta KarS § 199 lg 2 p 5, 7, 8 ja 9 järgi kvalifitseeritavates kuritegudes ning karistuse suuruses.
2.Samuti lepiti kokkuleppes kokku R.I süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulude suuruses, milleks oli sundraha 705 eurot ja kaitsjatasu 240 eurot ning kohtumenetluses tekkivate kulude hüvitamise kohustuses.

Sarnased lahendid

Varavastased süüteod
  • 10.09.20261-26-6298/15Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 07.09.20261-26-6181/3Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 01.09.20261-26-4536/11Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 01.09.20261-26-4754/6Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 31.08.20261-26-1386/37Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20261-26-5824/7Viru Maakohus Narva kohtumaja
3.
Harju Maakohus mõistiski 26. aprilli 2017. a kohtuotsusega kokkuleppemenetluses R.I süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 5, 7 ja 9 järgi (06.05.2014 ja 11.05.2014 episoodides) ja

karistas teda 3-kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 1 alusel luges mõistetud karistuse kaetuks raskeima Harju Maakohtu 28.05.2014. a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-752 mõistetud karistusega ning luges süüdistatava poolt ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust, mis on kantud. Samuti mõistis Harju Maakohus R.I süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 5, 7, 8 ja 9 järgi (23.11.2015, 11.12.2015, 30.12.2015 ja 06.01.2016 episoodides) ja mõistis talle karistuseks 10 kuud vangistust. KarS § 68 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 5 päeva. ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 9 kuud ja 25 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti 25.11.2016. Kohus mõistis süüdistatavalt R.I-lt välja tsiviilhagid ning KrMS § 175, 179 ja § 180 alusel menetluskuluna riigituludesse sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest 705 eurot ja määratud kaitsja tasu kokku 360 eurot. Maakohus määras, et väljamõistetud menetluskulud tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel tasuda 1 aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud tuleb tasuda igakuiselt 12 kuu jooksul iga kuu viimaseks kuupäevaks summas 88,75 eurot.

4.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav R.I, kes palub ajatada temalt välja mõistetud menetluskulude tasumine 12 kuu peale, kuna tal ei ole hetkel võimalik neid tasuda. Alternatiivselt palub R.I vähendada menetluskulude summat, kuna see summa on tema jaoks liiga suur. Määruskaebuse esitaja märgib, et ei soovi osaleda apelatsiooni läbivaatamisel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

5.Ringkonnakohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, sõlmitud kokkuleppega, maakohtu otsusega ja esitatud apellatsiooniga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu esitatud apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata. Ringkonnakohus märgib, et käesolev kriminaalasi vaadati läbi kokkuleppemenetluses, mis seab kohtuotsuse vaidlustamisele teatud piirangud. Alates 29. märtsist 2015 jõustunud KrMS redaktsiooni kohaselt on KrMS § 245 lg-t 1 võrreldes varasemaga täiendatud. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-7-16 selgitanud, et KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud ning prokurör, süüdistatav ja kaitsja peavad jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele kohtueelses menetluses kui ka kohtumenetluses tekkivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 1. aprilli 2009. a otsuses nr 3-1-1-25-09 märkinud, et kohtulahendi tegemisel kokkuleppemenetluses tuleb kohtul juhinduda KrMS § 248 lg-st 1, mille kohaselt võib kohus põhimõtteliselt otsustada, kas tagastab kriminaalasja prokuratuurile (§ 248 lg 1 p-d 1-3), lõpetab kriminaalmenetluse (§ 248 lg 1 p 4) või mõistab süüdistatava süüdi ja kohaldab talle kokkuleppekohast karistust (§ 248 lg 1 p 5). Nendest sätetest järeldub, et kohtu pädevuses on kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe n.ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Seevastu puuduvad kohtul volitused sõlmitud kokkuleppe muutmiseks.
6.26 aprillil 2017 prokuröri Maksim Kinki, süüdistatava R.I ja tema kaitsja Marina Leisi vahel sõlmitud kokkuleppes märgitakse muuhulgas sõnaselgelt, et II astme kuriteo puhul on sundraha 705 eurot ning see summa kuulub R.I poolt koos 240 eurose kaitsjatasuga hüvitamisele. Lisanduda võivad täiendavad kulud kaitsja poolt osutatud toimingutest.
26.aprillil 2017 toimunud kohtuistungi protokollist nähtub, et R.I on kohtuistungil kohtuliku arutamise ajal avaldanud, et talle on kokkulepe arusaadav ja ta nõustub kokkuleppega

2(3)

vabatahtlikult, samuti väljendas ta kokkuleppe sõlmimisel oma tõelist tahet. Palub kokkuleppe kinnitada.

7.Apelleeritud kohtuotsusega ongi R.I kokkuleppes märgitud süüdistuses süüdi tunnistatud ja karistatud ning temalt on välja mõistetud menetluskulud vastavalt kokkuleppes märgitule. Lisandunud on kaitsja tasu kohtulikul arutamisel osalemise ja kokkuleppe läbirääkimiste eest 120 eurot. Kokku mõistis kohus välja menetluskulud summas 1065 eurot. Kohus on väljamõistetud menetluskulud võimaldanud tasuda 12 kuu jooksul osamaksetena igakuiselt vähemalt 88,75 eurot. Apellatsioonis on R.I palunud võimaldada tal tasuda menetluskulud 12 kuu jooksul või menetluskulude vähendamist, s.o menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmist. Esiteks on menetluskulude 12-ne kuu peale ajatamise taotlus käesoleval ajal asjakohatu, kuna maakohus võimaldaski R.I selliselt menetluskulusid tasuda. Teiseks, nagu juba eelpool sedastatud Riigikohtu lahendi (3-1-1-7-16) seisukohast järeldub, on menetluskulude vähendamine või osaliselt menetluskulude riigi kanda jätmine kokkuleppe esemesse kuuluv küsimus ning kohtul puudub pädevus selle üle kokkuleppe sõlmimise järgselt otsustada. Süüdistatav on kokkulepet sõlmides nõustunud temalt välja mõistetud menetluskulude tasumisega ning ei ole tõstatanud küsimust maksejõuetusest ega ole esitanud muid põhjendusi menetluskulude tasumise võimatusest. Seega on kohtuotsus kooskõlas eelnevalt kinnitatud kokkuleppega. Asjaolu, et süüdistatav on kohtus kokkuleppega nõustunud, kuid soovib kohtuliku arutamise järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole kohtukolleegiumi hinnangul kuidagi võimalik lugeda ka KrMS § 318 lg-s 4 loetletud rikkumiseks. Samasugust seisukohta kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse vaidlustamise aluste suhtes on väljendanud Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 4. novembri 2011. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-81-11. Riigikohus on märkinud, et tulenevalt KrMS § 247 lg-st 2 saab süüdistatav sõlmitud kokkuleppest loobuda hiljemalt kokkuleppe kohtulikul arutamisel maakohtus. Apellatsioonis ei ole enam võimalik kokkuleppest loobuda. See järeldub üheselt KrMS § 318 lg 3 p-st 4 ja lg-st 4, mis ei nimeta apellatsiooni võimaliku alusena asjaolu, et süüdistatav on pärast kokkuleppe arutamist maakohtus oma seisukohta kokkuleppe suhtes muutnud. KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust.
8.Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 3 ja § 318 lg-st 4 on ringkonnakohus seisukohal, et süüdistatava R.I apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata.

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 27.08.20261-26-4582/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 27.08.20261-26-3868/16Tartu Maakohus Valga kohtumaja