Kohtulahend

RESOLUTSIOON

1-15-10129

1-15-10129 suhtuda kriitiliselt. Alternatiivina leiab kaitsja, et juhul, kui E.U oleks toime pannud sellise teo, mis talle on süüks arvatud, siis prokuröri taotletav karistus on ilmselgelt teole ebaproportsionaalne (kd 2 tl 9, 20-21). Kohtuistungil jäi prokurör esitatud süüdistuse juurde, leides, et E.U ́i tegu on KarS § 200 lg 2 p 4,7 järgi kvalifitseeritud õigesti ning tema süü on leidnud tõendamist täies mahus. Prokurör taotles E.U ́i karistamist KarS § 200 lg 2 p 4,7 järgi vangistusega 6 aastat ja 6 kuud ning liita KarS § 65 lg 2 alusel eelmise kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistusega 4 aastat, seega lõplikuks karistuseks mõista 10 aastat 5 kuud vangistust, välja mõista kannatanule tsiviilhagi summas 251,50 eurot (kd 2 tl 19-20). Kohtule esitati järgmised kirjalikud tõendid: Skeem nr 1 kannatanu ülekuulamise protokolli 19.11.2015 juurde (kd 1 tl 137). 22.12.2015 koostatud äratundmiseks esitamise protokoll (kd 1 tl 138-141). Kannatanu Xxxx hagiavaldus (kd 1 tl 142). 04.01.2016 koostatud äratundmiseks esitamise protokollid (kd 1 tl 143-154). 25.11.2015 koostatud asitõendi (kõnesalvestise) vaatlusprotokoll (kd 1 tl 155-158). CD-plaadid (2) kd 1 tl 159 ja 20.11.2015 koostatud asitõendi vaatlusprotokoll (kd 1 tl 160-170). Karistusregistri väljatrükk (kd 1 tl 171-176). 23.02.2015 Harju Maakohtu otsus kriminaalasjas nr 1-15-791 (kd 1 tl 177-183). 19.03.2010 Harju Maakohtu otsus kriminaalasjas nr 1-09-5853 (kd 184-185). Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (kd 1 tl 186-188). Harju Maakohtu 21.11.2015 määrus (kd 1 tl 189-193). 18.04.2016 koostatud asitõendi vaatlusprotokoll (kd 1 tl 194-202). Riigi õigusabi tasu taotlused ja määrused (kd 2 tl 1-6). Kannatanu Xxxx selgitas 20.03.2017 toimunud kohtuistungil, et tuli 19.11.2015 õhtul Soomest, läks Norde Centrum ́isse kõnekaarti ostma. Sealt väljudes hakkas taksot tellima. Keskuse peaukse ees vestles kolme mehega, üks nendest oli E.U. Ta kõnetas esimesena, küsis kas saab kanepit. Öeldi, et saab, 2 grammi maksab 30 eurot, aga tuleb eemale minna. Mäletab, et meesterahvad olid vabaaja riietega, kaks olid tumedamates, E.U ́il oli seljas halli kapuutsiga pusa ja dressid. Kõik läksid kiriku juurde parkla nurka ning seal andis ta taskust ära mündid, võttis rahakoti välja vaatamaks palju raha tal on. Röövimise kohta selgitas , et E.U hoidis tal paremast käest kinni, teine lõi rusikaga rinnakorvi. Kolmas seisis meeter eemal. Tumedas riides mees lükkas ta vastu aeda. Rahakoti võttis ära E.U, kes seisis temast paremal. Kohtu küsimusele: Millest te järeldate, et E.U võttis rahakoti, vastas kannatanu: Tundsin ta kohe seal pildi peal ära, kui uurija pilte näitas. Ta oli ainuke, kes oli hallis. Teised olid tumedates riietes, temaga suhtlesin kõige rohkem. Teistega väga palju ei rääkinud. Väidab, et laeva pealt maha tulles oli tal normaalne jooveaste, jõi Soomes õlut ning baaris kaks või kolm kokteili. Peksmise ja rahakoti äravõtmise ajal ei kuulnud mingit meeste omavahelist juttu. Kui lahti sai, helistas politseisse ja teatas juhtunust, seejärel läks turvatöötaja juurde ja rääkis, mis juhtus. Sündmuskohalt viidi ta politseijaoskonna ning tema sõnul ei ole tal joovet kontrollitud. Tunnistaja Norde Centrumi turvatöötaja Xxxx ́i ütlustest (20.03.2017 kohtuistung) selgub, et 19.11.2015 oli ta tööl turvaruumis Norde Centrumis asukohaga Lootsi 7, Tallinn. Kinnitab, et nägi monitorilt kannatanut, kes äratas tähelepanu ilmse alkoholijoobega ning liikus tuigerdades. Kl 19:00 paiku tuli kannatanu wc-st, läks Rimi infoleti juurde, ostis suitsu, liikus õue, Swedbank ́i automaadi suunas. Tema juurde tulid kolm meest. Kannatanu ja kolme mehe vahel tekkis kontakt ja nad läksid kiriku suunas. Kannatanu ulatas Haaristo ́le münte. Üks meesterahvas hoidis kannatanut kinni, teine kõhnema kehaehitusega noormees lükkas käe kannatanu parema jope taskusse. Nende juurde tuli

1-15-10129 kolmas isik, kellega koos nad läksid puu juurde. Mingil põhjusel läks rüseluseks, siis mindi laiali. Kannatanu jooksis parklasse, võttis telefoni ja hakkas helistama. Kinnitas, et on varem E.U ́a kokku puutunud, kuna viimane on liikunud Norde Centrumi ümbruses. 19.11.2015 oli E.U kaasas selles kolmeses seltskonnas, kes läksid temaga kiriku suunas. Tunneb veel Xxxx ́t, kes oli koos E.U sel õhtul, kolmandat isikut on näinud, aga ei tunne. Video järgi tundis ära nii E.U kui ka Haaristo. Kinnitas, et kiriku juures küsisid mehed kannatanult midagi, E.U läks kannatanu juurde, võttis paremast käerandmest kinni ja surus vastu kirikupoolset traataeda. Haaristo oli see, kes käe kannatanu jope taskusse pani, kolmas isik oli eemal ning mingi hetk liitus Haaristo ja E.U ́a. Kannatanu tuli Norde keskusesse tagasi ja ta küsis, mis toimus. Kannatanu ütles, et need mehed panid rahakoti pihta, tema olevat saanud vastu hambaid ja löödi rindkerre. Kaitsja küsimusele: kas oli näha ka mingisuguseid vigastusi, vastas tunnistaja: .....kannatanul oli juba joomisest nägu paistes. Tunnistaja kirjeldas, et E.U ́il oli must suusamüts peas, tume jope seljas, mustad teksapüksid ja tumedad kingad jalas ja mustad nahkkindad käes. Haaristo ́l oli seljas sinine kapuutsiga pusa ja selle peal tume jope, valge embleemiga must vöökott ja tumedad püksid jalas. Tunnistaja Xxxx selgitas 28.02.2017 toimunud kohtuistungil, et 19.11.2015 õhtul, kellaaega ei mäleta, oli Norde Centrumi juures koos E.U ́a. Üks 20-30aastane meesterahvas küsis, kas saab kanepit osta. E.U , Xxxx, keegi veel kolmas ja kanepi soovija (kannatanu Xxxx) liikusid Olerexi suunas, tegid aia ääres suitsu. Kanepit neil ei olnud. Kanepisoovija võttis jope taskust mündid, andis Haaristo ́le ja ütles mine osta õlut. Võimalik, et hoidsid kannatanul käest kinni, ei mäleta, oli purjus. Videosalvestust (Tallinnas Lootsi 9 asuva kaubanduskeskuse Norde Centrum videosüsteemi salvestisest 18.04.2016 koostatud asitõendi vaatlusprotokoll kd 1 tl 194-202) vaadates kinnitas tunnistaja Xxxx, et sinise kapuutsiga on tema. Süüdistatav E.U selgitas 28.02.2017 toimunud kohtuistungil, et 19.11.2015 õhtul oli Norde Centrum ́is Haaristo ́ga, kelle nime sai teada alles kohtuistungil ja veel ühe mehega, kelle nime ei tea. Nende juurde tuli purjus meesterahvas, silmad nagu narkomaanil, tahtis osta suitsu, mida müüakse narkootikumina. See mees ütles, et kui kaubaks läheb, siis tuleb eemale minna. Läksid aia juurde, ajasid juttu. Vastas, et ta ei tegele narkootikumidega ning küsis, kas teevad ühe õlle. Mees vastas, et seda ikka saab ning ulatas talle pükste taskust mündid. Lükkas selle isiku eemale, algul pidi too pikali kukkuma, hoidis ta kinni. Purjus mees ütles, et mis me siin üldse räägime, kui midagi pole. Lükkas ta vastu aeda, ütles mine kao siit ära narkomaan ja läks minema. KrMS § 60 lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mida ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks; KrMS § 61 lg 2 järgi hindab kohus tõendeid nende kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt. Kohus, kuulanud ära süüdistatava, kannatanu ja tunnistajad ning kontrollinud kohtumenetluse poolte kohtuliku arutamise ajal esitatud kirjalikke tõendeid, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Esitatud tõendid on asjakohased ning neid võib kriminaalasja lahendamisel kasutada. Kohtuistungil vaadati Tallinnas Lootsi 9 asuva kaubanduskeskuse Norde Centrum videosüsteemi salvestisi (18.04.2016 koostatud asitõendi vaatlusprotokoll kd 1 tl 194-202 ja 20.11.2015 koostatud asitõendi vaatlusprotokoll kd 1 tl 160-170). Kannatanu Xxxx, tunnistaja Norde Centrumi turvatöötaja Xxxx ́i, tunnistaja Xxxx ja süüdistatava E.U ́i ütlustega ning Tallinnas Lootsi 9 asuva kaubanduskeskuse Norde Centrum salvestusega (18.04.2016 koostatud asitõendi vaatlusprotokoll kd 1 tl 194-202, fotod nr 1-8) on tõendamist leidnud, et 19.11.2015 kl 19:00 paiku viibis kannatu Xxxx kaubanduskeskuses Norde Centrum. Tunnistaja Norde Centrumi turvatöötaja Xxxx, kes jälgis kaubanduskeskuses viibivat kannatanut, kinnitas 20.03.2017 kohtuistungil, et kannatanu ja meeste vahel (tunnistaja on neid varem näinud)

1-15-10129 tekkis pangaautomaadi juures mingi jutuajamine. Kannatanu läks esimesena kolme mehe juurde, mis klapib Xxxx ütlustega (28.03.2017 kohtuistung) selle kohta, et nende juurde tuli 20-30aastane meesterahvas kanepi ostmise sooviga ning süüdistatav E.U ́u ütlustega, et nende juurde tuli purjus meesterahvas, tahtis osta suitsu, mida müüakse narkootikumina. Kannatanu, tunnistaja Xxxx ́i, tunnistaja Xxxx ja süüdistatava E.U ́i ütlustega on tõendamist leidnud, et kannatanu Xxxx, E.U, Xxxx ning kolmas isik läksid 19.11.2015 kl 19:05:28 kaubanduskeskusest kiriku suunas, skeemil nr 1 kd 1 tl 137 on fikseeritud isikute liikumine, 18.04.2016 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist kd 1 tl 194-202 fotod nr 14-15 ning 20.11.2015 koostatud asitõendi - videosalvestise CD-plaadil /videofail ncvideo_nc-Camera13_2015111919052520151119191024-5723562.mp4/ vaatlusprotokollist kd 1 tl 159, tl 160-170, fotod nr 1-2 on näha, et isik nr 3 (kannatanu Xxxx) liigub teistest meeste taga ning tema liikumine on ebastabiilne ja tuigerdav. Tunnistaja Norde Centrumi turvatöötaja Xxxx, kes jälgis kaubanduskeskuse viibivat kannatanut ning temaga liikuvat seltskonda, kinnitas 20.03.2017 kohtuistungil, et kannatanu oli ilmselgelt alkoholijoobes, äratas tähelepanu ja liikus suure vaevaga. Kannatanu Xxxx sõnul (20.03.2017 kohtuistung) oli tal laeva pealt maha tulles normaalne jooveaste. Soomes jõi õlut ning laeva baaris kaks või kolm kokteili. Sündmuskohalt viidi ta politseijaoskonna ning tema sõnul joovet ei kontrollitud. 22.12.2015 koostatud äratundmiseks esitamise protokollist ja fototabelist (kd 1 tl 138-141) selgub, et kannatanu Xxxx on näo järgi ära tundnud isiku (foto nr 3 E.U ), kes haaras ta käest rahakoti. 04.01.2016 koostatud äratundmiseks esitamise protokollist ja fototabelist (kd 1 tl 143-146) selgub, et tunnistaja Xxxx on Xxxx ́t (foto nr 3) ära tundnud. 04.01.2016 koostatud äratundmiseks esitamise protokollist ja fototabelist (kd 1 tl 147-150) selgub, et tunnistaja Xxxx on ära tundnud isiku (foto nr 3 Aigo Jürgens), kes 19.11.2015 oli koos Xxxx ja E.U ́iga. 04.01.2016 koostatud äratundmiseks esitamise protokollist ja fototabelist (kd 1 tl 151-154) selgub, et tunnistaja Xxxx on E.U ́i (foto nr 2) ära tundnud. 20.11.2015 koostatud asitõendi (videosalvestise CD-plaadil, videofail ncvideo_ncCamera13_20151119190525-20151119191024-5723562.mp4 vaatlusprotokollist kd 1 tl 159, tl 160170, fotod nr 1-2) nähtub, et kl 19:06:40 jõudsid nad neljakesi muruplatsi juurde. Isik nr 2 (Xxxx) ja isik nr 4 (E.U) räägivad midagi isikule nr 3 (kannatanu Xxxx), kellel on nähtavad raskused jalulpüsimisega. Kl 19:07:07 võtab kannatanu vasakpoolsest jopetaskust välja tumeda eseme (rahakoti), hoiab kõhu ees ja paneb parempoolsesse taskusse tagasi. Tunnistaja Norde Centrumi turvatöötaja Xxxx ́i ütluste kohaselt nägi ta, kuidas muruplatsil andis kannatanu Haaristo ́le münte. Kannatanu Xxxx ütluste kohaselt andis ta münte kellegi kätte küll. Tunnistaja Xxxx ütluste kohaselt võttis kanepi ostja jope taskust mündid ja andis Haaristo ́le. Süüdistatav E.U ́u ütluste kohaselt andis Xxxx mündid talle. 20.11.2015 koostatud asitõendi (videosalvestise CD-plaadil, videofail ncvideo_nc-Camera13_2015111919052520151119191024-5723562.mp4 vaatlusprotokollist kd 1 tl 159, tl 160-170) nähtub, et kl 19:07:17 paneb isik nr 3 (kannatanu) oma vasaku käe pükste vasakpoolsesse taskusse, võtab käe välja ja ulatab midagi isikule nr 4 (E.U), kes võtab paremast käest musta värvi kinda ära ja võtab midagi isiku nr 3 käest, siis paneb seda paremapoolse pükste taskusse, seejärel paneb kinda kätte tagasi. Kl 19:07:43 isik nr 3 (kannatanu) tõstab parema käe kõhu ette, isik nr 1 (Xxxx) paneb oma vasaku käe kannatanu käe peale, võtab midagi, vaatab oma kätt ja annab midagi isikule nr 4 (E.U). On tõendamist leidnud, et kannatanu andis mündid vabatahtlikult E.U ́ile ja Xxxx ́le, kes andis oma käes olnud mündid E.U ́ile. Edasi on näha, kuidas kannatanu kaotab tasakaalu, kaldub

1-15-10129 tahapoole ning E.U hoiab teda kukkumast. Mõne hetke pärast tõukab E.U kannatanu vastu aeda (fotod 4,5). Haaristo läheneb E.U ja kannatanu juurde (fotod nr 5,6,7,8). Haaristo (nr 1) hoiab kannatanut (nr 3) foto nr 9 püsti. E.U, Haaristo ja kolmas seisavad seljaga kaamera suunas kannatanu juures (fotod nr 10,11,12). 19.11.2015 kl 19:09:17 helistas kannatanu Xxxx Häirekeskusesse, antud ajavahemik klapib 20.11.2015 koostatud asitõendi-videosalvestisega CD-plaadil (videofail ncvideo_ncCamera13_20151119190525-20151119191024-5723562.mp4 vaatlusprotokolliga kd 1 tl 159, tl 160170, fotod nr 1-16), millest on näha, kuidas kannatanu ja kolm isikut liiguvad kaubanduskeskusest muruplatsile ning mõne aja pärast jookseb kannatanu kaamerapildist välja, mõne sekundi pärast on näha, et ta helistab mobiiliga. Helistades Häirekeskusesse (25.11.2015 koostatud asitõendikõnesalvestise vaatlusprotokoll kd 1 tl 155-158, kaks kõnefaili call_20151119190917-16211671out.MP3, millele on salvestatud 19.11.2015 kl 19:09:17 häirekeskusse saabunud kõne telefoninumbrilt 55910412) seletab kannatanu Xxxx juhtunu kohta, et võõrad inimesed, keda ta ei tunne, pakkusid talle narkootikume/suitsu: ...Ta pakkus kuradi suitsu vaata. Ma teen seda tubakat vaata.... Nad meelitasid kaasa siis ja teeme napsi nii ja naa vaata ja teeme pidu ja kõike vaata...... Laeva pealt tulin maha ja siis kuradi hakkasid pakkuma siis neid kuradi narkootikume, et LM siin kõrval ja vaata võtsime tõmbame mingit narkotsi ja siis kuradi lihtsalt külje pealt kuradi löödi mind kuradi rusikaga näkku....raha võeti... sada viiskümmend eurot.. Mõne aja pärast räägib kannatanu Häirekeskuse töötajale, et varastati 250 eurot, laevapiletid, dokumendid....Kakssada viiskümmend euri ja veel kuradi laevapiletid ja kuradi kõik mul need kuradi ID-kaardid ja kõik mis asjad mul seal sees on. Kaubanduskekusesse tagasi tulles seletas kannatanu tunnistajale Norde Centrumi turvatöötaja Xxxx ́ile, et temalt võeti ära paremast jopetaskust rahakott koos dokumentide ja asjadega, taheti telefon ära võtta, aga see oli vasakus püksitaskus. Kannatanu ütles, et sai vastu hambaid ja et rindkerre oli löödud. Tunnistaja Xxxx ́i ütlustega ja 25.11.2015 koostatud asitõendi-kõnesalvestise vaatlusprotokolliga (kd 1 tl 155-158 kõnefail call-20151119191910-16211695-out.MP3, millele on salvestatud 19.11.2015 kl 19:19:10 häirekeskuse telefoninumbrile saabunud kõne telefoninumbrilt 55910412) on kinnitamist leidnud, et tunnistaja helistas häirekeskusesse ning kannatanu viibis sel ajal Norde Centrumis. Röövimine on asja äravõtmine vägivallaga, see võib ilmneda ähvardamises, kehalises väärkohtlemises või raske tervisekahju tekitamises. Antud kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et kannatanu oli alkoholijoobes. Juhtunu kohta on ta esitanud erinevaid versioone. Kannatanu ebastabiilne liikumine on salvestustelt näha, ka seda, et jutuajamist alustas kannatanu. Tunnistaja Xxxx ́i ütlused selle kohta, et vestlust kolme isikuga alustas kannatanu, riimuvad E.U ütlustega. Häirekeskusesse helistades seletab kannatanu algul, et talt varastati 150 eurot ja dokumendid, mõne aja pärast väidab, et varastatud on 250 eurot ja dokumendid ning löödi veel rusikaga näkku. Turvatöötajale seletas kannatanu, et talt võeti ära raha, dokumendid ning ta sai vastu hambaid ja löödi rindkerre. E.U kohta ütles kannatanu, et too oli halli kapuutsiga, teised tumedates riietes. Halli kapuutsiga isik võttis rahakotti, tumedas lükkas teda ning hoidis kinni, kolmas seisis eemal. Kannatanu ütlused ei klapi kohtuistungil vaadeldud videosalvestusega (20.11.2015 koostatud asitõendi vaatlusprotokoll kd 1 tl 160-170) ja tunnistaja Xxxx ́i ütlustega selles osas, et E.U ́il oli must suusamüts peas, tume jope seljas, jalas mustad teksapüksid ja tumedad jalatsid, käed mustad nahkkindad. Haaristo ́l oli seljas sinine kapuutsiga pusa, selle peal tume jope, valge embleemiga must vöökott ja tumedad püksid jalas. Vaadates videosalvestust kinnitas Xxxx (28.03.2016 kohtuistung), et sinise kapuutsiga on tema. Süüdistatav E.U kinnitas 28.03.2017 kohtuistungil, et tema oli musta mütsiga. Jõudes muruplatsi juurde kl 19:07:07 võttis kannatanu vasakpoolsest jopetaskust välja rahakoti, hoidis kõhu ees ja pani parempoolsesse taskusse tagasi (videosalvestis CD-plaadil, videofail ncvideo_nc6

1-15-10129 Camera13_20151119190525-20151119191024-5723562.mp4 kd 1 tl 159). E.U ei eitanud, et ta tõukas kannatanut vastu aeda, seda on näha ka kohtuistungil vaadeldud videosalvestusel, samuti on videosalvestusel näha, kuidas kannatanu kaotab tasakaalu ning kaldub tahapoole, E.U hoiab teda püsti, seda kinnitas ka turvatöötaja Xxxx. Haaristo läheneb E.U ja kannatanu juurde. Kolmas isik oli eemal ning mingi hetk liitus Haaristo ja E.U ́a. Kl 19:09:17 helistas kannatanu Xxxx Häirekeskusesse ning tulles kaubanduskekusesse tagasi seletas kannatanu tunnistajale Norde Centrumi turvatöötaja Xxxx ́ile, et temalt võeti ära paremast jopetaskust rahakott koos dokumentide ja asjadega. Kannatanul puuduvad vigastused ehk füüsiline mõjutamine. Seda kinnitab ka tunnistaja Xxxx kes nägi teda pärast juhtunut esimesena. Kohtueelsel menetlusel on E.U ́i käitumine kvalifitseeritud KarS § 200 lg 2 p 4,7 järgi, s.o võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud vägivallaga, isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise või tapmise seoses röövimisega või muul omakasu motiivil või väljapressimise ja grupi poolt. Füüsiline vägivald on kehalise jõu rakendamine kannatanu füüsiliseks mõjutamiseks tema osutatava või eeldatava vastupanu mahasurumiseks. Kohus leiab, et E.U ́i tegu tuleb kvalifitseerida KarS § 199 lg 2 p 4,5,7 järgi, s.o võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise, grupi poolt, avalikult, kuid vägivalda kasutamata. Ei ole tõendamist leidnud, et E.U oleks kasutanud kannatanu suhtes vägivalda vara (rahakoti) hõivamiseks ning põhjustas viimasele füüsilist valu. 20.11.2015 kl 12:50 Lootsi 5, Tallinnas peeti E.U kahtlustatavana kinni (isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll kd 1 tl 186-188). Harju Maakohtu 21.11.2015 määrusega (kd 1 tl 189-193) E.U vahistati. Karistusregistri väljatrükkist (kd 1 tl 171-176) ja 19.03.2010 Harju Maakohtu otsusest kriminaalasjas nr 1-09-5853 (kd 184-185) nähtub, et E.U on süüdi mõistetud ja karistatud KarS § 200 lg 2 p 7, § 121, § 266 lg 2 p 3 järgi. Harju Maakohtu 23.02.2015 otsusest kriminaalasjas nr 1-15-791 (kd 1 tl 177-183) nähtub, et E.U on süüdi mõistetud ja karistatud ka KarS § 200 lg 2 p 4 järgi. E.U ankeetandmete kohaselt puudub tal ametlik töökoht. E.U ́i näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks mõistnud toimepandud tegude õigusvastasust ning toimepandu ei olnud juhuslik. Süüdistatava arusaama enda tegude tähendusest ja tagajärgedest suudab käesoleval juhul tagada vaid reaalne vanglakaristus (1 aasta). Vangistuse pikkuse määramisel võtab kohus arvesse teo iseloomu ning tekitatud kahju suurust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendab kohus mõistetud karistust varasema Harju Maakohtu 23.02.2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-791 mõistetud ärakandmata osa võrra, mis on 4 aastat vangistust ning mõistab liitkaristuseks tähtajaline vangistus 5 aastat. KarS § 68 lg 1 alusel arvestab kohus tähtajalise vangistuse ärakandmist alates 20.11.2015, st kahtlustatavana kinnipidamisest.

Tsiviilhagi Antud kriminaalasjas esitas 29.12.2015 kannatanu Xxxx tsiviilhagi summas 311,50 eurot (kd 1 tl 142), samas hagiavalduses 22.04.2016 on kirjas, et kannatanu vähendab varem esitatud tsiviilhagi 30 euro võrra. 20.03.2017 toimunud kohtuistungil kinnitas kannatanu, et summast 311,50 eurot tuleb maha võtta 30 eurot ning vähendab tsiviilhagi veel 30 euro ulatuses, mis on tema poolt vabatahtlikult antud raha (mündid), st vähendab hagisummat kokku 60 euro ulatuses. Kohus leiab, et tsiviilhagi summas

1-15-10129 251,50 eurot on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele ja väljamõistmisele kannatanu kasuks KrMS § 37 lg 1, VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 ja TsMS § 440 lg 1 alusel. Menetluskulud KrMS § 173 lg 1 p 1 kohaselt on kriminaalmenetluse kuludeks menetluskulud. KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuludeks on antud asjas kaitsjatele makstav tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev raha. Süüdistatavale oli kaitsja (Talvi Vaske/Eva Tibar) määratud riigi poolt. Kaitsja on esitatud taotlused (kd 1 tl 110 summas 360 eurot, kd 2 tl 1-2 summas 120 eurot, kd 2 tl 3-4 summas 48 eurot, kd 2 tl 56 summas 24 eurot, kd 2 tl 23-25 summas 432 eurot) s.o kokku 984 eurot riigi õigusabi tasu määramises ja riigieelarvetest hüvitamises. Kaitsja taotlused on rahuldatud, seega tuleb E.U ́ilt välja mõista kaitsjatasu summas 984 eurot. KrMS § 179 lg 1 p 1 järgi on 2017 süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo korral 1,5 palga alammäära, s.o 705 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud on võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulusid osade kaupa, s.o 12 kuu jooksul.

Kohtunik Leo Kunman

Rahvakohtunikud Sirje Raagmets

Paavo Lepisto

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.