lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-16-8904/15

Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 20.04.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-16-8904/15
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod
Menetlusliik
Lühimenetlus
Kuulutamise aeg
20.04.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1345
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-16-8904/57Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium23.09.2019

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-20-16852/9Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus22.03.2021

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

20. aprill 2017. a, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-16-8904

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Mati Kartau, Aarne Sarjas

Kriminaalasi

Margus Paju süüdistuses KarS § 118 lg 1 p 7 järgi lühimenetluses

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja) 27. veebruari 2017. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdistatava Margus Paju kaitsja vandeadvokaat Karl Saavo, apellatsioon

Prokurör

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Terje Aleksašin

Süüdistatav

Margus Paju. Isikukood: 37602144219, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht: XXX. töökoht: juhutööd. Varem kriminaalkorras karistamata. Tõkend: elukohast lahkumise keeld kuni 17.08.2017.

RESOLUTSIOON

Jätta süüdistatava Margus Paju kaitsja apellatsioon Tartu Maakohtu 27. veebruari 2017. a otsuse peale läbi vaatamata.

Määrata Karl Saavo Advokaadibüroole makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Margus Pajule apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 72 (seitsekümmend kaks) eurot, sh käibemaks 12 (kaksteist) eurot.

Välja mõista Margus Pajult Eesti Vabariigi kasuks 72 (seitsekümmend kaks) eurot, sh käibemaks 12 (kaksteist) eurot määratud kaitsjale vandeadvokaat Karl Saavole makstud tasu katteks apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik.

Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks.

Sarnased lahendid

Isikuvastased süüteod
  • 19.08.20261-26-3913/9Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
  • 18.08.20261-26-4516/11Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 18.08.20261-26-5249/18Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20261-26-5865/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 13.08.20261-26-5751/8Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 12.08.20261-26-4690/13Viru Maakohus Narva kohtumaja

Edasikaebamise kord: Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Margus Pajule esitati süüdistus KarS § 118 lg 1 p 7 järgi selles, et tema 28. märtsil 2016 kella 23 paiku Võru linnas XXX peksis S.L. ut rusikate ja jalgadega pähe ja kehasse, tekitades kannatanule pea kinnise tömbi trauma peaaju kõvakelme- ja ämlikuvõrkkestaaluse verevalumiga, ülalõualuu eesserva murruga, verevalumiga kõõlustanul otsmikupiirkonnas, alahuule läbiva purustava haava ja hulgaliste väiksemate haavadega ning nahaalused verevalumid vasakul säärel, rindkere- ja kõhupiirkonnas. Peatrauma tüsistusena tekkis kannatanul kopsuarteri tombemboolia ägeda kopsude-südame puudulikkusega, mille tagajärjel S.L. 13. aprillil 2016. a suri.
2.Tartu Maakohtu 27. veebruari 2017. a kohtuotsusega tunnistati M. Paju süüdi KarS § 118 lg 1 p 7 järgi ning mõisteti karistuseks 5 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ja M. Pajule mõisteti lõplikuks karistuseks 3 aastat ja 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati eelvangistuses viibitud aeg 29. – 31. märts 2016 karistusaja hulka ning loeti kandmata karistuseks 3 aastat 3 kuud ja 27 päeva vangistust. KrMS § 414 lg 2 alusel on karistuse kandmise alguseks M. Paju vanglasse saabumise aeg. Kohaldatud tõkend - elukohast lahkumise keeld - tühistatakse alates kohtuotsuse jõustumisest. Samuti mõisteti süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja kriminaalmenetluskulud.
3.Süüdistatava kaitsja apellatsioonis vaidlustatakse maakohtu otsust karistuse mõistmise osas. Maakohtu põhjendused M. Pajule karistuse mõistmisel olid kokkuvõtlikult järgmised. M. Paju on süüdi raske kehavigastuse tekitamises, millega on põhjustatud surm. KarS § 118 lg 1 p 7 näeb karistusena ette üksnes vangistuse 4-12 aastani – seega ei ole võimalik kaaluda rahalise karistuse kohaldamist. Kergendava asjaoluna arvestas kohus süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust ning märkis veel, et ka pärast intsidenti oli M. Paju see, kes kutsus kiirabi. M. Paju ütluste kohaselt kutsus ta kiirabi, kuna S.L. oli teadvusetu ja südametunnistus hakkas piinama. Ta kahetseb oma tegu. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. M. Paju pani toime I astme ning KarS § 118 kvalifikatsiooni kõige raskema tagajärjega kuriteo intensiivse vägivallaga kannatanu suhtes. Ründe tagajärjel tekkisid kannatanul hulgivigastused ja peatrauma, mille tagajärjel ta suri. Kannatanu peksmisel vastupanu ei osutanud. Probleemide lahendamiseks kasutas süüdistatav sõnade asemel füüsilist vägivalda: selline käitumine ei ole kuidagi aktsepteeritav. Kohus arvestas kuriteo toimepanemise asjaolusid – jõhkrat vägivaldsust, süüdistatava isikut, karistust kergendavaid asjaolusid ja raskendavate asjaolude puudumist ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja võimalusest mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, karistas M. Paju vangistusega sanktsiooni madalama määra lähedal, s.o vangistusega 5 aastat. Kuna asja arutamine toimus lühimenetluses, vähendati karistust 1/3 võrra.
4.Süüdistatava kaitsja apellatsioonis vaidlustatakse Tartu Maakohtu otsust karistuse osas. Ta taotleb tühistada Tartu Maakohtu 27. veebruari 2017. a kohtuotsus osaliselt, s.o karistuse osas ning mõista süüdistatavale kergem karistus. Kaebaja leiab, et maakohus ei ole arvestanud M. Paju ütlustega selle kohta, et ta oli kannatanuga pikemaaegne tuttav. Süüdistatav on kirjeldanud, kuidas kannatanu varastas temalt raha, tegi tema elukaaslasele lähenemiskatseid ning kasutas viimase suhtes solvavaid väljendeid. Kannatanu oli purjus ja viis ka 28. märtsil 2016 M. Paju oma solvangutega endast välja, mille tagajärjel ta kaotas enesekontrolli ja hakkas kannatanut peksma. Kriminaalasjas ei ole selliseid väiteid ümber lükatud. Karistusmäära valikul aga pidanuks neid arvestama. Samuti jättis kohus arvestamata, et M. Paju ülalpidamisel on 3 alaealist last ning ta abistab eakaid vanemaid. M. Paju vangistuse pikkusest sõltub nende igapäevatoimetulek. Seega tuleks kõne alla M. Paju karistamine vangistusega sanktsiooni alammäära piirides.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Ringkonnakohus, hinnates apellatsiooni põhjendusi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust käesolevas kriminaalasjas, leiab, et apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu ja tuleb seetõttu KrMS § 326 lg 3 alusel jätta läbi vaatamata. KrMS § 326 lg 3 kohaselt võib ringkonnakohus apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu. Riigikohus on määruses nr 3-1-1-49-10 (p 5) antud suunistes märkinud, et apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta.

6.Maakohus leidis tõendeid kogumis hinnates, et M. Paju on toime pannud koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo. Nimetatud osas kaebust esitatud ei ole. Vaidlustatud on karistuse mõistmist ning taotletud sanktsiooni alammääras karistust.
7.Ringkonnakohtul maakohtu otsusele materiaalõiguslikud ning menetlusõiguslikud etteheited puuduvad. Apellatsioonikohus leiab, et antud kriminaalasjas ei ole maakohus jätnud asjakohase tähelepanuta ühtegi olulist asjaolu ning kooskõlas karistuspraktikaga, mõistnud M. Pajule põhjendatud karistuse.
8.Asjakohane ei ole kaebaja väide selle kohta, et kohus ei ole arvestanud ega ümber lükanud M. Paju väiteid asjaoludes, mis teda kuriteo toimepanemiseni viisid. Isegi kui eeldada, et kannatanu varastas M. Pajult, solvas tema naist või tegi talle lähenemiskatseid, nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et probleemide lahendamiseks sõnade asemel füüsilise vägivalla kasutamine ei ole vastuvõetav. Tuleb arvestada, et M. Paju pani toime KarS § 118 kvalifikatsiooni kõige raskema tagajärjega teo ning süüdistatava teosüü on suur. Vastavalt KarS § 56 lg 1 ls-le 1 on isiku karistamise aluseks tema süü. Kohtupraktika kohaselt tuleb lähtuda karistuse mõistmisel karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmisest määrast. Seejärel tuvastada süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKo 3-1-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Karistades isikut, kes kasutab teise isiku suhtes süüdistuses kirjeldatud jõhkrat vägivalda, kaitsja poolt taotletud viisil, s.o minimaalse võimaliku karistusega, tekiks küsimus, milliste asjaolude puhul oleks sel juhul põhjendatud karistamine sanktsiooni keskmise lähedase või sellest suurema karistusega.
9.Ka asjaolu, et M. Paju kolme alaealise lapse ja eakate vanemate igapäevatoimetulek sõltub M. Paju vangistuse pikkusest, ei anna alust sanktsiooni alammääras karistuse kohaldamiseks. Kohustus hoolitseda alaealiste laste ja eakate vanemate eest ei takistanud M. Paju käitumast viisil, mis tingis tema süüdi tunnistamise. Kohtuotsusest nähtub, et kohus on karistust mõistes arvestanud süüdistatava isikuga ning võimalusega teda edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma. Seega on maakohus juba arvestanud karistuse eripreventiivseid eesmärke.
10.Eeltoodust lähtudes puudub apellatsioonil kohtukolleegiumi hinnangul vähimgi edulootus ning see jääb KrMS § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.
11.Süüdistatava kaitsja vandeadvokaat K. Saavo esitas taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks 72 euro suuruses summas, sh käibemaks 12 eurot. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal otsusega tutvumiseks 0,5 tundi ja apellatsiooni koostamiseks 1 tund. Kokku taotleb kaitsja 72 euro (sh käibemaks 12 eurot) hüvitamist. Kriminaalkolleegium leiab, et taotluses märgitud toimingud on olnud riigi õigusabi osutamiseks vajalikud ja nende tegemisele kulunud aeg on põhjendatud. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ning § 21 lg-st 3 ja justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ § 1 lg-st 10 ja § 6 lg-st 4, tuleb riigi õigusabi tasu suuruseks kaitsjale määrata 72 eurot, sh käibemaks 12 eurot. Menetluskulud tuleb KrMS § 175 lg 1 p 1 ja § 185 lg 2 alusel süüdistatavalt M. Pajult riigi kasuks välja mõista. /allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas

Mati Kartau

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 12.08.20261-26-4598/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 12.08.20261-26-5660/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja