Tsiviilasi nr 2-20-16852
Kohus
Tartu Maakohus Võru kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Ülle Raag
Määruse tegemise aeg ja koht 22. märts 2021. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number
2-20-16852
Tsiviilasi
Mxxxxx Pxxx avaldus väljakuulutamiseks
Menetlusosalised
Avaldaja (võlgnik): Mxxxxx Pxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; registrijärgne elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; viibimiskoht: Tartu Vangla asukohaga Turu 56, Tartu linn, 51005 Tartu maakond.
Kohtuistungi aeg
Menetlusse võtmisest keeldumine
tema
enda
pankroti
1.Jätta Mxxxxx Pxxx avaldus tema enda pankroti väljakuulutamiseks menetlusse võtmata. 2.Menetluskulud (riigilõiv 10 eurot) jäävad Mxxxxx Pxxx kanda. Mõista MxxxxxxPxxxxx välja 10 eurot riigi tuludesse riigilõivu katteks. Riigilõivu tasumiseks vajalikud andmed on kajastatud käesolevale määrusele lisatud eraldi dokumendis. Menetluskulude riigi tuludesse tasumise tähtaeg on 15 päeva arvates määruse jõustumisest. Mõista Mxxxxx Pxxxxx välja viivis menetluskulude summalt (10 eurot) alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg.1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Määruse p.1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruse p.2 ei ole vaidlustatav.
Mxxxxx Pxxx esitas 16.11.2020. a kohtule avalduse tema pankroti väljakuulutamiseks, kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avaldusele on lisatud võlanimekiri (väljavõttena Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja andmetest) ning seletuskiri maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta.
Avalduse kohaselt kannab Mxxxxx Pxxx karistust Tartu Vanglas ning tal puudub kindel sissetulek. Seletuskirjas maksejõuetuse kohta toob Mxxxxx Pxxx välja, et on elanud üle oma võimete. Mxxxxx Pxxx on võtnud erinevaid laene ja järelmakse, kuid kuna tal pole olnud püsivat tööd, on jäänud võetud kohustused täitmata. Mxxxxx Pxxx on teinud üksnes juhutöid ning sel moel teenitud sissetulek on läinud igapäevaste kulutuste (eluase, toit) katteks. Võlgniku majanduslikust seisust, kohustuste- ja sissetulekute suurusest tulenevalt on võlgnik püsivalt maksejõuetu, mistõttu taotleb võlgnik Mxxxxx Pxxx kuulutada kohtul välja tema pankrot. Võlgnik Mxxxxx Pxxx esitas kohtule taotluse menetlusabi saamiseks riigilõivu tasumiseks ja avaldaja vabastamiseks riigilõivu tasumisest. 17.11.2020. a määrusega edastati Mxxxxx Pxxx avaldus pankroti väljakuulutamiseks menetlemiseks Tartu Maakohtu Võru kohtumajale ning sealt saadeti tsiviilasja materjalid tööjaotusplaani alusel lahendamiseks Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale. Kohus rahuldas 25.01.2021. a määrusega Mxxxxx Pxxx taotluse menetlusabi sabiseks ja vabastas Mxxxxx Pxxx riigilõivu tasumisest pankrotiavalduse esitamisel. Kohus kogus andmeid registritest: kinnistusraamatust, millest nähtub, et võlgniku nimele kinnisasju ei ole registreeritud. Samuti ei ole võlgnikul osalusi äriühingutes. Töötamiste registri andmetel võlgnik ei tööta. Kohus tegi väljavõtte Täitemenetluse registrist võlgnikul olevate rahaliste kohustuste kohta.
Kohus leiab, et Mxxxxx Pxxx pankrotiavaldus tema enda pankroti väljakuulutamiseks tuleb jätta menetlusse võtmata. PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Võlgnik Mxxxxx Pxxx on seletuskirjas maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta välja toonud, et ta on võtnud laene ja järelmakse, kuid kuna tal pole olnud püsivat töökohta, on jäänud kohustused täitmata. Mxxxxx Pxxx on elatunud juhtöödel teenitust, kuid see sissetulek on kulunud igapäevaste kulutuste katteks. Kuigi võlgnik on viidanud võetud laenudele ning järelmaksudele, nähtub Täitemenetluse registri väljavõttest, et Mxxxxx Pxxxx on 12.05.2009. a otsusega tsiviilasjas nr 2-08-81446 väljamõistetud võlgnevus 145,12 eurot sissenõudja EMT AS kasuks ning 20.04.2007. a otsusega tsiviilasjas nr 2-05-8377 OÜ Aktiva Finants kasuks väljamõistetud 82,81 eurot. Kokku kohustused nende kahe lahendi järgi 227,93 eurot. Lisanduvad kohtutäiturite tasud. Aegumise alused on sätestatud TsÜS 10. peatükis §§ 142 jj. TsÜS § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 aasta peale nõude sissenõutavaks muutumist. Sissenõutavaks muutub nõue kui inimesel on tekkinud tasumise kohustus, näiteks jõustunud kohtuotsus. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt on nõuete aegumistähtaeg 10 aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Ülejäänud Mxxxxx Pxxxx olevate rahaliste kohustuste näol on tegemist kriminaalmenetluses tekkinud menetluskuludega ning tasumata rahatrahvidega väärteomenetlustes. Nii nähtub kogutud andmetest, et Mxxxxx Pxxxx kohustuste tekkimise aluseks on Tartu Maakohtu 27.02.2017. a otsus kriminaalasjas nr 1-16-8904, mille kohaselt mõisteti MxxxxxxPxxxxx välja menetluskulud kogusummas 1764,20 eurot ning määrati tasumisele 30 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. Tartu Ringkonnakohtu 20.04.2017. a määrusega jäeti Mxxxxx xxxx kaitsja apellatsioon läbi vaatamata ja kaitsja tasu 72 eurot apellatsioonimenetluses riigi
õigusabi osutamise eest mõisteti välja Mxxxxx Pxxxxx. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul. Lisaks on Tartu Maakohtu 15.01.2020. a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-10121 MxxxxxxPxxxxsüüdi tunnistatud ning temalt menetluskulude katteks väljamõistetud 1042,80 eurot. Menetluskulud tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. KrMS § 424 sätestab, et mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Kohtute Infosüsteemi kohaselt Mxxxxx Pxxx kohtule taotlust menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks esitanud ei ole. Seega ei ole Mxxxxx Pxxx kasutanud kõiki seadusest tulenevaid võimalusi tekkinud rahaliste kohustuste tasumiseks. Need võimalused ei ole minetatud. Lisaks nähtub kogutud andmetest, et Mxxxxx Pxxxx on täitmata rahalisi kohustusi Politsei- ja Piirivalveameti (trahvinõuded) ees summas 52 eurot, lisanduvad kohtutäiturite tasud. Täitemenetluse registri andmetel on nõuete aluseks väärteootsused - 03.08.2012. a otsus nr 286012002550, 04.11.2014. a otsus nr 2860,14,002120 ja 13.09.2013. a otsuse nr 2860,13,001382. Karistusseadustiku (KarS) § 82 lg 1 p 3 kohaselt ei asuta täitma väärteo kohta tehtud otsust, mille jõustumisest on möödunud üks aasta. KarS § 82 lg 4 kohaselt aegub täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõue, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud nelja aasta jooksul väärteoasjas tehtud 3 otsuse jõustumisest. Täitmise aegumine peatub võlgniku vangistuses viibimise või aresti kandmise ajaks. Ülejäänud Mxxxxx Pxxx trahvinõuded on Täitemenetluse registri andmetel aegunud. Lisaks peab kohus vajalikuks osundada, et KarS § 72 lg 1 sätestab, et kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga KarS §-s 69 sätestatud korras. See tähendab, et rahatrahvi tasumata jätmisel ei kujuta see süüdlase maksejõuetuse alust, vaid alust rahatrahvi asendamiseks. Eeltoodust tulenevalt saab asuda seisukohale, et Mxxxxx Pxxx ei ole temal lasuvate osade rahaliste kohustuste puhul (s.o kriminaalmenetluse kulud) kasutanud kõiki seadusest tulenevaid võimalusi, et kohustusi tasuda. Mxxxxx Pxxxx on võimalus taotleda menetluskulude tasumise tähtaja pikendamist. Kohtu hinnangul on oluline seegi, et Mxxxxx Pxxx karistuse kandmise aeg lõpeb 04.05.2022. a ning kuna tegemist on küllaltki noore ja töövõimelise isikuga, ei näe kohus ühtegi võimalust, miks Mxxxxx Pxxx ei saaks vabanemise korral tööle asuda ja hakata võlgnevusi tasuma. Mxxxxx Pxxxx lasuvad ülejäänud rahalised kohustused (227,93 eurot) ei ole aga sellises määras, mis tooks endaga kaasa pankroti väljakuulutamise. Lisaks tuleb osade nõuete puhul kaaluda aegumise kohaldamise sätteid. TsMS § 172 lg-s 1, lg.7 alusel kui kohus algatab hagita menetluse isiku avalduse tõttu, võibkohus jätta menetluskulud menetluse põhjustanud isiku kanda, kui menetlus on põhjendamatu. Kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda. TsMS § 190 lg.2 järgi menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis... kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. Kuna Mxxxxx Pxxxxx andis kohus menetlusabi riigilõivu tasumiseks pankrotiavalduse esitamisel (kohtu määrus 25.01.2021) ja Mxxxxx Pxxx pankrotiavaldus jääb rahuldamata, mõistab kohus MxxxxxxPxxxxx riigilõivu 10 eurot kui menetluskulu riigi tuludesse. Riigilõivu tasumine riigi tuludesse toimub TsMS § 179 lg.21 , lg.3, lg.5, lg.9 alusel. TsMS § 179 lg.3 järgi võib menetluskulusid maksma kohustatud isik esitada määruskaebuse, kui kaebuse hind ületab 64 eurot.
TsMS § 179 lg.5 järgi kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. TsMS § 179 lg.9 järgi arvutatakse menetluskulude tasumisega viivitamise puhul viivist VÕS § 113 lg.1 teises lauses sätestatud määras kuni lahendi täitmiseni. Kohus annab koos käesoleva lahendiga välja eraldi dokumendi, milles on nõude tasumiseks vajalikud andmed.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.