Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

Süüdistus ja kokkuleppe sisu Maksim Jeremejev ́it süüdistatakse selles, et tema viibides 01.02.2017 kella 18.00 paiku Tallinnas Gonsiori 2 asuvas Tallinna Kaubamajas võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Kaubamaja AS-le kuuluva Bugatti jope maksumusega 289.99 eurot, millega möödus kassadest jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid tegu jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna ta oli peetud kinni turvatöötaja poolt. Seega Maksim Jeremejev pani oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s. o KarS § 199 lg 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 23.03.2017.a sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Helen Kiviloo, süüdistatav Maksim Jeremejev ja tema kaitsja Eva Tibar käesolevas kriminaalasjas alljärgneva kokkuleppe ja nimelt, et abiprokurör nõuab kohtus Maksim Jeremejevi süüdi tunnistamist KarS § 199 lg 125 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja tema karistamist märgitud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 50 miinimumpäevamäära (päevamäär 10 €), s.o. 500 € (viissada eurot) ulatuses. Vastavalt KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 01.02.2017-02.02.2017, s.o 2 (kaks) päeva karistusaja hulka arvestusega, et ühele eelvangistuspäevale vastab 3 rahalise karistuse päevamäära, seega määrata, et ära kandmisele kuulub rahaline karistus 44 päevamäära ulatuses, s.o 440 (nelisada nelikümmend) eurot, mis tasuda KarS § 66 lg 1, 3 alusel 10 (kümne) kuu jooksul, s.o 44 eurot kuus. Harju Maakohtu 20.12.2016 kohtuotsusega mõistetud tingimisi vangistus 4 aastat 9 kuud 28 päeva 5 aastase katseajaga ja käesolevas kriminaalasjas mõistetud rahaline karistus kuuluvad KarS § 64 lg 2 alusel iseseisvalt täitmisele. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 11.04.2017.a toimunud kohtuistungil süüdistatav Maksim Jeremejev tunnistas end temale esitatud süüdistustes KarS § 199 lg 1-25 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises täielikult süüdi ja nõustus sõlmitud kokkuleppega, , kinnitades, et kohtusse kaitsjat ta kutsuda ei soovi, selgitades kohtule, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe, paludes kohtul sõlmitud kokkulepe kinnitada. Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Helen Kiviloo jäi sõlmitud kokkuleppe juurde, taotledes kohtult selle kinnitamist. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, abiprokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav Maksim Jeremejev on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Kõike eeltoodut arvesse võttes asub kohus seisukohale, et Maksim Jeremejev tuleb süüdi tunnistada temale KarS § 199 lg 1 – 25 lg 2 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemises ja karistus tuleb talle mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Menetluskulud: Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha ja kaitsjatasu. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha suuruseks 1,5 kuupalga alammäär. Vabariigi Valitsuse määruse „Töötasu

alammäära kehtestamine” § 1 kohaselt kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral on 470 eurot ning seda alates 01.01.2017.a s.t teise astme kuriteo süüdimõistmise korral on sundraha suuruseks 705.- eurot. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et Maksim Jeremejevile on kohtueelsemenetluse käigus osutatud riigi õigusabi ja seetõttu kuulub Maksim Jeremejevilt kaitsjatasu menetluskuluna välja mõistmisele ning seda summas 72.- eurot. Süüdistatavalt sundraha ja kaitsjatasu välja mõistmisel juhindub kohus KrMS §-de 173 lg 1 – 4; § 175 lg 1 p.p 4, 9 ja § 179 lg 1 p 2. KrMS § 180 lg 3 annab kohtule võimaluse menetluskulusid määrates arvestada süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Vastavalt kokkuleppes märgitule tuleb süüdistataval hüvitada kriminaalmenetluse kulud s.o sundraha summas 705.- eurot ja kaitsjatasu summas 72 eurot s.o kogusummas 777.- eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtunik Katre Poljakova /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.