1-17-2138
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
10. aprill 2017 Tallinnas, Liivalaia kohtumajas
Kriminaalasja number
1-17-2138 (16230102175)
Kohtunik
Liina Pohlak
Kohtuistungi sekretär
Thea Tikenberg
Kriminaalasi
Kaido Harjak süüdistatuna KarS § 120 lg 1, § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Ülle Jaanhold
Süüdistatav
KAIDO HARJAK isikukood 36303080258, eesti keel, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, elukoht xxxx, ei tööta varem kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud, tõkend elukohast lahkumise keeld
Kaitsja
Eva Tibar
Süüdi tunnistada Kaido Harjak KarS § 120 lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 6 kuud. Süüdi tunnistada Kaido Harjak KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ja mõista karistuseks vangistus 1 aasta. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja mõista liitkaristuseks 1 aasta vangistust. KarS § 73 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele, kui Kaido Harjak ei pane 18-kuulise pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev.
KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistuse täitmisele pööramisel karistusaja hulka kinnipidamise aeg 10.01.2016-11.01.2016 s.o 2 päeva. Kaido Harjak suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista Kaido Harjakult KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 705 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 288 eurot riigituludesse. Kohustada Kaido Harjakut tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 82.75 eurot. Sundraha ja kaitsjatasu tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Makseinfo viitenumbri saab Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleist või etoimikust. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Kaido Harjak, kriminaalasi 1-172138, menetluskulud ja sundraha.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Probleemide korral viitenumbri saamisel pöörduda IT-abi poole telefoninumbril 663 6464 (e-postiaadress: [email protected]). Asitõendid: - CD-plaadid (asuvad pakituna kriminaalasja kriminaalasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord
materjalide
juures)
jätta
Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni viieteistkümne päeva jooksul süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Esitatud süüdistus Kaido Harjak ́ut süüdistatakse selles, et tema 10.01.2016 kella 23.20 paiku Tallinnas Maisi 16 majas haaras korduvalt oma abikaasa Jana Harjaku juustest kinni ja sikutas, millega tekitas kannatanule füüsilist valu, samuti põhjustas rüseluse käigus Jana Harjakule marrastuse paremal labakäel. Samuti tema 10.01.2016 kella 23.20 paiku Tallinnas Maisi 16 majas lõi oma tütrele Janette Eleanor Harjakule ühe korra lahtise käega vastu nägu, millega tekitas talle füüsilist valu.
Samuti tema 13.03.2016 kella 23.40 paiku Tallinnas Maisi 16 majas tungis kallale oma abikaasale Jana Harjakule, tõugates Jana Harjakut ning võttes Jana Harjaku käsivartest kinni, põhjustades kannatanule füüsilist valu ning kaks hematoomi paremal käsivarrel. Samuti tema, viibides 28.04.2016 kella 18.30 paiku Tallinnas Maisi 16 majas võttis oma emal Aada Roovälil kõvasti vasakust käest kinni ja lükkas Aada Roovälja toast välja vastu koridoris asuvat kappi, tekitades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse: hematoomid vasaku käe õlavarrel. Seega pani Kaido Harjak toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt, see on KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti Kaido Harjak 13.03.2016 kella 23.40 paiku Tallinnas Maisi 16 majas ähvardas Jana Harjaku näo ülesse peksta nii, et talle ei jää ühtegi hammast suhu ja kõri läbi lõigata. Jana Harjak, olles varasemalt Kaido füüsilise vägivalla ohver, pidas ähvardust reaalseks ning tundis hirmu oma elu ja tervise pärast. Samuti tema 05.01.17 kella 16.30 paiku, viibides Tallinnas Maisi 16 majas helistas oma samas majas elavale emale Aada Rooväli ́le ja ähvardas:“ kas tahad, et ma tulen ja löön sul kirvega pea otsast, kas sa seda tahadki?“ Kuna Kaido Harjak oli varem Aada Rooväli suhtes pannud toime kehalise väärkohtlemise, kartis Aada Rooväli saadud ähvardust ja võttis seda reaalse tapmisähvardusena. Seega pani Kaido Harjak toime tapmise või tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, ehk KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatav Kaido Harjak, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 06.04.2017.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Kaido Harjakule KarS § 121 lg 2 p 2, 3 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest kohtus karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 120 lg 1 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõista liitkaristuseks 1 aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistus 10.01.2016 – 11.01.2016, s.o 2 päeva, seega ärakandmata karistus on 11 kuud ja 28 päeva vangistust. Vastavalt KarS § 73 lg-le 1 jätta vangistus tingimisi kohaldamata ning mõistetud vangistust mitte pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 73 lg 3 alusel määrata katseajaks 18 kuud. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde,
võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 ja 4 alusel otsustab kohus kriminaalasjas olevate asitõenditega alljärgnevat: - CD-plaadid (asuvad pakituna kriminaalasja materjalide juures) jätta kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja alljärgnevalt: KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 705 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 288 eurot riigituludesse. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-17-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.