Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

EE873300333499990003 Danske Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99917700025502 ja selgitus „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-17-3503“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohus selgitab, et KrMS § 424 ja § 423 alusel võib süüdimõistetu mõjuvate põhjuste olemasolu korral taotleda elukohajärgselt täitmiskohtunikult kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste nõuete tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. Edasikaebekord Käesolev otsus on kuulutatud resolutiivosas. Kohtumenetluse pool, kes soovib otsust vaidlustada apellatsiooni korras on kohustatud sellest Harju Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus motiveeritud otsuse, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleis 05.05.2017. Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda motiveeritud kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Seejärel koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse ainult menetluskulude osas, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleis 05.05.2017. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

kolme elementi: 1) võõra valduse lõpetamine; b) uue valduse kehtestamine; c) valduse ülekandumine, mis seisneb valduse murdmises ehk valduse üleminekus senise valdaja nõusolekuta. Valdus on kehtestatud, asi ära võetud ja varguse objektiivne koosseis täidetud, kui hõivaja on saavutanud selle üle võimu. Subjektiivsest küljest vargus eeldab tahtlust koosseisu asjaolude suhtes. Lisaks sellele näitab asja ebaseadusliku omastamise eesmärk subjektiivse koosseisu tunnusena kavatsetust asja ebaseadusliku omastamise suhtes.1 Imre-Andres Simmole heidetakse ette, et ta 06.04.2017 AS OG Elektra kaupluses võttis 8 pakki Eesti Juustu kogumaksumusega 27.84 eurot, pani juustu kaasasolnud kotti ja väljus kaupluse kaubasaalist kassas kauba eest tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata, kuna kaupluse turvatöötaja pidas ta kinni. Teo toimepanemine on tõendamist leidnud järgnevate tõenditega. AS OG Elektra esitas avalduse, mille kohaselt 06.04.2017 varastas Imre-Andres Simmo 8 pakki juustu Eesti (tl 4). Varguse toimepanemist kinnitab ka kaupluses töötanud Xxxx. Tunnistaja nägi kuidas meesterahvas ladus kauplusele kuuluvat kaupa (juust Eesti) punasesse seljakotti. Pärast seda läks meesterahvas kassaliinist läbi ja ei tasunud kauba eest. Meesterahvas peeti kinni (tl 5-8). Imre-Andres Simmo peeti kahtlustatavana kinni sündmuskohal (tl 10-13). Isikusamasuse tuvastamise protokolli kohaselt osutus varguse katse toimepanemisel kinni peetud isikuks Imre-Andres Simmo (tl 14-16). Imre-Andres Simmo tunnistab kuriteo toimepanemist. Simmo sõnul läks ta kauplusesse eesmärgiga varastada juustu, et see hiljem poole hinnaga maha müüa ning raha tahtis kulutada enda tarbeks, ehk osta süüa (tl 37-39). Riigikohus on oma lahendis 3-1-1-87-08 p 10 sedastanud järgmist: Süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida KarS § 199 (kuritegu) või § 218 (väärtegu) alla. Lisaks on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks - näiteks hangib isik endale varastades elatist, see on talle püsiva või alatise sissetuleku allikas, või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt. [...] Süstemaatilisuse jaoks ei ole oluline, kas isik on varasemate varguste eest süüdi mõistetud (õiguslik retsidiiv) või on need tuvastatud alles ühes menetluses (faktiline retsidiiv). Nagu eelnevalt märgitud, võivad süstemaatilise varguse moodustada nii kuriteod kui ka väärteod. Süütegude vaheline ajavahemik iseenesest ei ole aga süstemaatilisuse moodustamiseks oluline. Imre-Andres Simmo on Harju Maakohtu 02.08.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-6577 süüdi mõistetud süstemaatiliselt toime pandud varguse eest. Ka siin üritas ta varastada poest 10 tuubi hambapastat. Võttes arvesse Imre-Andres Simmo karistusandmeid ja varguste toimepanemise sarnast käitumismustrit (poe vargused, asjade kogus), on ilmselge, et varastamine on kujunenud Simmole elustiiliks ja ta hangib endale varguste läbi sissetulekut. Imre-Andres Simmo kandis karistust alates 01.08.2016 kuni 01.02.2017. Imre-Andres Simmo pani vargused toime kavatsetult. Ütluste kohaselt läks ta kauplusesse eesmärgiga varastada kaupa, millega oli tal kavatsus asi omastada ja enda kasuks pöörata. KarS § 25 lg 2 p 2 kohaselt süüteokatse algab hetkest, mil isik vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustab süüteo toimepanemist.

J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik kommenteeritud väljaanne. Lk 520-529

Eeltoodust johtuvalt tuleb Imre-Andres Simmo tegevus kvalifitseerida KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. Imre-Andres Simmo on süüvõimeline ning KarS 2. ptk 3. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine.

Imre-Andres Simmo kaitsja esitas 07.04.2017 kohtuistungil taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks (edaspidi tasutaotlus) summas 72.00 eurot. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal kohtulikuks lihtmenetluseks ettevalmistamiseks 1 tund ning 07.04.2017 kohtuistungil osalemiseks kokku 0,5 tundi. Kohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg 1 ja § 21 lg 3 ning justiitsministri 26.07.2016 määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ § 1 lg 4, 5, § 6 lg 4, 5, rahuldab kohus taotluse. KarS § 4 lg 3 kohaselt on KarS § 199 järgi kvalifitseeritav tegu II astme kuritegu. KrMS § 179 lg 1 p 2 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus II astme kuriteos süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määruse nr 139 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 lg 1 kohaselt alates 01.01.2017 kehtiv kuutasu alammäär on 470 eurot. KrMS § 2565 lg 2 kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus käesoleva seadustiku § 179 lõikes 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Kohus vähendab sundraha poole võrra. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Imre-Andres Simmo kaitsja esitas taotluse jätta osaliselt menetluskulusid riigi kanda ning väljamõistetav osa ajatada. Põhjendusteks on esitatud Imre-Andres Simmol sissetuleku puudumist. Isik vabanes karistuse kandmiselt 01.02.2017 ning tema sissetuleku moodustab 12 eurot vabastuse fondis. Menetluskulud, millised koosnevad kaitsetasust 144.00 eurot ja sundrahast 352.50 eurot välja mõista Imre-Andres Simmolt 120.00 eurot. Ülejäänud osas jätta riigi kanda. Võttes arvesse menetluskulude suurust on nende tasumine ühe kuu jooksul ilmselgelt süüdistatava jaoks raskendatud. Oluline on, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Menetluskulud summas 120.00 eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 10.00 eurot. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohus selgitab, et süüdimõistetul on mõjuvate põhjuste olemasolu korral kohtulahendi täitmise staadiumis, s.o pärast süüdimõistva otsuse jõustumist ja täitmisele pööramist, õigus KrMS § 423 ja § 424 alusel taotleda kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. (allkirjastatud digitaalselt) Ingrid Kullerkann kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.