Liiklussüüteod

elama kohtu määratud alalises elukohas - xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha muutmiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata Arvi Rämmann kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada Arvi Rämmanni suhtes kohtuotsuse jõustumisel.

sundraha 705 eurot; kaitsjatasu 75,12 eurot.

KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et Arvi Rämmannil on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu kokku 780,12 (seitsesada kaheksakümmend eurot ja kaksteist senti) eurot tasuda vabatahtlikult 12-ne kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt vähemalt 65,01 eurot kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE401700017002872300

2 (5)

Nordea Bank AB Eesti filiaal, märkides ära viitenumbri 99917700022712 ning selgituse “Arvi Rämmann, otsus nr 1-17-408, menetluskulud“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistus Arvi Rämmanni süüdistatakse selles, et tema 14.11.2016 kella 18.36 ajal juhtis Võru maakonnas Urvaste vallas Kuldre külas Võru-Kuigatsi-Tõrva mnt 30. kilomeetril mootorsõidukit Ford Mondeo registreerimismärgiga xxxxxxx, s. o isikuna, kelle väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus tõendusliku alkomeetriga mõõdetuna vähemalt 0,91 mg/L, millise teoga pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu KarS §-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör Arvi Rämmannile karistuseks ühe aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda mõistetavast karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg 14.-16. november 2016.a, s.o kolm päeva, kandmisele kuulub seega üksteist kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel, suurendades mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 22.07.2016.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – viie kuu ja 29 päeva vangistuse võrra, mõista süüdistatavale liitkaristuseks üks aasta viis kuud ja 26 päeva vangistust. KarS § 74 lg 5 ja § 69 alusel asendada vangistus 536 tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb ära teha ühe aasta ja kuue kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajal on Arvi Rämmann kohustatud täitma kontrollnõudeid vastavalt KarS § 75 lg 1 sätestatule: elama kohtu määratavas alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu, töö- või õppimiskoha muutmiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel hüvitab süüdimõistetu süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud sundraha 705 eurot ja määratud kaitsja Roman Levinile makstud tasu 75,12 3 (5)

eurot, s.o kohtueelses menetluses kokku summas 780,12 eurot. Arvi Rämmann ja tema kaitsja taotlevad kohtult menetluskulude kandmise võimaldamist ositi ühe aasta jooksul, s.o 65,01 eurot 12 kuu vältel. Prokurör on taotlusega nõustunud. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav Arvi Rämmann aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav Arvi Rämmann, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse Arvi Rämmanni süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ning mõista temale karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulude osas Arvi Rämmanni menetluskuluks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 75,12 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 705 eurot (alates 1. jaanuarist 2017.a on kuupalga alammäär 470 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvi Rämmann on nõus vabatahtlikult menetluskulud tasuma ning taotles menetluskulude tasumise ajatamist 12 kuuks. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine korraga, arvestades süüdistatava sissetulekuid, käib Arvi Rämmannile ilmselgelt üle jõu. Kohus on seisukohal, et arvestades Arvi Rämmanni varalist seisundit ning resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud anda KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel süüdistatavale võimalus tasuda menetluskulud kokku 780,12 eurot 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik 4 (5)

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.