Kriminaalasi nr 1-16-715
19.12.2016 ja 28.12.2016, oli vahetanud ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata elukohta). Viru Maakohtu 12.01.2017 kohtumäärusega nr 1-16-715 rahuldati Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse kriminaalhooldusametniku Krista Schönbergi erakorraline ettekanne 10.01.2017 ning A.R-ile Viru Maakohtu 29.01.2016 kohtuotsusega nr 1-16-715 määratud ühe aasta kuue kuu pikkust katseaega pikendati 1 kuu võrra, s.o kuni 28.08.2017. A.R-ile määrati käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 2 p 5 alusel täiendavaks kohustuseks alluda alkoholivastasele ravile, olles selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Kohustuse täitmise tähtajaks määrati 28.02.2017. Nimetatud kohtumäärus jõustus 08.02.2017. Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse kriminaalhooldusametnikult Krista Schönbergilt saabus kohtule 15.03.2017 erakorraline ettekanne A.R-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks. Esitatud erakorralisest ettekandest nähtub, et 12.01.2017 Viru Maakohtu kohtumäärusega nr 1-16-715 määrati A.R-ile erakorralise ettekande alusel täiendavaks kohustuseks läbida alkoholivastane ravi tähtajaga 28.02.2017. Antud kohustuse määramine oli veel viimaseks võimaluseks isikul tõestada, et ta tahab ja suudab oma karistust kanda vabaduses. A.R nimetatud tähtajaks alkoholivastast ravi ei läbinud. Lisaks sai kriminaalhooldusametnik info Rakvere politseijaoskonnast selle kohta, et 18.02.2017 registreeriti xxxx juhtum, kus väidetavalt oli A.R isa juures külas viibides tüli oma isaga. Patrulli saabudes olid kõik isikud joobes, kellelgi nähtavaid vigastusi ei olnud ja menetlust ei alustatud. Koostati LSV-infoleht. A.R tuvastati alkoholijoove, puhudes indikaatorvahendisse näitas see 1,25 mg/l alkoholi väljahingatavas õhus, mille kohta koostati indikaatorvahendi kasutamise protokoll. Ka oli A.R politseile tunnistanud, et on juba mõnda aega ka enne 18.02.2017 joonud ja see pole tal esimene päev. Seega on A.R taas rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi. A.R väitis tema poolt antud seletuses, et pidi minema alkoholivastasele ravile, kuid kuna tuli töölt ära, siis tal ei olnud selleks raha. Töölt äratuleku põhjusena nimetas, et talle ei sobinud vahetustega töö. Ka ei tahtnud ta sugulastelt raha ravi läbimiseks küsida, sest see on tema jaoks ebameeldiv. Seda, miks ei arvestanud ette ega planeerinud oma rahalisi vahendeid, kui võttis kohustuse läbida ravi, ta selgitada ei osanud. 18.02.2017 tuvastatud alkoholi tarvitamist selgitas A.R isiklike probleemidega. Kokkuvõttest senisest kriminaalhooldusest nähtub, et katseaeg on läinud halvasti. Isik on korduvalt rikkunud kohustust mitte tarvitada katseajal alkoholi, talle on koostatud kirjalik hoiatus ja erakorraline ettekanne. Ka on ta rikkunud registreerimiskohustust, vahetanud luba küsimata elukohta. A.R-ile määrati veel viimase võimalusena kohustus läbida alkoholivastane ravi, kuid isik ei ole selleks motiveeritud, vaid jätkab alkoholi kuritarvitamist. Kuna kõik kriminaalhoolduse võimalused on ammendatud, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku pöörata A.R-ile mõistetud karistus 4 kuud vangistust täitmisele. Kriminaalhooldusametnik Krista Schönberg jäi kohtuistungil erakorralises ettekandes tehtud ettepaneku juurde karistus täitmisele pöörata. Kriminaalhooldusametnik lisas, et alkoholi tarvitamise keelu rikkumise eest 01.04.2016 tehti A.R-ile kirjalik hoiatus. Kriminaalhooldusalune A.R võttis kohtuistungil omaks, et erakorralises ettekandes toodu vastab tõele. A.R tunnistas, et oli enne 18.02.2017 paar päeva alkoholi tarvitanud. A.R ei nõustu talle mõistetud karistuse täitmisele pööramisega.
KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kohus leiab, et Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse kriminaalhooldusametniku Krista Schönbergi erakorraline ettekanne A.R-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, sest A.R on taaskord rikkunud temale KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määratud kohustust käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi. 18.02.2017 tuvastas politseipatrull, minnes lahendama A.R-i tüli isaga, A.R indikaatorvahendit kasutades alkoholijoove (1,25 mg/l alkoholi väljahingatavas õhus). 18.02.2017 tuvastatud alkoholi tarvitamist põhjendas A.R isiklike probleemidega. A.R oli politseile tunnistanud, et on juba mõnda aega ka enne 18.02.2017 joonud ja see pole tal esimene päev. Samuti tunnistas A.R kohtuistungil, et oli enne 18.02.2017 paar päeva alkoholi tarvitanud. Lisaks sellele on A.R jäänud täitmata temale KarS § 75 lg 2 p 5 alusel käitumiskontrolli ajaks määratud täiendav kohustus alluda alkoholivastasele ravile tähtajaga 28.02.2017, milline kohustus määrati A.R-ile põhjusel, et ta oli 2 korral (10.12.2016 ja 14.12.2016) rikkunud temale KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määratud kohustust käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi. Väärib märkimist, et esimese erakorralise ettekande esitamise üheks põhjuseks oli samuti alkoholi tarvitamise keelu rikkumised, samuti KarS § 75 lg 1 p 2,5 sätestatud kontrollnõuete rikkumised. Alkoholi tarvitamise keeldu oli A.R rikkunud ka 01.04.2016, mistõttu oli kriminaalhooldusametnik koostanud talle kirjaliku hoiatuse. Kriminaalhooldusametniku poolt kohtule esitatud erakorraline ettekanne, mille läbivaatamise tulemusena pikendati A.R-ile määratud katseaega 1 kuu võrra, s.o kuni 28.08.2017 ning määrati käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 2 p 5 alusel täiendavaks kohustuseks alluda alkoholivastasele ravile, olles selleks eelnevalt nõusoleku andnud, tähtajaga 28.02.2017, ei ole A.R-ile vajalikku mõju avaldanud, sest rikkumiste toimepanemine tema poolt on jätkunud. Seega saab eelnevast järeldada, et A.R on seni suhtunud ükskõikselt oma kohustuste täitmisesse ega ole osanud hinnata talle kohtu poolt antud võimalust oma karistust vabaduses kanda. Kohus ei leidnud kriminaalhooldusametniku erakorralist ettekannet läbi vaadates ühtegi objektiivset asjaolu, mis kuidagi võiks isiku käitumist õigustada. A.R-ile mõistetud vangistuse asendamist üldkasuliku tööga ei pea kohus põhjendatuks, sest lisaks temale määratud kohustuste rikkumisele, on ta rikkunud ka kontrollnõudeid ning vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga peab süüdimõistetu samuti järgima KarS §-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KarS § 74 lg 4; KrMS § 387, 427, 432 kohtunik m ä ä r a s: Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse kriminaalhooldusametniku Krista Schönbergi erakorraline ettekanne 15.03.2017 rahuldada. Pöörata täitmisele A.R ’ile (isikukood XXX, elukoht xxxx , töökoht xxxx klienditeenindaja) Viru Maakohtu kohtuotsusega nr 1-16-715 29.01.2016 KarS § 121 lg 1 järgi mõistetud karistus 4 (neli) kuud vangistust. A.R’i karistuse kandmise alguseks lugeda tema vanglasse saabumise aeg.
Määruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.