Viru Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
24. märts 2017, Rakvere kohtumaja
Kriminaalasja number
1-17-2979 (16259000776)
Kohtunik
Tiit Kullerkupp
Kohtuistungi sekretär
Merle Kaegas
Prokurör
Ain Tali
Kriminaalasi
S.V süüdistatuna KarS § 123 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses
Süüdistatav
S.V , isikukood XXX, elukoht xxxx; Eesti Vabariigi kodanik; keskharidus; emakeel eesti keel; töökoht xxxx, betoneerija; väärteokorras karistatud 2-l korral; kriminaalkorras karistatud 2-l korral, viimati 09.03.2015 Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas KarS § 424 alusel mõisteti vangistus 9 kuud 27 päeva milline § 69 alusel asendati 297 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 12 kuud; tõkend – puudub
Juhindudes KrMS § 239 – 249, 2561 - 2565 , 306, 309, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas: S.V süüdi tunnistada KarS § 123 lg 1 järgi ning karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tingimisi kohaldamata ja määrata katseajaks 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud. Lugeda S.V katseaja alguseks 24. märts 2017. KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista S.V-lt menetluskuluna sundraha 705 (seitsesada viis) eurot riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista S.V-lt menetluskuluna kaitsjatasu 169,20 eurot (ükssada kuuskümmend üheksa eurot 20 senti) riigituludesse vandeadvokaadi Arvo Suubani poolt osutatud õigusabi eest.
KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada S.V menetluskulud kokku summas 874,20 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt vähemalt 72,85 eurot kuus ja lõpetades tasumise hiljemalt 30.04.2018. Menetluskulude osamaksed tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Nordea Pank EE401700017002872300 või Danske Bank EE873300333499990003, viitenumbriga 99917700021250 ning selgitusega: „S.V , 1-17-2979, menetluskulude osamakse“. Kui menetluskulude osamakse ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtuotsus toimetada kätte S.V-le ning saata teadmiseks kaitsjale ja prokurörile. Edasikaebamise kord Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.
S.V süüdistatakse selles, et tema ajavahemikus 14.10.2016-17.10.2016 xxxx, olles teadlik, et tema ema E K on eluohtlikus seisundis – voodihaige, kes ei saanud iseseisvalt liikuda ega olnud võimeline iseseisvalt jooma ega sööma – jättis oma ema ilma valveta, lahkus oma ema juurest, jättis ema ilma võimalusest saada juua ja süüa ning ei kutsunud emale abi, ega viinud ema haiglasse. Samuti jättis lahti korteri tuulutusaknad, jättes tagamata voodiahaigele inimesele tuuletõmbuse vältimise võimaluse ja piisava stabiilse soojustemperatuuri korteris. Oht E K elule oli reaalne, sest 17.10.2016, kui E K hospidaliseeriti Rakvere Haiglasse tuvastati E. K šokiseisund, hulgiorganipuudulikkus s.o neerude puudulikkus südame-vereringe puudulikkus, maksa puudulikkus, hingamispuudulikkus kopsupõletikust, lamatishaavad kandadel ja ristluul. S.V jättis selliselt teadlikult ja tahtlikult täitmata: perekonnaseaduse § 96 sätted, mille kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. perekonnaseaduse § 113 sätted, mille kohaselt vanem ja laps on kohustatud teineteist toetama ja teineteisest lugu pidama ning arvestama teineteise huve ja õigusi. Olles lapsena esimese astme alaneja sugulane ning perekonnaseaduse mõistes ülalpidamiskohuslane põhjustas S.V eelkirjeldatud tegevusega tahtlikult oma emale E K reaalse võimaluse eluohtliku tervisekahjustuse tekkimiseks ning jättis oma ema sellisesse olukorda ohtu kõrvaldamata. Seega pani S.V toime KarS§ 123 lg 1 kvalifitseeritava kuriteo, s.o. teise inimese eluohtlikku või tema tervist raskelt kahjustada võivasse olukorda asetamise ja jätmise.
Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on S.V-le mõistetavaks karistuseks KarS § 123 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 1 aasta
vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tingimisi kohaldamata ja määrata katseajaks 2 aastat 6 kuud. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatav S.V on kokkuleppest aru saanud ja nõustunud sellega ning on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet. Samuti on kriminaalasja menetlemisel järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid. S.V tuleb süüdi tunnistada KarS § 123 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 705 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 169,20 eurot. Kokkuleppe kohaselt tuleb menetluskulud kokku summas 874,20 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt vähemalt 72,85 eurot kuus ja lõpetades tasumise hiljemalt 30.04.2018.
Kohtunik
/digitaalselt allkirjastatud/
Tiit Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.