1-15-183
Kohus
Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
22. märts 2017, Narva kohtumaja
Toimiku number
1-15-183 (14240101121)
Kohtunik
Astrid Asi
Kohtuistungi sekretär
Jelena Muttonen
Tõlk
Irina Ogurova
Asi
Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse kriminaalhooldusametnik Natalja Rabeko erakorraline ettekanne nr 8-2/8475 L.J-i suhtes
Hooldusalune
L.J isikukood XXX; elukoht xxx, registrijärgne elukoht xxx; määratlemata kodakondsus; keskeriharidus; emakeel vene keel; töökoht xxx. kriminaalkorras karistatud 2-l korral, viimati: - 25.03.2015 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi 1 aasta vangistust, KrMS 68 lg 1 alusel jäi karistuseks 11 kuud 26 päeva vangistust. KarS § 74 lg-le 1 katseag 2 aastat; KarS § 75 g 1, 2 kehtestatud kontrollnõuded.
Istungil osalenud isikud
Kriminaalhooldusametnik Kriminaalhooldusalune
Kohtuistungi toimumise aeg
14.03.2017
Jelena Džalalova L.J
Rahuldada Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse erakorraline ettekanne nr 8-2/8475 L.J-i suhtes. KarS § 74 lg 4 alusel pikendada L.J-ile Viru Maakohtu Narva kohtumaja 25.03.2015 kohtuotsusega nr 1-15-183 määratud katseaega 6 (kuue) kuu võrra, s.o kuni 24.09.2017. KarS § 74 lg 4, § 75 lg 2 p 8 ja lg 3 alusel määrata L.J-ile Viru Maakohtu
1-15-183 Narva kohtumaja 25.03.2015 kohtuotsuse nr 1-15-183 järgi täiendav kohustus – osaleda sotsiaalprogrammis kuni 30.07.2017. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, kui isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Maakohtu Narva kohtumaja 25.03.2015 kohtuotsusega nr 1-15-183 tunnistati L.J süüdi KarS § 122 (alates 01.01.2015 KarS § 121 lg 2 p 2,3) järgi ning talle mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg, kokku 4 päeva, karistusaja hulka ja lõplikult ärakandmisele mõisteti 11 kuud ja 26 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel ei pööratud vangistust täitmisele tingimusel, et L.J ei pane 2aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 ja lg 2 p-des 2 ja 21 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid. Ta oli kohustatud: 1) elama aadressil xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 25.03.2015 kohtuotsus jõustus 11.04.2015. 08.03.2017 esitas kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule L.J-i kohta erakorralise ettekande põhjusel, et hooldusalune on rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu. Ettekande kohaselt saabus 23.02.2017 Politsei- ja Piirivalveametilt teave, et 19.02.2017 kella 07.00 paiku tuvastati indikaatorvahendi abil L.J alkoholijoove 1,05 mg/l. 07.03.2017 antud seletuses kirjutas L.J , et oli 18.02.2017 sünnipäeval sõprade juures, kus jõi natuke alkoholi. Hiljem läks oma elukaaslasega diskole. 19.02.2017. kell 02.00 läks diskolt üksi koju, lukustas ukse ja jäi magama. Ärkas kell 07.00 politsei koputuse peale. Politsei kontrollis alkoholi tarvitamist ning tuvastas alkoholijoobe. L.J tunnistas oma süüd ning kahetses. Ta palus määrata kohustus osaleda sotsiaalprogrammis ning lubab selleks ajaks võtta puhkuse ning läbida programmi. Samuti on ta nõus läbima veelkord ravi ning nõustub katseaja pikendamisega. Ettekande kohaselt on tegemist teise erakorralise ettekandega. Esimesel korral oli samuti rikutud alkoholi tarvitamise keeldu. Kohus määras L.J-ile kohustuse alluda ettenähtud ravile. 04.10.2016 toimunud esmakohtumisel andis L.J teada, et seoses alkoholivastase raviga on ta sõltuvusvastase ravi läbinud 24.08.2016 Tartu A-kliinikus kestvusega 1 aasta. L.J esitas tõendi, mis kinnitas ravi läbimist. L.J keeldus sotsiaalprogrammis osalemast, kuna ta töötab töölepingu alusel xxx. 13.01.2017 kirjutatud seletuskirjas põhjendas L.J , et ei saa osaleda sotsiaalprogrammis vastavalt hoolduskavale, kuna töötab Tallinnas ning töötamine on tema jaoks väga tähtis, see on pere sissetulek.
Alates 04.10.2016 on registreerimistel korduvalt L.J-iga vesteldud alkoholi tarvitamisest ning sellega seotud tagajärgedest. 03.03.2017 ja 06.03.2017 ei ilmunud L.J registreerimisele väites, et on haige alates 20.02.2017. Ta esitas selle kohta hiljem arstitõendi.
1-15-183
Tuginedes KarS § 74 lg 4 ja KrHS § 31 lg 1 taotleb kriminaalhooldusametnik L.J-i katseaja pikendamist 6 kuu võrra s.o kuni 24.09.2017. Kriminaalhooldusametnik on arvamusel, et L.J-ile võiks anda veel ühe võimaluse katseaja positiivseks läbimiseks ning mõjutada teda muutma oma senist eluviisi sotsiaalprogrammiga Eluviisitreening. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil 14.03.2017 toimunud kohtuistungil kandis kriminaalhooldusametnik ette erakorralise ettekande ning palus pikendada katseaega ja suunata L.J sotsiaalprogrammi. L.J tunnistas, et rikkumine leidis aset. Ta oli nõus katseaja pikendamise ning sotsiaalprogrammi läbimisega. Maakohtu seisukoht Vaadanud läbi toimiku materjalid ja kuulanud ära menetlusosalised, on kohus seisukohal, et kriminaalhooldusametniku ettepanek L.J-i suhtes tuleb rahuldada. Kui süüdimõistetu ei järgi katseajal kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus tulenevalt KarS § 74 lg-st 4 kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. Kohus tuvastas, et kriminaalhooldusalune L.J rikkus kohtu poolt määratud kohustust: mitte tarvitada alkoholi. L.J tunnistas rikkumist ning põhjendas seda sünnipäeval viibimisega. Kohtu hinnangul ei ole L.J-i selgitused rikkumist vabandavaks mõjuvaks põhjuseks. Seega on tuvastatud KarS § 75 lg 2 p-s 21 sätestatud kohustuse rikkumine, mis annab formaalselt aluse mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks. Samas arvestab kohus kriminaalhooldaja ettepanekut ning asjaolu, et L.J on rikkumist tunnistanud ning avaldanud valmisolekut parandada oma eluviisi ning nõustunud katseaja pikendamisega ja sotsiaalprogrammis osalemisega. Arvestades ülaltoodut ning asjaolu, et kriminaalhooldusalune isik on avaldanud valmisolekut täita temale määratud käitumiskontrolli nõudeid, leiab kohus, et L.J-ile tuleb anda veelkord võimalus katseaja korrektseks läbimiseks ning tema õiguskuulekale käitumisele suunamiseks tuleb kasutada leebemaid meetmeid, mitte karistuse täitmisele pööramist. Kohus pikendab L.J-ile määratud katseaega kuue kuu võrra ning määrab L.J-ile täiendava kohustuse osaleda sotsiaalprogrammis, mis motiveeriks süüdimõistetut oma käitumist muutma, sh sõltuvusainete tarvitamisega seoses. Sotsiaalprogramm aitab hoiduda alkoholi tarvitamisest ning omandada, arendada ja rakendada mitmesuguseid sotsiaalsete probleemide lahendamisega seotud oskusi, mis aitavad elus seadusekuulekalt toime tulla. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku ettepanek tuleb rahuldada. KarS § 74 lg 4 alusel pikendab kohus L.J-ile Viru Maakohtu Narva kohtumaja 25.03.2015
1-15-183 otsusega määratud katseaega 6 kuu võrra, s.o kuni 24.09.2017 ning paneb KarS § 74 lg 4 ja § 75 lg 2 p 8 ja lg 3 alusel L.J-ile täiendava kohustuse – osaleda sotsiaalprogrammis tähtajaga kuni 30.07.2017. Kohus teeb määruse tuginedes eeltoodule ja juhindudes KrMS § 427 lg-st 1.
(allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.