Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

ASJAOLUD

MAAKOHTU LAHEND

tutvumisele kuluv aeg olema hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Kohus nõustus kostjaga, et põhjendatud ei ole välja mõista menetluskulu dokumendi koostamise eest, mida kohus ei kohustanud hagejat esitama, vaid mille hageja koostas omal initsiatiivil. Samuti ei pea kostja kandma menetluskulu seoses taotlusega, mis esitati seetõttu, et hageja ei suutnud tagada tunnistaja ilmumist kohtuistungile. Maakohtus pidas kohus põhjendatuks hageja lepingulise esindaja toiminguid järgmiselt: hagi asjaoludega tutvumine, hagi koostamine 6 tundi, 660 eurot; kohtumäärusega tutvumine, kostja vastuse analüüs, 23.02.2022 seisukoha ja taotluste esitamine – 3 tundi, 330 eurot; 17.05.2022 kohtuistungiks valmistumine – 30 minutit, 55 eurot; 23.08.2022 kohtuistungiks valmistumine – 30 minutit, 55 eurot; 23.08.2022 kohtuistungil osalemine – 30 minutit, 55 eurot; 30.08.2022 küsimused tunnistajale – 30 minutit, 55 eurot; info vahetamine kliendi ja kohtuga ning kompromissläbirääkimised 2 tundi, 220 eurot; 14.07.2023 seisukohad, nõude täiendus 4 tundi, 440 eurot; 14.07.2023 menetluskulude nimekirja koostamine 30 minutit, 55 eurot, kokku 17,5 tundi, 1925 eurot. Põhjendatud kulu on ka riigilõiv 1540 eurot ja sõidukulu 192 eurot. Ringkonnakohtus pidas kohus põhjendatuks hageja lepingulise esindaja toiminguid järgmiselt: 04.10.2023, 26.10.2023 ja 06.06.2024 kohtumäärustega tutvumine 30 minutit, 60 eurot; apellatsioonkaebuse ja lisadega tutvumine ning analüüs 1,5 tundi, 180 eurot; apellatsioonkaebuse vastuse koostamine 5 tundi, 600 eurot; menetluskulude nimekirja koostamine 15 minutit, 30 eurot, kokku 7 tundi 15 minutit, 870 eurot. Hageja põhjendatud menetluskulud, mis tuleb kostjalt välja mõista, on seega kokku 4527 eurot, sh esindajakulu 2987 eurot (1925 + 192 + 870) ja riigilõiv 1540 eurot, lisandub taotletud viivis.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

menetlus on mahukas ja tehakse palju menetlustoiminguid. Sellises ulatuses õigusabikulu vähendamine on alusetu, kui kohus seda ei põhjenda. Kohtu diskretsioon peab olema jälgitav. Arvestades hagiavalduse pikkust (9 lk) ja lisade arvu (19) on põhjendatud hagiavalduse koostamise ajakulu 9 tundi, mitte kohtu leitud 6 tundi. Määrusega tutvumiseks, hagivastuse analüüsiks, 23.02.3022 seisukoha ja taotluste esitamiseks kulus esindajal 5 tundi 45 minutit, kuna hagivastus (8 lk) ja hageja 23.02.2022 seisukoht (10 lk ja uued tõendid) olid mahukad. Sellises mahus toiminguid ei ole võimalik teha 3 tunniga. Kohtuistungiks valmistumiseks kulus esindajal 1,5 tundi. Ei ole eluliselt usutav, et sellises mahus vaidluses kulub kohtuistungiks valmistumiseks ainult 30 minutit. Apellatsioonkaebuse analüüsiks kulus selle mahtu (9 lk) arvestades 5,5 tundi, mitte 1,5 tundi; 4) on kohus jätnud täielikult välja mõistmata õigusabikulu järgmiste toimingute eest: - 13.04.2022 kostja 12.04.2022 seisukoha analüüs 1 tund; - 02.05.2022 seisukoha koostamine ja esitamine 2 tundi 15 minutit; - 01.06.2022 taotluse koostamine ja esitamine 15 minutit; - 09.06.2022 kostja seisukoha ja tõenditega tutvumine 30 minutit; - 22.06.2022 kompromissläbirääkimised hageja ja kostja esindajaga 1 tund; - 22.08.2022 hagi täienduse ja seisukoha koostamine 1 tund 15 minutit; - 06.09.2022 kostja kirjalike küsimustega tutvumine 15 minutit; - 08.09.2022 kohtumäärusega tutvumine 15 minutit; - 22.09.2022 tunnistaja U.P. tunnistusega tutvumine 15 minutit; - 09.02.2023 kostja avaldusega tutvumine 30 minutit; - 13.02.2023 vastuväite koostamine kostja avaldusele 1,5 tundi; - 20.02.2023 kostja tõendiga tutvumine 15 minutit; - 14.06.2023 telefoninõupidamine kohtuniku ja kostjaga 30 minutit. Tulenevalt TsMS § 4 lg-st 2; § 5 lg-test 1 ja 2 ning § 230 lg-test 1 ja 2 sätetest on poolel õigus ja kohustus esitada menetlusdokumente lähtudes asjaoludest ja menetluse käigust, sh vastaspoole esitatud vastuväidetest ja tõenditest. See tähendab, et poolel on õigus saada hüvitatud ka nende menetlusdokumentide esitamiseks kasutatud õigusabi. Kohus ei saa õigusabi hüvitamisest keeldumist põhjendada ainult sellega, et kohus ei nõudnud menetlusdokumendi esitamist. Selline seisukoht ei ole kooskõlas TsMS § 175 lg-s 1 sätestatuga. Tõendite, asjaolude ja põhjenduste esitamine on poole ülesanne. Kostjal tuli vastuväiteid ja tõendeid esitades arvestada, et hageja vastab nendele, millega kaasnevad menetluskulud. Hagejale ei saa ette heita kostja seisukohtadele ja tõenditele vastuväidete esitamist. Seda enam, et maakohus on otsuses viidanud asjaoludele ja tõenditele, mille hageja esitas menetlusdokumentidega, mida kohus põhjendatuks ei pidanud: 02.05.2022 seisukohas esitas hageja asjaolud ja tõendi, millele kohus on viidanud otsuse p-s 11 (kinnistusraamatu kande puudumine) ja p-s 19 (viide tõendile ja advokaadiga suhtlusele). Samuti esitas hageja seisukohas vastuväite kostja taotlusele ja seisukoha kompromissi osas. 22.08.2022 hagi täiendusele ja seisukohas esitatud asjaoludele on kohus viidanud otsuse p-s

jätta ainult juhul, kui tegemist on ilmselgelt õiguslikult perspektiivitute taotluste või menetlusdokumentidega, mis on esitatud menetluse venitamise eesmärgil. Hageja esindaja töö on olnud korrektne, dokumendid sisukad, istungitel osalemine sisukas ja ette valmistatud, esitatud ei ole selgelt asjakohatuid, menetluslikult lubamatuid või õiguslikult perspektiivituid taotlusi, esindaja ei ole kulutanud aega põhjendamatult. Hageja menetluskulude nimekirjades toodud menetluskulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Erinevalt maakohtust leiab ringkonnakohus, et tegemist on keskmise keerukusega vaidlusega. Hagiavaldus koosneb 8-st leheküljest ning sellele on lisatud 19 lisa (I kd, tl 1-53). Hagiavalduse kohaselt esinesid kostjalt ostetud korteriomandil olulised puudused ning hageja taganes müügilepingust. Maakohtus vaieldi peamiselt selle üle, kas taganemise formaalsed ja materiaalsed eeldused on täidetud (VÕS § 189) ja kas kostja peab tagastama hagejale korteriomandi ostuhinna. Lisaks oli vaidlusel all hageja kahjunõue (VÕS § 115 lg 1) ning kostja tasaarvestuse vastuväide. Maakohus pidas asja lahendamiseks 2 kohtuistungit. Maakohus rahuldas hageja nõuded ja jättis kostja tasaarvestuse vastuväite rahuldamata. Tartu Ringkonnakohus jättis kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning Riigikohus keeldus 16.09.2024 määrusega kostja kassatsioonkaebust menetlusse võtmast. Arvestades eelnevat on ringkonnakohtu arvates põhjendatud ajakulu hagiavalduse koostamiseks kokku 10 tundi ning see hõlmab ka ettevalmistavaid toiminguid enne hagiavalduse koostamist (sh kliendiga kohtumised, materjalide kogumine jms). Maakohtu poolt selleks määratud ajakulu 6 tundi ei ole ilmselgelt piisav. Hageja esindaja koostas veel seisukohta kostja vastusele hagiavaldusele, millele lisas 4 kirjalikku tõendit (I kd, tl 76-89). Arvestades kostja vastuse seisukohti, on nimetatud menetlusdokumendi koostamiseks põhjendatud ajakulu ringkonnakohtu arvates 5,5 tundi. Maakohtu määruses puuduvad põhjendused, miks nimetatud menetlusdokumendi koostamise ajakulu on ainult 3 tundi. Maakohus on iseenesest õigesti leidnud, et üldjuhul ei ole põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud nende menetlusdokumentide koostamise eest, mida kohus ei ole menetlusosaliselt nõudnud. Siinkohus on põhjendatud aga see määruskaebuses esitatud seisukoht, et kui kohus lepingulise esindaja sellisele menetlusdokumendile, mida kohus menetlusosaliselt ei nõudnud, otsuses viitas, siis on tegemist vajaliku menetlusdokumendiga ning selleks kulutatud aega tuleb TsMS § 175 lg 1 alusel arvestada. Nii nähtub maakohtu otsusest, et kohus on otsuse p-s 11 viidanud hageja 02.05.2022 menetlusdokumendile, otsuse p-s 33 hageja 22.08.2022 menetlusdokumendile ja otsuse p-s 30 hageja 13.02.2023 menetlusdokumendile. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et nimetatud menetlusdokumentide koostamiseks kulutatud aeg on osaliselt põhjendatud ja vajalik ning hageja lepingulise esindaja ajakulu tuleb suurendada 1,5 tunni võrra (s.o iga eelnimetatud menetlusdokumendi koostamise eest a ́ 30 minuti võrra). Kokku tuleb suurendada hageja lepingulise esindaja ajakulu maakohtu menetluses 8 (4+2,5+1,5) tunni võrra ning lähtudes esindaja tunnitasust 110 eurot suurenevad hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud kulud 880 euro võrra. Kokku moodustavad hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud kulud maakohtus kokku 25,5 (17,5+8) tunni eest 2805 eurot. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus veel järgmist. Kuigi hageja menetluskulud jäeti maakohtus (samuti ringkonnakohtus) kostja kanda, ei tähenda see seda, et kostja peab hüvitama hageja menetluskulud hageja poolt nimetatud summas. TsMS § 175 lgst 1 tulenevalt peab kostja hüvitama hageja lepingulise esindaja kulud vaid põhjendatud ja vajalikus suuruses. Sellest tulenevalt nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et 27 tundi ületavas osas (35,3-27=8,3 tundi) ei ole hageja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ega vajalikud ning selles ulatuses ei pea kostja neid hüvitama. Määruskaebuses esitatud väide, et lepingulise esindaja kulud saab jätta arvestamata vaid juhul, kui tegemist on ilmselgelt perspektiivitute taotluste või menetlusdokumentidega, ei ole kooskõlas TsMS § 175 lg-s 1 sätestatuga. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud kulud on ringkonnakohtus 7 tunni ja 15 minuti eest kokku 870 eurot. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus siinjuures hageja lepingulise esindaja antud õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel diskretsioonipiire ületanud. Seetõttu jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata osas, milles hageja leidis, et lepingulise esindaja

põhjendatud ja vajalik ajakulu ringkonnakohtus on 13 tundi ja 30 minutit. Ringkonnakohus märgib, et ringkonnakohtu menetluse ajaks olid hageja lepingulisele esindajale vaidluse asjaolud selged ning seetõttu on maakohus õigesti leidnud, et põhjendatud ajakulu apellatsioonkaebuse analüüsimisele on 1 tund ja 30 minutit, mitte hageja taotletud 5 tundi ja 30 minutit. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik tunnitasu suurus oli maakohtus 110 eurot ja ringkonnakohtus 120 eurot. Nimetatud maakohtu seisukohta ei ole määruskaebuses vaidlustatud. Hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud kulud on seega kokku 3675 (2805+870) eurot, lisaks peab kostja hüvitama sõidukulud 192 eurot ja riigilõivu 1540 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks seega välja mõista menetluskulud 5407 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.