Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
10. märts 2017, Viljandi kohtumaja
Kriminaalasja number
1-17-1434 (16284000491)
Kohtunik
Aivar Hint
Kohtuistungi sekretär
Marita Kalamees
Kriminaalasi
Sander Vaarpuu süüdistuses KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Triin Tumala
Süüdistatav
Sander Vaarpuu (isikukood 39112104217; elukoht xxxxxxx xx-x xxxxxxx xxxxxx xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx )
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas:
Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on Sander Vaarpuu toime pannud kuriteona mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis KarS § 424 järgi, mis seisnes selles, et tema juhtis 29.12.2016 kella 02.00 paiku Viljandi linnas Jakobsoni 44 juures mootorsõidukit BMW 530D registreerimismärgiga XXX XXX alkoholi joobe seisundis. Sander Vaarpuu kontrollimisel tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST nr ARAF-0026 mõõdeti tema poolt ühes liitris välja hingatavas õhus alkoholi sisalduse lõplikuks tulemuseks 0,77 mg/l, seega rikkus Sander Vaarpuu oma tahtliku tegevusega LS § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 sätteid. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 424 järgi ja karistamiseks vangistusega 1 aasta. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel lugeda Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 05.01.2017.a. otsusega KarS § 266 lg 2 p 1 järgi mõistetud kandmata karistus 8 kuud vangistust, mis KarS § 73 lg 1, 3 alusel jäeti täielikult
täitmisele pööramata 18 kuulise katseajaga, kaetuks käesolevas kriminaalasjas mõistetava karistusega ja mõista liitkaristuseks 1 aasta vangistust, millest KarS § 68 lg 1 alusel arvata Sander Vaarpuul 29.12.2016 kuni 30.12.2016. a eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 2 päeva karistusaja hulka ning lugeda kandmisele kuuluvaks karistuseks 11 kuud ja 28 päeva vangistust, mis KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta täielikult täitmisele pööramata, kui Sander Vaarpuu ei pane 2 aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust arvestada käesolevas kriminaalasjas kohtuotsuse kuulutamisest. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 kuuks. Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 424 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015 määrusest nr 139 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 470 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundrahateise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 705 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Sander Vaarpuu kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 72 eurot. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 777 eurot: sundraha 705 eurot, ja riigi õigusabi tasu 72 eurot. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa.
Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada. Sander Vaarpuu on kahtlustatavana kinni peetud 29.-30.12.2016, seega on Sander Vaarpuu viibinud eelvangistuses 2 päeva. KarS § 68 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.
(allkirjastatud digitaalselt)
Aivar Hint Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.