Kohtulahend

Harju Maakohtu 5. augusti 2016. a otsusega tunnistati Andrei Stumbris kokkuleppemenetluses

süüdi karistusseadustiku (KarS) § 1332 lg 2 p 2 järgi ja teda karistati vangistusega 2 aastat. KarS § 68 lg 1 alusel loeti A. Stumbrise eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning KarS § 73 lg-test 1 ja 3 lähtuvalt jäeti temale mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 6 kuud ja 5 päeva vangistust, täitmisele pööramata, kui ta ei pane kaheaastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Muu hulgas mõistis maakohus A. Stumbriselt kokkuleppes märgitu kohaselt KarS §-de 832 ja 84

alusel vara laiendatud konfiskeerimise asendamiseks välja rahasumma 301 400 eurot ja pööras selle nõude katteks riigi omandisse vara: mootorratta Yamaha XT 600E väärtusega 1800 €; korteriomandi väärtusega ca 63 200 € aadressil Xxxxxxx XX-XX, Tallinn; korteriomandi väärtusega ca 51 810 € aadressil Xxxxx XX-XX, Tallinn; korteriomandi väärtusega ca 51 810 € aadressil Xxxxx XX-XX,

Tallinn; korteriomandi väärtusega ca 83 280 € aadressil Xxxxx XX-XX, Tallinn, sh garaaž ja panipaik; korteriomandi väärtusega ca 49 500 € aadressil Xxxxxxxxxx XX-X, Tallinn.

Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni A. Stumbrise kaitsja vandeadvokaadi vanemabi

Andrus Repnau, kes taotles kohtuotsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist maakohtule uueks arutamiseks. Apellant märkis, et pooled ei ole kokku leppinud A. Stumbriselt konfiskeerimise asendamiseks konkreetselt rahasumma 301 400 euro väljamõistmises. Kokkuleppes loetletud korteriomandite väärtused on antud ligikaudsetena, mis tähendab, et nende väärtus võib sõltuvalt kinnisvaraturu hindadest kõikuda. Juhul, kui korteriomandite väärtused langevad ja on nende võõrandamise ajal väiksemad võrreldes kokkuleppes märgitud ligikaudsete väärtustega, peab A. Stumbris maakohtu otsusest tulenevalt hüvitama temalt konfiskeerimise asendamiseks väljamõistetud summast 301 400 eurot puudujääva osa. Kuna sellises kohustuses ei ole pooled kokku leppinud, rikkus maakohus kokkulepet kinnitades oluliselt kriminaalmenetlusõigust.

Tallinna Ringkonnakohtu 21. septembri 2016. a otsusega tühistati apelleeritud kohtuotsus osas,

milles maakohus oli A. Stumbriselt vara laiendatud konfiskeerimise asendamiseks välja mõistetud 301 400 euro katteks pööranud (riigi omandisse) kokkuleppes loetletud vara. Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue otsuse, millega jättis vaidlusaluse vara aresti alla. Kohus oli seejuures järgmistel seisukohtadel.

Kokkuleppes on märgitud, et A. Stumbrise nõusolekul tuleb temalt konfiskeerimise

asendamiseks välja mõista mootorratas Yamaha XT 600E ja viis korteriomandit. Arvutiga kirjutatud teksti kõrvale on prokurör teinud käsikirjalise täienduse. Muudetud kokkuleppe kohaselt tuleb A. Stumbriselt mõista konfiskeerimise asendamiseks välja rahasumma 301 400 eurot ja selle katteks pöörata nimetatud vara. Paranduse juurde on lisanud allkirja üksnes prokurör ning ei selgu, kas süüdistatav ja kaitsja andsid allkirjad kokkuleppe sõlmimiseks enne paranduse tegemist või pärast seda. Ringkonnakohtu hinnangul ei mõjuta see siiski kriminaalasja lahendamist ja seda järgmistel põhjustel.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Tallinna Ringkonnakohtu otsuse vaidlustas A. Stumbrise kaitsja vandeadvokaat Küllike

Namm, kes taotleb kohtulahendi tühistamist ja kriminaalasja saatmist ringkonnakohtule uueks arutamiseks. Kassaatori seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised.

21. juuni 2016. a määrusega arestiti vara laiendatud konfiskeerimise asendamise tagamiseks küll mootorratas Yamaha XT 600E, kuid korteriomandeid ei arestitud. Neile seati kohtulik hüpoteek. Erinevalt vara arestimisest ei takista kohtulik hüpoteek omanikul kinnisasja käsutada. Seega koormab vara arestimine kinnisasja omanikku rohkem kui kohtuliku hüpoteegi seadmine. Ringkonnakohus oleks pidanud A. Stumbrisele kuuluvad korteriomandid lugema kohtuliku hüpoteegiga koormatuks ja jätma arestituks üksnes mootorratta Yamaha XT 600E.

Kassatsioonivastuses leiab Põhja Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Leelet Kivioja, et

ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Ühtlasi märgib prokurör, et ta kandis muudetud kokkuleppe maakohtu istungil ette ja selle sisu oli süüdistatavale arusaadav. Seega vastab kokkulepe süüdistatava tahtele tasuda 301 400 eurot arestitud vara arvelt.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

Kolleegium hindab esmalt kohtute tegevust A. Stumbrisega sõlmitud kokkuleppe kinnitamisel.

Et vastata kassaatori tõstatatud õiguslikule küsimusele kokkuleppemenetluse normide järgimise kohta, tuleb vaadata ka kokkuleppe sisu.

Kohtuasja materjalide seas olevas kokkuleppes on muu hulgas arvutikirjas tekst, et „[V]astavalt

sõlmitud kokkuleppele [---] mõista konfiskeerimise asendamiseks välja alljärgnev A. Stumbrisele kuuluv vara: [---]“. Viidatud lausele järgneb vara loetelu, mis sisaldab mootorratast Yamaha XT 600E ja viit korteriomandit, mille väärtused on antud ligikaudsetena. Samas nähtub kokkuleppest, et prokurör on teinud sellesse käsitsi kirjutatud paranduse, täiendades loetelu sissejuhatavat lauset pärast sõnu „konfiskeerimise asendamiseks välja“ sõnadega „301 400 eurot, mille katteks pöörata“. Seega tuleneb käsikirjaliselt täiendatud kokkuleppe tekstist, et A. Stumbriselt tuleb konfiskeerimise asendamiseks välja mõista rahasumma 301 400 eurot ja selle katteks pöörata riigi omandisse temale kuuluv kokkuleppes loetletud vara.

Kokkuleppesse kantud parandus on kinnitatud üksnes prokuröri allkirjaga ning selle juures

puudub kuupäev paranduse sisseviimise kohta. Kolleegiumi hinnangul ei saa selliselt vormistatud juurdekirjutust kokkuleppe tekstis lugeda korrektseks, kuna kokkuleppest ei selgu, millal prokurör seda täiendas ning kas süüdistatav ja kaitsja kõnealuse parandusega ka kokkulepet sõlmides nõustusid. Ehkki kokkuleppel peab olema nii süüdistatava kui ka kaitsja allkiri kokkuleppe sõlmimise kohta (KrMS § 245 lg 4), ei välista see, et käsitsi kirjutatud muudatused võivad olla kokkuleppesse tehtud hiljem, s.o pärast selle allkirjastamist süüdistatava ja kaitsja poolt. Seetõttu on oluline, et kokkuleppes oleks usaldusväärselt kajastatud kõikide poolte nõusolek kokkuleppesse tehtavate muudatuste kohta ning nende sisseviimise kuupäev. Poolte allkirja ja kuupäeva märkimine kokkuleppesse kantud täienduste või paranduste juurde võimaldab tagantjärele tuvastada, et

süüdistatavat ja kaitsjat oli kokkuleppe muutmisest nõuetekohaselt teavitatud, ja aitab seeläbi vältida hiljem tekkida võivaid vaidlusi kokkuleppe sisu üle.

Samuti ei selgu kohtuistungi protokollist, kas maakohus küsitles süüdistatavat ja tema kaitsjat

seoses kokkuleppe täiendamisega konfiskeerimisotsustust puudutavas osas ning kas nad nõustusid sellega kohtuistungil kokkuleppe juurde jäädes. Neile küsimustele tähelepanu pööramata kinnitas maakohus täiendatud kokkuleppe ja tegi KrMS § 248 lg 1 p 5 alusel kohtuotsuse. Vaadeldavat osa kokkuleppest vaidlustas ringkonnakohtus A. Stumbrise kaitsja, kelle väitel ei olnud kokkuleppe sisuks süüdistatavalt vara laiendatud konfiskeerimise asendamiseks konkreetselt 301 400 euro suuruse summa väljamõistmine. Seega oli apellant sisuliselt seisukohal, et süüdistatav ja kaitsja ei nõustunud kokkuleppe teksti lisatud täiendusega ning kõnealuses osas ei ole kokkulepet sõlmitud. Sellest tulenevalt on kolleegiumi hinnangul põhjust arvata, et täiendatud kokkulepe ei vastanud osaliselt süüdistatava tõelisele tahtele, millest omakorda järeldub, et kohus ei selgitanud kokkulepet kinnitades välja, milles pooled olid kokku leppinud.

Kui kohus sedastab kokkuleppemenetluses kohtuotsust tehes kriminaalmenetluse lõpetamise

aluste puudumise KrMS § 199 lg 1 p-de 2–6 mõttes, on tema pädevuses üksnes sõlmitud kokkuleppe n-ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11. veebruari 2016. a määrus asjas nr 3-1-1-7-16, p 5.3 ja 1. aprilli 2009. a otsus asjas nr 3-1-1-25-09, p 15). Kolleegium leiab eelmistes punktides märgitut arvestades, et maakohus jättis põhjendamatult välja selgitamata süüdistatava tõelise tahte asenduskonfiskeerimise nõuet puudutavas osas ja kinnitas ekslikult kokkuleppe, ehkki kõnealuses osas valitses kokkuleppest tulenevalt ebaselgus. Eelnevast tulenevalt oleks maakohtul tulnud kohtulahendit tehes kokkuleppe kinnitamisest keelduda ja kriminaalasi prokuratuurile tagastada. Seda viga ringkonnakohus ei kõrvaldanud. Seega rikkusid kohtud oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes ja kohtuotsused tuleb tühistada.

Eeltoodut kinnitab ka kassatsioonist tulenev seisukoht, et pooled ei ole kokku leppinud

rahasumma suurust, mis tuleb A. Stumbriselt KarS §-de 832 ja 84 alusel vara laiendatud

konfiskeerimise asendamiseks välja mõista. KarS § 84 alusel tekib riigil rahaline nõue (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 10. juuni 2015. a määrus asjas nr 3-1-1-51-15, p 28), mis saab seisneda üksnes isikult konfiskeeritava vara väärtusele vastava rahasumma väljamõistmises. Selle nõude suurus peab kokkuleppemenetluse korral kajastuma KrMS § 245 lg 1 p-st 10 tulenevalt sõlmitavas kokkuleppes. Arutatavas asjas on kokkuleppes loetletud süüdistatavale kuuluv vara, sh korteriomandid, mille summaarne väärtus 301 400 eurot on saadud muu hulgas korteriomandite ligikaudsete hindade alusel. Kuna algul sõlmitud ja ringkonnakohtu poolt õigustatult osaliselt seadusega vastuolevaks olevaks tunnistatud kokkuleppe tekstist johtuvalt valitseb ebaselgus, milles on A. Stumbrisele kuuluva vara laiendatud konfiskeerimise asendamist puudutavas osas kokku lepitud,

ei

saanud

ringkonnakohus

võtta

seisukohta

süüdistatavalt

kokkuleppe

kohaselt

väljamõistetava rahasumma suuruse kohta.

Kassatsioonis on ka põhjendatult leitud, et ringkonnakohus kohaldas ekslikult A. Stumbrisele

kuuluvate korteriomandite suhtes vara aresti. Apellatsioonikohus on kohtupraktikale viidates õigesti märkinud, et maakohtul ei olnud võimalik kokkulepet kinnitada, kuna kokkuleppe kohaselt tuli asenduskonfiskeerimise nõue täita A. Stumbrisele kuuluva vara arvel. Konfiskeerimise asendamisel vara ei konfiskeerita ja isikule jääb võimalus täita asenduskonfiskeerimise nõue muu vara arvel, mitte selle vara arvel, mis on kohtuotsuse täitmise tagamiseks arestitud (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18. märtsi 2015. a määrus asjas nr 3-1-1-78-14, p 25, ja 11. aprilli 2011. a määrus asjas nr 3-1-1-97-10, p 33). Sellest tulenevalt tühistas ringkonnakohus vaidlustatud kohtuotsuse osaliselt ja jättis kokkuleppes loetletud A. Stumbrisele kuuluva vara KrMS § 1414 lg 1 ning KarS § 832 lg 1 ja § 84 alusel vara laiendatud konfiskeerimise asendamise tagamiseks aresti alla. Samas jättis kohus ekslikult tähelepanuta, et Harju Maakohtu 21. juuni 2016. a määrusega oli selles kriminaalasjas arestitud üksnes mootorratas Yamaha XT 600E. A. Stumbrisele kuuluvaid korteriomandeid ei arestitud, vaid neile seati kohtulik hüpoteek. Kuna kohtuotsuse resolutiivosast tulenevalt soovis ringkonnakohus jätta nimetatud määrusega kohaldatud tagamisabinõud muutmata, esineb ringkonnakohtu otsuses viidatud osas ebatäpsus.

tagastada

kriminaaltoimik

prokuratuurile.

Erandina

võib

Riigikohus

saata

kokkuleppemenetluses kriminaalasja uueks arutamiseks madalama astme kohtule siis, kui kohtuotsuse tühistamise aluseks on selline menetlusnormide rikkumine, mis on kõrvaldatav asja uuel kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluse korras (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21. mai 2012. a otsus asjas nr 3-1-1-44-12, p 6). Kuna arutatavas asjas on lahendamata jäänud ebaselgused kokkuleppe sisus ning maa- ega ringkonnakohus poleks seetõttu tohtinud kokkulepet kinnitada, ei ole need puudused uuel kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluse korras kõrvaldatavad.

osaliselt.

A. Stumbrise kaitsja esitas Riigikohtule taotluse mõista riigilt tema kaitsealuse kasuks välja

kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu 900 eurot (sh käibemaks). Taotluse ja sellele lisatud arve kohaselt kulus kaitsjal õigusteenuse osutamisele aega 5 tundi. Õigusteenuse tunnihinnaks oli 150 eurot, millele lisandus käibemaks. KrMS § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 1 kohaselt kuulub kriminaalmenetluse kulude hulka valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Kuigi kassatsioonimenetluses esindab A. Stumbrist uus valitud kaitsja, tuleb kolleegiumi hinnangul kriminaalasja keerukust, kassatsiooni sisukust ja mahtu ning kaebuse osalist rahuldamist arvestades lugeda A. Stumbrise huvide kaitsmisel põhjendatuks õigusabi osutamist kahe ja poole tunni ulatuses. Sellest tulenevalt määrab kolleegium valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasuks 450 eurot, sh käibemaks. See summa tuleb KrMS § 186 lg-st 1 tulenevalt mõista välja riigilt A. Stumbrise kasuks. (allkirjastatud digitaalselt) Lea Kivi, Saale Laos, Peeter Roosma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.