Tallinna Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
15. veebruar 2017, Tallinn
Kriminaalasja number
1-16-9160
Kohtukoosseis
Ivi Kesküla, Meelika Aava, Orvi Tali
Kriminaalasi
Ilya Dyukovi süüdistuses 199 lg 2 p 7,8,9 ja § 213 lg 2 p 1,4 järgi Aleksei Babtšenko süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu lühimenetluses
detsembri
otsus
Prokurör
Süüdistatav Aleksei Babtšenko Aleksei Babtšenko ik: 38810160312, varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, kinni peetud 07. september
Katrin Kabel
Kaitsja
Eva Tibar
Apellatsiooni esitaja Süüdistatav
Jätta süüdistatava Aleksei Babtšenko apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast
kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.
Märgib, et kohus on leidnud võimaluse mõista kaassüüdistatavale sanktsioonis ettenähtud miinimumkaristus. Ei saa aru, miks temale karistuse mõistmisel ei arvestatud samu asjaolusid. Kaassüüdistavale mõisteti leebem karistus kui taotles prokurör, temale aga millegipärast prokuröri poolt nõutud karistus. Palub leevendada karistust. Tahab, et mõistetud reaalne vangistus asendatakse üldkasuliku töö tundidega. Asus rehabilitatsiooni keskuse järjekorda. Leiab, et talle on väga kursust vaja. Palub vangistus asendada raviga. Talle tundub karistusmäär väga suur.
A.Babtšenkot on karistatud 1 aasta ja 6 kuulise vangistusega, ehk karistusega, mis jääb miinimummäära ja keskmise määra vahele. Seega on A.Babtšenkole varguste toimepanemiste eest mõistetud lühema tähtajaga vangistus kui kaastäideviijale I.Dyukovile. Asjaolu, et KarS § 213 lg 2 p 1,4 järgi mõisteti I.Dyukovile karistus sanktsiooni miinimummääras, pole puutumuses koos apellandiga varguste toimepanemiste eest mõistetud karistusega. Kolleegium selgitab, et kohtupraktikast tulenevalt võetakse karistuse mõistmisel lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Lisaks tuvastatakse süüdistatavale konkreetse karistuse valimiseks sanktsioonivahemiku keskmisest lähtudes järgnevalt süüd kergendavad ja raskendavad asjaolud ning muud süü suurust määravad asjaolud. Selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt. Seejuures pole kohus karistuse mõistmisel seotud prokuröri ega kaitsja seisukohtadega. Kohus lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Seega pole prokuröri poolt taotletud karistus kohtule siduvaks ning maakohus on eeltoodut järgides, apellandist süüdistatavale mõistetud karistusmäära ja - liiki loogiliselt ja piisava selgusega põhjendanud ning apellatsioonis pole viidatud ühelegi asjaolule, mis jäi kohtu poolt ebaseaduslikult arvestamata või mis kohtu põhjendusi ja järeldusi kummutaks.
kogumist. Kriminaalasjas puudub ekspertiisiakt KarS § 692 sätestatud ravi kohaldamise vajalikkuse osas. Ringkonnakohtul puudub KrMS § 233 lg 1 sätestatust tulenevalt võimalus ja seaduslik alus uute tõendite kogumiseks ja vastuvõtmiseks. Seega süüdistatava taotlus vangistuse raviga asendamise osas rahuldamisele ei kuulu.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.