Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

KarS § 69 lg 1 ja § 73 lg 4 alusel asendada mõistetud vangistus, s.o 5 kuud ja 16 päeva üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab 1 (üks) tund üldkasulikku tööd, s.o 166 (sada kuuskümmend kuus) tundi üldkasulikku tööd.

teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.

KRIMINAALASJA KOHTULIKUL ARUTAMISEL KOHUS TUVASTAS:

D.K ́i süüdistatakse ühisesse menetlusse ühendatud kriminaalasjas selles, et tema, olles viimati 12.01.2017.a. Harju Maakohtu otsusega karistatud KarS § 199 lg 2 p 9 -§ 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, uuesti 17.01.2017.a. kella 15.58 ajal Tallinnas, aadressil Paldiski mnt 56 asuvast Selver AS-ile kuuluvast kauplusest Merimetsa Selver, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil üritas varastada grillitud liha maksumusega 4.42 eurot ning kartulivormi maksumusega 3.05 eurot, kokku kaupa kogumaksumusega 7.47 eurot. Nimetatud kaubaga möödus kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest olenematutel põhjustel, kuna D.K oli kinni peetud turvatöötaja poolt. Samuti tema, olles viimati 12.01.2017.a. Harju Maakohtu otsusega karistatud KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, uuesti 06.02.2017.a. kella 20.38 ajal Tallinnas, aadressil Viru Väljak 4 asuvast Tallinna Kaubamajast, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil üritas varastada kaupa: - Kanawok maksumusega 2.95 eurot; - Falafel pita maksumusega 3.79 eurot; - Võileib maksumusega 4.69 eurot; - Võileib maksumusega 2.95 eurot, kokku kaupa kogumaksumusega 14.38 eurot. Nimetatud kaubaga möödus kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest olenematutel põhjustel, kuna D.K oli kinni peetud turvatöötaja poolt. Seega D.K, võõra vallasasja äravõtmise katsega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, pani toime KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil seletas süüdistatav, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab end talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustub kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses enda ülekuulamist taotlemata. Tunnistas esitatud tsiviilhagi 14, 38 euro nõudes. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava teod on tõendamist leidnud, kiirmenetlust ei saanud kohaldada, sest eelmine otsus ei olnud jõustunud. On tutvustanud süüdistatavale materjale, süüdistus on põhjendatud.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü tunnistamise ja kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on täies mahus tõendamist leidnud. 17.01.2017 episood Paldiski mnt 56 Selver Kohus leiab, et 17.01.2017.a. kella 15.58 ajal Tallinnas, aadressil Paldiski mnt 56 asuvast Selver AS-ile kuuluvast kauplusest Merimetsa Selver grillitud liha maksumusega 4,42 eurot ning kartulivormi maksumusega 3,05 eurot varguse katse toime panemine D.K poolt on tõendatud süüdistatava süü tunnistamisega, tunnistaja ütlustega, videosalvestusega ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt.

D.K kahtlustatavana antud ütluste kohaselt (tl 14-15) varastas ta Merimetsa Selverist kartuli- ja lihavormi kuna raha tal kaasas ei olnud. Oli alkoholijoobes ja kahetseb tehtut. Tunnistaja Artjom XXXX ütluste kohaselt oli ta 17.01.2017.a. Tallinnas, Paldiski mnt 56 asuvas kaupluses Selver tööl turvamehena, kui kell 15.49 pani tähele, et musta jopega meesterahvas võttis 2 karpi ahjutoitu, mis ta kell 15.57 pani taskusse. 15.58 möödus kassade rivist kauba eest maksmata (tl 4-5). Kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt osutus 17.01.2017 kinni peetud isikuks D.K (tl 11-12). Lisaks eelnevale tõendab varguse katse toimepanemist süüdistatava poolt ka asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga, milles on vaadeldud Tallinnas, Paldiski mnt 56 asuva kaupluse turvakaamera 17.01.2017 salvestist. Sellelt nähtub, kuidas mustas jopes meesterahvas siseneb poodi kell 15.49, võtab soojatoidu letilt 2 karpi ahjutoitu, mida hoiab käes. Edasi kell 15.57 neid tal enam käes ei ole ja 15.58 möödus kassade rivist kauba eest maksmata (tl 29-36). Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu Selver AS-i poolt politseijaoskonnale tehtud avaldusest nähtub (tl 2), taotletakse vastutusele võtta isik, kes 17.01.2017.a. Tallinnas, aadressil Paldiski mnt 56 asuvast kauplusest Selver pani toime õigusvastase teo, kui tema juurest avastati Selver AS-le kuuluvat kaupa maksumusega 7,47 eurot. Seega on sedastatav, et need esemed olid süüdistatava jaoks võõras vara ning süüdistatav ei ole seda ka vastustanud. Samas nähtub, et esemete äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada esemete senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks esemete senise valdaja vastav nõusolek puudus. Kuna süüdistatava poolt asjade äravõtmist kahtlustati turvatöötaja poolt ja peale kassadest möödumist võeti süüdistatav turvatöötaja poolt kinni, siis ei olnud vargust võimalik lõpuni viia süüdistatava tahtest mitteolenevatel põhjustel, seega jäi vargus katse staadiumisse. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse katse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Kohtu hinnangul toimus esemete äravõtmine süüdistatava poolt selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüdistatava käitumisest nähtub üheselt, et esemete äravõtmisega sooviti selle omanik jätta esemetest ilma kestvalt ning kui süüdistatav ei oleks turvatöötajale vahele jäänud, siis ei oleks ta toitu poodi tagasi viinud, s.t omanikule tagastanud. Seega leiab kohus, et realiseeritud on ka ebaseadusliku omastamise eesmärk. Kuriteo asjaoludest ja süüdistatava ütlustest, et ta varastas toidu, kuna raha kaasas ei olnud, lähtuvalt, leiab kohus, et süüdistatav pani teo toime etteplaneeritult ehk tegemist oli kavatsetusega toime pandud süüteoga. 06.02.2017 episood Viru Väljak 4 Tallinna Kaubamaja Kohus leiab, et 06.02.2017.a. kella 20.38 ajal Tallinnas, aadressil Viru Väljak 4 asuvast Kaubamaja ASle kuuluvast Tallinna Kaubamajast Kanawok maksumusega 2.95 eurot; Falafel pita maksumusega 3.79 eurot; võileiva maksumusega 4.69 eurot ja võileiva maksumusega 2.95 eurot varguse katse toime panemine D.K poolt on tõendatud süüdistatava süü tunnistamisega, tunnistaja ütlustega, videosalvestusega ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. D.K kahtlustatavana antud ütluste kohaselt (tl 11-12) varastas ta Tallinna Kaubamajast erinevat söögikraami, pannes selle taskusse ning kassas kauba eest ei maksnud kuna raha kaasas ei olnud. Oli alkoholijoobes ja kahetseb tehtut. Tunnistaja Dmitri XXXX ütluste kohaselt (tl 3) oli ta 06.02.2017 tööl Tallinna Kaubamajas Toidumaailmas Viru Väljak 4 ja kella 20.34 ajal märkas ühte meesterahvast pruunis jopes, tumedates pükstes ja musta mütsiga, kes võttis riiulilt toidud ja pani endale jope põue. Seejärel liikus meesterahvas väljapääsu poole, möödus kassadest kell 20.38, jättes kauba eest maksmata ning läbis turvaväravad. Isik peeti kinni ja toimetati turvaruumi, kus võttis põuest välja kanavoki, Falafel pita, kaks võileiba. Kogusumma 14,38 eurot. Toodete kohta ostutšekki esitada ei olnud. Kaup oli rikutud ja tagastatud osakonnale. Kinnipeetuks osutus D.K.

Kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt osutus 06.02.2017 Tallinna Kaubamajas kinni peetud isikuks D.K (tl 9-10). Lisaks eelnevale tõendab varguse katse toimepanemist süüdistatava poolt ka asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga, milles on vaadeldud Tallinnas, Kaubamaja Toiduosakonnas turvakaamera 06.02.2017 salvestist. Sellelt nähtub, kuidas meesterahvas (seljas pruun jope, peas müts, ostukorv käes) käib müügisaalis ringi, võtab valmistoitu ja paneb ostukorvi. Kell 20.37.18 läheb ostukordviga kaubariiulite vahesse ja askeldab seal. Edasi müügisaalis liikudes tal enam ostukorvi ei ole, kuid on näha, et taskusse ja põue on peidetud kaup. Kell 20.38.15 meesterahvas möödub kassast ja tema järgi jooksevad turvatöötajad (tl 24, fotod 25-33). Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu Kaubamaja ASi poolt politseijaoskonnale tehtud avaldusest nähtub (tl 2), taotletakse vastutusele võtta isik, kellelt 06.02.2017.a. Tallinnas, aadressil Viru Väljak 4 asuvas Tallinna Kaubamajas avastati Tallinna Kaubamajast ebaõigel teel omandatud kaupu maksumusega 14,38 eurot. Seega on sedastatav, et need esemed olid süüdistatava jaoks võõras vara ning süüdistatav ei ole seda ka vastustanud. Samas nähtub, et esemete äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada esemete senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks esemete senise valdaja vastav nõusolek puudus. Kuna süüdistatava poolt asjade äravõtmist kahtlustati turvatöötaja poolt ja peale kassadest möödumist võeti süüdistatav turvatöötaja poolt kinni, siis ei olnud vargust võimalik lõpuni viia süüdistatava tahtest mitteolenevatel põhjustel, seega jäi vargus katse staadiumisse. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse katse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Kohtu hinnangul toimus esemete äravõtmine süüdistatava poolt selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüdistatava käitumisest nähtub üheselt, et esemete äravõtmisega sooviti selle omanik jätta esemetest ilma kestvalt ning kui süüdistatav ei oleks turvatöötajale vahele jäänud, siis ei oleks ta toitu poodi tagasi viinud, s.t omanikule tagastanud. Seega leiab kohus, et realiseeritud on ka ebaseadusliku omastamise eesmärk. Kuriteo asjaoludest ja süüdistatava ütlustest, et ta varastas toidu, kuna raha kaasas ei olnud, lähtuvalt, leiab kohus, et süüdistatav pani teo toime etteplaneeritult ehk tegemist oli kavatsetusega toime pandud süüteoga. Riikliku süüdistaja poolt on süütegu kvalifitseeritud ka KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, s.o vargus, mis on toime pandud süstemaatiliselt. Järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus vastab KarS § 199 lg 2 p 9 toodud kvalifikatsioonile. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et süstemaatiline on vargus siis, kui see on toime pandud vähemalt kolm korda. Süstemaatilisus on järjekindel, pidevalt korduv tegevus ning ei ole oluline, kas isik on varguste eest varem süüdi mõistetud või on see tuvastatud alles ühes menetluses. Samuti ei oma tähtsust kas tegemist on lõpuleviidud vargustega või tegemist on varguste katsetega, kuid nendevaheline ajavahemik ei saa olla väga pikk. Käesolevas kriminaalasjas on tuvastamist leidnud, et D.K on toime pannud 2 varguse katse episoodi 17.01.2017 ja 06.02.2017. Samuti nähtub Harju Maakohtu 12.01.2017.a. otsusest, et D.K mõisteti süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava süstemaatilise varguse toimepanemise eest (tl 19-20). Selline süsteemne varavastaste süütegude toimepanemine viitab süüdistatava väljakujunenud eluviisile ja sissetuleku saamisele kõrvaliste isikute arvelt. Seetõttu leiab kohus, et süstemaatilisuse kriteerium on täidetud, kuivõrd süütegude faktiline korduvus ja rohkus täidab süstemaatilisuse koosseisu ja süüdistatava õigusvastane käitumine on põhjendatult kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Kuivõrd süüdistatav peeti varguste toimepanemiselt kinni, jäi vargus süüdistatava tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata ning tema käitumist tuleb hinnata kuriteo katsena KarS § 25 lg 2 mõttes. Süüd välistavaid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Seega kõiki eeltoodud asjaolusid arvesse võttes on kohtuliku uurimisega tuvastamist leidnud, et D.K pani toime KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt.

§ 65 lg 2 kohaselt, kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides käesoleva seadustiku § 64 lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatut. Seega tuleb käesoleva otsusega mõistetavale karistusele täies ulatuses liita eelmise, s.o Harju Maakohtu 12.01.2017.a otsusega mõistetud ja ära kandmata karistus täies ulatuses. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et süüdistatavat on varguse katsete toimepanemise eest korduvalt karistatud (tl 16-18) väärteokorras ja ka Harju Maakohtu 12.01.2017.a. otsuse alusel kriminaalkorras, kuid pärast karistuse kohaldamata jätmist on süüdistatav jätkanud samalaadset õigusvastast käitumist. Vaid 7 päeva möödudes viimase varguse katse toimepanemisest, jätkas süüdistatav samalaadse süüteo toimepanemist, millele järgnes mõne nädala möödudes uus samalaadne süütegu, mis viitab sellele, et süüdistatav, vaatamata tema suhtes ära proovitud teda säästvale karistustest vabastamistele ei soovi aru saada oma teo keelatusest ja tagajärgedest. Kohus leiab, et üha uute süütegude toimepanemine ei saa lõppkokkuvõttes hakata süüdistatava olukorda kergendama, vaid raskendab seda. Samas ei saa kohus mööda vaadata ka sellest, et süüdistatava elu on pärast Eestisse tagasitulekut läinud allamäge ja ta on hakanud käituma õigusvastaselt, mida süüdistatav põhjendab halbade sõpradega, kellega ta enam ei suhtle. Seejuures on süüdistatav töövõimeline ja täisealine isik, kellelt kohus eeldaks tööle asumist. Kuivõrd süüdistatav nõustus üldkasuliku töö tegemisega, leiab kohus, et vältimaks süüdistatavale mõistetava vangistuse täitmisele pööramist ja andmaks süüdistatavale võimaluse reaalse vangistuse vältimiseks muul viisil ühiskonnale kasulik olla, leiab kohus, et prokuröri esitatud taotluse vangistuse asendamiseks üldkasuliku tööga võib rahuldada ning asendada mõistetava liitkaristusena kohaldatava vangistuse üldkasuliku tööga.

VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikutele süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, s.t varaline kahju tuleb välja mõista D.K-lt kannatanu kasuks. Vastavalt omaks võetud kohtupraktikale kohaldatakse kriminaalmenetluses tsiviilhagi läbivaatamisel tsiviilkohtumenetluse nõudeid, kui need ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldpõhimõtetega. Kuivõrd süüdistatav tunnistas tsiviilhagi täies ulatuses, siis kohalduvad TsMS § 440 lg 1 sätted, mille kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, siis rahuldab kohus hagi. See aga tähendab, et kohus on kostja poolt nõude õigeksvõtuga seotud ja rahuldab hagi. Esitatud hagi ei ole seotud TsMS § 440 lg 4 sätetest tuleneva erisusega, millise puhul ei ole kohus kostja hagi õigeksvõtuga seotud. Seetõttu kuulub esitatud hagi täies ulatuses rahuldamisele ja süüdistatavalt kannatanu kasuks välja mõistmisele.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.