Liiklussüüteod

1, 4

1) mitte tarvitada alkoholi; 2) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele kahe nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 4) osaleda kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis. W.I vabastada tingimisi elektroonilise valve alla alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kestusega kolm (3) kuud. Välja mõista W.I-lt menetluskuluna riigituludesse 138 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi abi Gerda-Johanna Pello poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK), nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300 (NORDEA PANK), nr EE873300333499990003 (DANSKE BANK) viitenumbriga 99916700011960, selgitusse märkida: „W.I, 1-16-681, menetluskulu“. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo LMP kasuks 138 eurot (sh käibemaks 20%) vandeadvokaadi abi Gerda-Johanna Pello poolt süüdimõistetu W.I kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile, W.I-le ja tema kaitsjale ning jõustumisel Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 10.01.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava W.I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla. Viru Maakohtu 25.02.2016 otsusega tunnistati W.I süüdi KarS § 424 ja § 4231 järgi ning KarS § 63 lg 1 ja § 68 lg 1 kohaldamisega mõistis kohus talle karistuseks 1 aasta 7 kuud 29 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendas kohus vangistuse üldkasuliku tööga 599 tunni ulatuses, mille täitmise tähtajaks määras kohus 1 aasta. Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutas kohus W.I käitumiskontrollile ning kohustas teda täitma KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ning sama sätte lg 2 p 2 ning 8 sätestatud lisakohustusi.

Viru Maakohtu 25.07.2016 määrusega pööras kohus Aleksander W.I-le mõistetud karistuse ärakandmata osas, s.o. 1 aasta 5 kuud 9 päeva vangistust, täitmisele. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 22.07.2016. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab Viru Vangla kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla ühes isiku allutamisega käitumiskontrolli nõuetele ja lisakohustuste täitmisele. Kohtuistung 06.02.2017.a. toimunud kohtuistungil taotles kinnipeetav enda ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kinnipeetav selgitas, et vabanemisel läheb elama ema juurde ja xxxx saab tööle xxxx, kus töötas ka enne vangistust. Avaldas, et lähedased ootavad teda koju ning kriminaalseid sõpru tal ei ole. Kinnitas, et programmide läbimisest vanglas oli kasu, alkoholi tarvitamise vajadust tal ei ole ning ta on valmis hakkama vabaduses oma võlgasid tasuma. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur toetab isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Prokurör märgib, et nõustub kinnipeetava iseloomustuses toodud arvamusega katseajaks kohustuste valiku kohta, kuid elektroonilise valve pikkuseks teeb ettepaneku määrata 3 kuud. Prokurör lisab, et kinnipeetava käitumine vanglas (töötamine, distsiplinaarkaristuste puudumine) viitab sellele, et kinnipeetav on teinud jõupingutusi õiguskuuleka elu suunas. Prokuröri hinnangul on kinnipeetava taasühiskonnastamise huvides vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise efektiivsus suurem karistuse lõpuni kandmisest vanglas. Prokurör lisab, et vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli kuni karistusaja lõpuni ning lisakohustuste raames saab maandada uute süütegude toimepanemise riske. Kaitsja oli seisukohal, et distsiplinaarkaristuste puudumine näitab isiku suutlikkust alluda reeglitele, kinnipeetaval on olemas elu- ja töökoht ning toetavad lähedased, isik on seadnud endale elus uued eesmärgid, mille poole püüelda. Kaitsja hinnangul on karistuse eesmärk täidetud ning kinnipeetava käitumist on otstarbekam mõjutada teiste mõjutusvahenditega (käitumiskontroll ja elektrooniline valve) kui vangistus. Kaitsja toetab W.I ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjali ning prokuröri kirjaliku seisukohaga leiab, et W.I saab vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla ühes tema allutamisega käitumiskontrollile ja lisakohustuste täitmisele. KarS § 76 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat

elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et kinnipeetavale saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida. W.I käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas: kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täidetud. Kinnipeetaval on vabanedes olemas kindel elukoht vanemate juures. Tegemist on kinnipeetava isale kuuluva 2-toalise korteriga kahepereelamus ning kodukülastuse käigus on välja selgitatud, et korter sobib elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Kinnipeetava vanemad on seadme paigaldamiseks nõusoleku andnud. Suhted lähedastega (vanemad ja õde) on head ja toetavad ning kinnipeetav on lähedaste poolt koju oodatud. Vanemad on nõus W.I-d vabanemisel moraalselt ja materiaalselt toetama, vanemad töötavad. Vabanemisjärgne töökoht isikul küll esialgu puudub, kuid tal on võimalus end koheselt arvele võtta Töötukassas, et oleks tagatud riigipoolsed garantiid tööturuametis pakutavate teenuste näol. Kinnipeetava sõnul garanteeritud töökoht xxxx ei ole vangla andmetel kinnitust leidnud. Positiivseks loeb kohus asjaolu, et W.I on vanglas läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning osalenud ka tööhõives. Seega on kinnipeetav vanglas viibitud aega kasutanud otstarbekalt. Vangla iseloomustuse kohaselt tunnistab W.I oma kuritegeliku käitumise seost alkoholisõltuvusega ja isik on motiveeritud loobuma alkoholi tarvitamisest. Isik on plaaninud edaspidi minna ka vastavale ravile. Kinnipeetav eelistab kõigiga head läbisaamist ja positiivset suhtlemist, tuleb omadega toime ja tal on reaalsed eesmärgid edaspidiseks eluks, kuritegelikke või vaenulikke hoiakuid ei väljenda, isik aktsepteerib ühiskonnas kehtivaid käitumisnorme ja kahetseb toimepandud kuritegu. Vangla hinnangul on uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 23%, mis on keskmisest oluliselt madalam näitaja. Kohus leiab, et käesoleval juhul on karistus oma eesmärgi täitnud. Kinnipeetavale mõistetud karistus on proportsionaalne juba ära kantud karistusega. Kohus on seisukohal, et antud juhul on isiku taasühiskonnastamise huvides vangistusest tingimisi vabastamise efektiivsus suurem karistuse lõpuni kandmisest vanglas. Käitumiskontrollile allutamine aitab omakorda maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Kinnipeetavale saab anda võimaluse näidata, et ta suudab kriminaalhoolduse nõuetekohaselt läbida ning ta on võimeline edaspidi järgima õiguskuulekat eluviisi. Samuti saab kinnipeetav vabanedes asuda likvideerima võlgasid. Lisaks märgib kohus, et katseajal saab kinnipeetav kinnistada oma positiivseid hoiakuid ning käitumiskontrolli jooksul saab isik jätkuvalt maandada uute kuritegude toimepanemise riske.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et W.I kuulub karistuse kandmisest vabastamisele tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla ühes tema allutamisega käitumiskontrolli nõuetele koos lisakohustuste määramisega. Katseaja pikkuseks on KarS § 76 lg 5 kohaselt ära kandmata karistusaja pikkus, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Kohus peab igapäevaeluga kohanemise eesmärgil põhjendatuks elektroonilise valve kestust 3 kuud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.