Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi
3-1-1-108-16 9. veebruar 2017 Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Lea Kivi ja Peeter Roosma Taotlus uurimisasutuse poolt õigusabitaotluse täitmisel tehtavate menetlustoimingute lõpetamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 24. augusti 2016. a määrus asjas nr 1-16-6233 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AS-i S kaitsja vandeadvokaat Paul Keres, määruskaebus Teised määruskaebemenetluse Riigiprokuratuur pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja 11. jaanuar 2017, kirjalik menetlus viis
RESOLUTSIOON
Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 24. augusti 2016. a määrus muutmata ja kaitsja määruskaebus rahuldamata.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kaitsepolitseiamet küsis Läti Vabariigi õigusabitaotluse täitmise käigus 24. märtsi 2016. a kirjaga AS-ilt S teavet O. O. ametikoha, kohustuste ja volituste ning AS-i S aktsiakapitali omaniku ja suuruse, kasumi, käibe, tegevusala ja töötajate arvu kohta.
2.AS-i S kaitsja vandeadvokaat Paul Keres esitas Riigiprokuratuurile Kaitsepolitseiameti tegevuse peale kaebuse, milles palus menetlustoimingud AS-i S suhtes lõpetada.
3.Riigiprokuratuuri 6. juuli 2016. a vastuses märgiti, et Eesti Vabariik on kohustatud täitma Läti Vabariigist saabunud nõuetekohast õigusabitaotlust, ja leiti, et Kaitsepolitseiameti tegevus on seaduslik.
4.AS-i S kaitsja P. Keres esitas Harju Maakohtule Riigiprokuratuuri vastuse peale kaebuse, milles taotles jätkuvalt AS-i S suhtes tehtavate menetlustoimingute lõpetamist.
5.Harju Maakohtu 21. juuli 2016. a määrusega jäeti kaitsja kaebus läbi vaatamata. Maakohus selgitas, et kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-de 228 ja 229 kohaselt vaatab uurimisasutuse tegevuse peale esitatud kaebuse esmalt läbi menetlust juhtiv prokuratuur. Prokuratuuri (sh Riigiprokuratuuri) määruse saab vaidlustada Riigiprokuratuuris ja alles siis tekib isikul karistusseadustiku (KarS) § 230 lg 1 alusel õigus pöörduda maakohtusse. Kuna Riigiprokuratuuri 6. juuli 2016. a vastuse peale esitatud kaebuse läbivaatamine kuulub Riigiprokuratuuri pädevusse, peab maakohus jätma selle läbi vaatamata.
6.AS-i S kaitsja P. Keres esitas maakohtu määruse peale kaebuse, milles taotles maakohtu määruse tühistamist ja Riigiprokuratuuri 6. juuli 2016. a vastuse peale esitatud kaebuse läbivaatamist. Kokkuvõtlikult märkis kaitsja järgmist.
6.1.Maakohtu seisukoht, et uurimisasutuse tegevuse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel tehtud prokuratuuri määrus tuleb vaidlustada Riigiprokuratuuris, on ekslik. KrMS § 228 lg 1 kohaselt võib isik esitada menetlust juhtivale prokuratuurile uurimisasutuse menetlustoimingu või määruse peale kaebuse, kui ta leiab, et menetlusnõuete rikkumine menetlustoimingu tegemisel või määruse koostamisel on kaasa toonud tema õiguste rikkumise. Nähtuvalt KrMS § 229 lg-st 1 lahendab prokuratuur kaebuse määrusega ja sama paragrahvi 3. lõike kohaselt teavitatakse kaebuse esitajat õigusest kaevata edasi maakohtusse vastavalt KrMS §-le 230. Eelnevast tulenevalt on kaebuse esitajal õigus vaidlustada uurimisasutuse menetlustoimingu või määruse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel tehtud prokuratuuri määrus maakohtus ja seega oleks maakohus pidanud praeguses asjas esitatud kaebuse läbi vaatama. Kui menetlust juhtiva prokuratuuri määrus tuleks vaidlustada Riigiprokuratuuris, ei oleks põhjust kaebuse esitajat maakohtusse pöördumise õigusest teavitada.
6.2.Tõsi, KrMS § 230 lg 1 lubab esitada kaebuse maakohtule juhul, kui on vaidlustatud uurimisasutuse või prokuratuuri tegevus ja isik ei nõustu kaebuse läbivaadanud Riigiprokuratuuri määrusega. Järelikult võib maakohtusse kaevata üksnes Riigiprokuratuuri määruse peale. See säte on aga vastuolus KrMS § 229 lg-ga 3 ja muudab uurimiskaebemenetluse ebamõistlikult keerukaks. Olukorras, kus menetlust juhib Riigiprokuratuur, kes on jätnud uurimisasutuse tegevuse peale esitatud kaebuse rahuldamata, jääb arusaamatuks, miks peab isik esitama enne maakohtusse pöördumist Riigiprokuratuurile veel kord sama kaebuse.
6.3.Sõltumata eeltoodust on KrMS § 230 lg-s 1 sätestatud tingimus täidetud. Kaitsja esitas maakohtule kaebuse seetõttu, et ei nõustunud uurimisasutuse tegevuse peale esitatud kaebuse läbivaadanud Riigiprokuratuuri määrusega.
7.Tallinna Ringkonnakohtu 24. augusti 2016. a määrusega jäeti Harju Maakohtu 21. juuli 2016. a määrus muutmata ja selle peale esitatud kaebus rahuldamata. Kokkuvõtlikult märkis ringkonnakohus, et KrMS § 228 lg 2 kohaselt on isikul õigus esitada prokuratuuri määruse või menetlustoimingu peale kaebus Riigiprokuratuurile. Kuna seadus ei näe ette erikorda juhuks, mil vaidlustatava määruse või menetlustoimingu on teinud Riigiprokuratuur ise, tuleb KrMS § 228 lg-s 2 sätestatud kaebekorda järgida ka Riigiprokuratuuri menetlustoimingute ja määruste vaidlustamisel. Sellises olukorras vaatab kaebuse läbi teine Riigiprokuratuuri prokurör. Eelnevast tulenevalt oleks kaitsja pidanud esitama Riigiprokuratuuri 6. juuli 2016. a vastuse peale kaebuse Riigiprokuratuurile ja alles siis oleks tal tekkinud KrMS § 230 lg 1 alusel õigus pöörduda maakohtusse. KrMS § 228 lg-test 1 ja 2 koostoimeS § 230 lg-ga 1 tuleneb kaebekord, mille kohaselt on uurimiskaebemenetluses tehtud maakohtu määrus lõplik.
MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
8.Ringkonnakohtu määruse peale esitas kaebuse AS-i S kaitsja P. Keres, kes taotleb maa- ja
ringkonnakohtu määruse tühistamist ning Riigiprokuratuuri 6. juuli 2016. a vastuse peale esitatud kaebuse
maakohtule
sisuliseks
läbivaatamiseks
saatmist.
Kokkuvõtlikult
kordab
kaitsja
ringkonnakohtule esitatud määruskaebuse väiteid, lisades, et ringkonnakohus pole KrMS § 229 lg-t 3 puudutavatele kaitsja argumentidele vastanud.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kriminaalmenetluse seadustiku § 228 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel ja menetlusvälisel isikul õigus enne süüdistusakti koostamist esitada prokuratuurile kaebus uurimisasutuse menetlustoimingu või määruse peale, kui ta leiab, et menetlusnõuete rikkumine menetlustoimingu tegemisel või määruse koostamisel on kaasa toonud tema õiguste rikkumise. Praeguses asjas pole vaidlust selle üle, et eeltoodud sättest tulenevalt vaatab kohtueelses menetluses uurimisasutuse tegevuse peale esitatud kaebuse läbi menetlust juhtiv prokuratuur. Kaitsja ei nõustu aga uurimisasutuse menetlustoimingu või määruse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel tehtud prokuratuuri määruse vaidlustamisega Riigiprokuratuuris ja leiab, et KrMS § 229 lg 3 ja § 230 lg 1 kohaselt on isikul õigus pöörduda kõnealuse määruse vaidlustamiseks maakohtusse. Kolleegium seda seisukohta ei jaga.
10.Kriminaalmenetluse seadustiku 8. peatüki 5. jaos sätestatud uurimiskaebemenetlus hõlmab nii uurimisasutuse kui ka prokuratuuri tegevuse vaidlustamist ja KrMS § 228 lg 2 kohaselt on menetlusosalisel
ja
menetlusvälisel
isikul
õigus
enne
süüdistusakti
koostamist
esitada
Riigiprokuratuurile kaebus prokuratuuri määruse või menetlustoimingu peale, kui ta leiab, et menetlusnõuete rikkumine menetlustoimingu tegemisel või määruse koostamisel on kaasa toonud tema õiguste rikkumise. Samuti nähtub KrMS § 230 lg-st 1, et isikul on õigus esitada kaebus maakohtu eeluurimiskohtunikule, kui on vaidlustatud uurimisasutuse või prokuratuuri tegevus, millega on rikutud isiku õigusi, ning kui isik ei nõustu kaebuse läbivaadanud Riigiprokuratuuri määrusega. Eelnevast tulenevalt on isikul KrMS § 228 lg 2 alusel õigus vaidlustada uurimisasutuse menetlustoimingu või määruse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel tehtud prokuratuuri määrus – nii nagu iga teine prokuratuuri määrus – Riigiprokuratuuris ja alles siis, kui isik ei nõustu ka kaebuse läbivaatamisel tehtud Riigiprokuratuuri määrusega, saab ta KrMS § 230 lg 1 alusel pöörduda maakohtusse.
11.Vaidlustatud kohtumäärustes märgiti põhjendatult sedagi, et kriminaalasja kohtueelset menetlust võib juhtida ringkonna- või Riigiprokuratuur ja et viimati nimetatud juhul lahendatakse KrMS § 228 lg 1 alusel uurimisasutuse tegevuse peale esitatud kaebus Riigiprokuratuuri määrusega. See asjaolu ei muuda aga uurimiskaebemenetluse edasist käiku ega anna alust arvata, et uurimisasutuse tegevuse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel tehtud Riigiprokuratuuri määruse saab KrMS § 230 lg 1 kohaselt vaidlustada maakohtus. Kolleegium juhib tähelepanu asjaolule, et kriminaalmenetluse seadustiku 8. peatüki 5. jao sätetes kasutatakse üldmõistet „prokuratuur“ (nt § 228 lg-d 1 ja 2) ja nimetatakse eraldi ka Riigiprokuratuuri (nt § 228 lg 2, § 229 lg-d 1 ja 2 ning § 230 lg 1). Tulenevalt KrMS § 30 lg-st 1 juhib prokuratuur kohtueelset menetlust ning prokuratuuriseaduse § 1 lg 2 kohaselt jaguneb prokuratuur Riigiprokuratuuriks ja temale alluvateks
ringkonnaprokuratuurideks. Seega tähistatakse kriminaalmenetluse seadustiku 8. peatüki 5. jaos üldmõistega „prokuratuur“ kriminaalasja kohtueelset menetlust juhtivat prokuratuuri, mis võib olla nii ringkonna- kui ka Riigiprokuratuur. Riigiprokuratuurist eraldi räägitakse aga kui menetlust juhtiva prokuratuuri tegevuse üle järelevalve teostajast ja see tuuakse prokuratuuri kõrval välja vaid sätetes, mis reguleerivad (ka) menetlust juhtiva prokuratuuri tegevuse vaidlustamist. Kokkuvõtlikult sõltub Riigiprokuratuuri konkreetse määruse vaidlustamise kord sellest, millise ülesande täitmise käigus vaidlustatav määrus tehakse. Kui Riigiprokuratuur teeb määruse kriminaalasja kohtueelset menetlust juhtiva prokuratuuri ülesandeid täites, tuleb määruse vaidlustamisel järgida KrMS § 228 lg-s 2 sätestatud kaebekorda. Sellisel juhul vaatab isiku kaebuse läbi teine Riigiprokuratuuri prokurör. Kui Riigiprokuratuur hindab aga kohtueelse menetluse juhtimise seaduslikkuse üle järelevalve teostajana KrMS § 228 lg 2 alusel esitatud kaebuse põhjendatust, saab Riigiprokuratuuri määruse vaidlustada KrMS § 230 lg 1 kohaselt maakohtus.
12.Seisukohta, et Riigiprokuratuur allub kohtueelse menetluse juhtimise osas samasugusele järelevalvele nagu ringkonnaprokuratuurid, toetavad ka isiku õiguste kaitsmise huvid. Nimelt reguleerib KrMS § 228 lg 2 lisaks uurimisasutuse tegevuse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel tehtud prokuratuuri määruse vaidlustamisele ka olukorda, kus menetlusosalise või menetlusvälise isiku hinnangul on tema õiguste rikkumine saanud alguse prokuratuuri menetlustoimingust või määrusest. Määruse eelmises punktis kirjeldatud tõlgenduse korral on isikul sellisel juhul KrMS § 228 lg 2 alusel õigus enne süüdistusakti koostamist vaidlustada nii ringkonna- kui ka Riigiprokuratuuri tegevus Riigiprokuratuuris ja kui isik ei nõustu kaebuse läbivaadanud Riigiprokuratuuri määrusega, on tal KrMS § 230 lg 1 alusel õigus esitada kaebus maakohtule. Juhul, kui asuda aga vastupidisele seisukohale ja leida, et KrMS § 228 lg 2 reguleerib üksnes ringkonnaprokuratuuri tegevuse vaidlustamist, oleks Riigiprokuratuuri menetlustoimingute ja määruste vaidlustamine välistatud. Nimelt on KrMS § 230 lg 1 kohaselt isikul õigus esitada maakohtule kaebus vaid juhul, kui ta ei nõustu kaebuse läbivaadanud Riigiprokuratuuri määrusega.
13.Mis puudutab viimaks KrMS § 229 lg-t 3, siis KrMS § 229 reguleerib korraga nii uurimisasutuse kui ka prokuratuuri tegevuse peale esitatud kaebuse lahendamist ja hõlmab seega mitut uurimiskaebemenetluse etappi. Samuti teavitatakse kaebuse esitajat KrMS § 229 lg 3 kohaselt õigusest kaevata edasi maakohtusse vastavalt KrMS §-le 230, ja nähtuvalt KrMS § 230 lg-st 1 on isikul õigus esitada kaebus maakohtule juhul, kui on vaidlustatud uurimisasutuse või prokuratuuri tegevus, millega on rikutud isiku õigusi, ning kui isik ei nõustu kaebuse läbivaadanud Riigiprokuratuuri määrusega. Järelikult kohaldub KrMS § 229 lg 3 olukorras, mil Riigiprokuratuur lahendab KrMS § 228 lg-s 2 nimetatud kaebust, ega anna alust arvata, et kaebajal on õigus vaidlustada uurimisasutuse tegevuse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel tehtud prokuratuuri määrus maakohtus ilma eelnevalt Riigiprokuratuuri pöördumata.
14.Praeguses asjas lahendas Riigiprokuratuur kaebust Kaitsepolitseiameti tegevuse peale seoses Läti Vabariigi õigusabitaotluse täitmisega ning jättis kaebuse 6. juuli 2016. a vastusega rahuldamata. Vastusega nõustumata jätmise korral oleks kaitsja pidanud selle KrMS § 228 lg 2 alusel vaidlustama
järelevalve teostamiseks Riigiprokuratuuris. Alles siis, kui kaitsja poleks nõustunud ka 6. juuli 2016. a vastuse seaduslikkuse kontrollimisel tehtud Riigiprokuratuuri määrusega, oleks tal tekkinud KrMS § 230 lg 1 kohaselt õigus pöörduda maakohtusse. Kuna kaitsja eelkirjeldatud viisil ei toiminud, jätsid kohtud tema kaebuse õigustatult läbi vaatamata.
15.Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 361 lg 1 p-st 1, jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 24. augusti 2016. a määruse muutmata ja kaitsja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.