Bondora AS hagi L.M.-i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
6461,54 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: Bondora AS (registrikood: 11483929; lepinguline esindaja Elari Arjakas, EFTA Legal OÜ, e-post: XXX). esindajad Kostja: L.M. (isikukood: XXX, registrijärgne aadress: xxxxxxxxxxx, XXX-i, xxxxx, XXX; tegelik elukoha aadress ei ole teada; menetlusdokumendid avalikult kättetoimetatud dokumendi väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded). kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Bondora AS-i hagi L.M.-i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Jätta menetluskulud Bondora AS-i kanda. Menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaksmääramata, kuna hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (dtl 18-27, 164)
1.Bondora AS (hageja) esitas 19.03.2024. a Tartu Maakohtule hagiavalduse, milles palub L.M.-ilt (kostja) välja mõista põhivõlg 4383,42 eurot, intress 472,71 eurot, lepingu haldustasu 104,50 eurot, sissenõudmiskulud 15 eurot, tasumata lisateenused 154,89 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 145,92 eurot ning viivised alates 20.03.2024. a kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni lepingu I alusel tagastamata krediidisummalt 26,93% aastas ning lepingu II alusel tagastamata krediidisummalt 33,28% aastas.
2.Hagiavalduse kohaselt sai kostja hagejalt lepingu nr BL2290853 (leping I) alusel laenu 6166 eurot intressimääraga 26,93% aastas ja lepingu nr BL2478303 (leping II) alusel 106 eurot intressimääraga 33,28% aastas. Kostjal oli kohustus tasuda alates lepingute sõlmimisest hagejale regulaarseid makseid, millist kohustust kostja korduvalt rikkus. Hageja hoiatas 09.01.2024. a kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu 30-päevase tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. 09.02.2024. a ütles hageja lepingud üles, kuna perioodil 08.11.2023. a kuni 08.02.2024. a ei teinud kostja ühtegi makset ning nõudis kostjalt 5159,02 euro tasumist, mis hõlmas tagastamata krediidisummat, intressi ja muid kulusid.
3.Lepingu I kehtivuse ajal tasus kostja põhinõude katteks 1855,69 eurot, tagastamata on 4310,31 eurot. Lepingu ülesütlemise avalduse esitamise päeval oli sissenõutavaks muutunud intress 463,13 eurot. Kostja kohustus tasuma igakuiselt haldustasu 4% laenusummast aastas, mis arvestatakse lepingu esialgselt laenusummalt ning sisaldub igakuises maksegraafikus. Kostja on jätnud tasumata igakuise haldustasu 20,55 eurot, mis on arvestatud perioodi 08.10.2023. a kuni 08.02.2024. a eest kokku 102,75 eurot. Sissenõudmiskulud tasuliste kirjade eest on 15 eurot. Lepingu üldtingimuste p 9.1 kohaselt on viivisemäär võrdne intressimääraga, milleks on 26,93% aastas. Lepingu ülesütlemisel oli sissenõutavaks muutunud viivis 20,74 eurot ning hagi esitamise seisuga on viivis 143,27 eurot. Laenulepingut sõlmides on kostja avaldanud soovi kasutada krediidiandja poolt pakutavaid lisateenuseid: B on Track, B Secure, B Secure+. Kostjal oli kohustus tasuda igakuiste lisateenuste eest 24,99 + 2,99 eurot ehk 27,98 eurot kuus. Kostja on jätnud lisateenuste eest tasumata perioodil 10.08.2023. a kuni 08.02.2024. a s.o 139,90 eurot. Lisaks võlgneb kostja hagejale lepingu p 8.4 alusel maksehäire edastamise teatetasu 14,99 eurot.
4.Lepingu II kehtivuse ajal tasus kostja põhinõude katteks 32,89 eurot, tagastamata on 73,11 eurot. Lepingu ülesütlemise avalduse esitamise päeval oli sissenõutavaks muutunud intress 9,58 eurot. Kostja on jätnud tasumata igakuise haldustasu 0,35 eurot, mis on arvestatud perioodi 08.10.2023. a kuni 08.02.2024. a eest kokku 1,75 eurot. Lepingu üldtingimuste p 9.1 järgi on viivisemäär võrdne intressimääraga, milleks on 33,28% aastas. Lepingu ülesütlemisel oli sissenõutavaks muutunud viivis 0,57 eurot ning hagi esitamise seisuga on viivis 2,65 eurot. Hageja nõuab viivist lepingujärgses määras edasiulatuvalt TsMS § 367 alusel alates 20.03.2024. a kuni tagastamata krediidisummade täielikult tasumiseni.
5.Laenulepingute väljastamisel on kostja märkinud enda sissetulekuks 460 eurot ning seda, et tal kohustused puuduvad. Hageja on analüüsinud kostja esitatud kontoväljavõtet ja leidnud, et lepingu I sõlmimisel oli kostja igakuiseks sissetulekuks 461,51 eurot ning lepingu II sõlmimisel 463,99 eurot. Esitatud kontoväljavõtetest ei nähtunud ühtegi igakuist kohustust. Hageja on arvestanud mõlema lepingu puhul elamiskuludeks 250 eurot. Samuti ei nähtunud pangakontoväljavõttelt kulutusi hasartmängudele. Kostja osas ei olnud avaldatud ka ühtegi maksehäiret. Sellest tulenevalt pakkus hageja kostjale laenu vahemikus 3000-5800 eurot. Kostjal puudusid laenulepingu sõlmimise ajal maksehäired ning on laenu korrektselt tasunud rohkem kui 2,5 aastat. Asjaolu, et hagiavalduse esitamisel ajal on kostjal tekkinud makseraskused ei saa olla põhjuslikus seoses laenu väljastamisel sõlmitud lepingu ja selle tingimustega, sh igakuise kuumaksega.
6.Kostja hagile vastust ei esitanud.
KOHTU SEISUKOHT
7.Kohus, hinnates esitatud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
8.Bondora AS-i ja kostja vahel 26.06.2021. a sõlmitud laenulepingust nr BL2290853 ja maksegraafikust nähtuvalt sai kostja laenu 6166 eurot (mille sisse on arvestatud ka lepingutasu 366 eurot), mis tuli tagastada 60 kuu jooksul osamaksetena hiljemalt 08.06.2026. a (dtl 28, 49-51). 01.12.2021. a sõlmitud laenulepingu nr BL2478303 alusel sai kostja laenu juurde 106 eurot (mille sisse on arvestatud ka lepingutasu 6 eurot), mille pidi lepingu ja maksegraafiku järgi tagastama 48 kuu jooksul osamaksetena hiljemalt
10.11.2025. a (dtl 59, 80-81). Pooled on sõlminud tarbijakrediidilepingud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 mõistes.
9.Riigikohus on selgitanud, et tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid, millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 403 4 lg 7) tühiseks ning kohus peab omal algatusel kontrollima lepingu kehtivust. Kohus peab kontrollima, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas. Samuti on kohtul kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 24.11.2023. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098).
10.VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
11.Lepingu I krediidikulukuse määr oli 42,23% aastas ja lepingu II puhul 52,51% aastas. Lepingute sõlmimise ajal oli Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 30.11.2020. a seisuga 20,09% aastas ja 31.05.2021. a seisuga 18,68% aastas. Seega ei ületanud lepingutes märgitud krediidikulukuse määr Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda ning lepingud ei ole VÕS § 4062 lg 3 järgi tühised.
12.Krediidiandja on VÕS § 4034 lg 1 järgi kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele.
13.VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja. VÕS § 4034 lg 3 teine lause näeb ette, et tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. Seega lasub ka kostjal kohustus esitada tõesed ja täielikud andmed krediidivõimelisuse hindamiseks ning krediidiandja võib neist lähtuda. Samas ei tähenda see, et krediidiandjal ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustust esitatud andmeid kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada.
14.Hageja on esitanud kohtule Exceli tabeli vormis krediidifaili (dtl 123-138), millest nähtuvalt on kostja pensionär ning tema deklareeritud sissetulekuks on 460 eurot kuus. Tabelis on märgitud kostja kohustused 0. Samas tabelis on veel kirjas laenutaotluste ja lepingute kohta üldine info, pangaandmed ja info päringute tegemise kohta pensioni – ja rahvastikuregistrisse, krediidiinfosse ja skooringu lõpptulemus. Laenutaotluseid, millest nähtuks, milliseid andmeid kostjalt küsiti, kohtule esitatud ei ole. Seega ei ole kohtul võimalik kontrollida milliseid andmeid kostjalt tegelikult laenude taotlemisel küsiti.
15.Hageja on selgitanud, et on arvestanud kostja eluasemekulude katteks 250 eurot kuus ning leidnud, et laenud, mille kuumaksed on 208,57 eurot ja 4,37 eurot, on kostjale jõukohased, sest kostja on 2,5 aasta jooksul tagasimakseid teostanud.
16.Kohtu hinnangul ei ole hageja esitatud andmed piisavad veendumaks, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on järgitud ning et krediidiandja oleks veendunud kostja krediidivõimelisuses. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt ei ole krediidiandja piisaval määral kontrollinud kostja krediidivõimet. Asjaolu, et kostja tegi 2,5 aasta jooksul osamakseid ei tähenda seda, et võetud kohustused olid talle jõukohased. Hageja esitatud laekumise arvestusest nähtuvalt on kostja jäänud ka korduvalt osamaksete tasumisega viivitusse.
17.Krediidiandjate ja vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Seega tuleb üldjuhul nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv.
18.Kuigi hageja viitab hagis, et on analüüsinud kostja esitatud pangakonto väljavõtet, ei ole ta seda kohtule esitanud. Asjaolu, et krediidiandja on teinud päringud pensioni- ja krediidiregistrisse ning küsinud ise kostja kodupangast konto väljavõtet, ei tähenda veel, et krediidivõime hindamiseks on piisavalt tehtud. Hageja poolt kohtule XMLmasintöödeldavas formaadis esitatud kostja konto väljavõttelt (dtl 169-251) nähtuvalt elatus kostja laenutaotluste esitamise ajal töötukassalt saadavast töövõimetoetusest, mille suuruseks oli 469,03 eurot. Samuti nähtuvad konto väljavõttelt igakuiseid ülekanded ühele konkreetsele isikule märkimisväärses summas (arvestades kostja sissetuleku suurust) ning läbi Trustly Group AB makselahenduse tehtud ülekanded Supercasinole. Tõendeid, millest nähtuks, et kostjalt oleks ülekannete või kohustuste kohta infot küsitud, samuti ka ülalpeetavate kohta, kohtule esitatud ei ole. Seega ei ole esitatud andmetel tuginedes võimalik järeldada, et kostja varaline seisund ja krediidivõime oleks kindlaks tehtud.
19.Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et krediidiandja on rikkunud vastustundliku laenamise põhimõtet, kuna on jätnud krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamata. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid. Sama lõike kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed ja tagasimaksete tegemise tähtaja uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
20.Kuigi kohus on teinud hagejale ettepaneku esitada VÕS § 4034 lg-s 7 sätestatud ümberarvestus juhuks, kui kohus peaks jõudma järeldusele, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, ei ole hageja pidanud seda vajalikuks esitada.
21.Seega kontrollib kohus ise esitatud tõendite pinnalt, kas ja mis ulatuses on hageja nõue kostja vastu sissenõutavaks muutunud ning kas ja kui suure summa kostja hagejale võlgneb.
22.Lepingu I kohaselt tuli kostjal tasuda hagejale igakuiselt osamakseid alates 08.07.2021. a kuni 08.06.2026. a ning osamakse koosnes põhiosast ja intressist, mis olid igakuiselt muutuvas suuruses. Hageja esitatud lepingu I laekumiste arvestusest (dtl 93-98) nähtuvalt on ajavahemikul 08.07.2021 kuni 09.10.2023 tasutud kokku 5608,85 eurot. Arvestades, et hageja tasutud summad tuleb arvestada põhiosa katteks ning maksegraafiku järgselt pidi kostja tasuma sellel ajavahemikul põhiosa katteks 1815,65 eurot, ei olnud kostja viivituses ning hagejal ei olnud VÕS § 416 lg 1 kohaselt õigust lepingut üles öelda.
23.Lepingu II alusel tehtud laekumiste arvestusest (dtl 99-104) nähtuvalt on ajavahemikul 08.07.2021 kuni 09.10.2023 tehtud tagasimakseid kokku 95,10 eurot. Arvestades, et hageja tasutud summad tuleb arvestada põhiosa katteks ning maksegraafiku järgselt pidi kostja
tasuma sellel ajavahemikul põhiosa katteks 30,31 eurot, ei olnud kostja viivituses ning hagejal ei olnud VÕS § 416 lg 1 kohaselt õigust ka teist lepingut üles öelda.
24.Seega arvestades mõlema lepingu maksegraafikujärgsete põhiosamaksete suurust ei ole hagi esitamise ega ka lahendi tegemise ajaks laenulepingust tulenev laenu tagasimaksmise tähtaeg kõigi osamaksete osas veel möödunud ning laenu põhiosa ei oleks muutunud VÕS § 82 lg 7 tähenduses kogu ulatuses sissenõutavaks.
25.Ilma laenuandja ümberarvutatud ning kostjale teatavaks tehtud maksegraafikuta ei ole kohtul võimalik hagi osaliselt rahuldada, sest hagi rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks. Seda ei ole hageja teinud hoolimata asjaolust, et kohus on sellele tähelepanu juhtinud.
26.Arvestades eeltoodut, peab hageja laenuandjana uuesti määrama tagasimaksed, arvestades seda, et kostja on lepingu I alusel teinud tagasimakseid kokku 5608,85 euro ulatuses ning lepingu II alusel 95,10 euro ulatuses. Kuni 31.12.2022. a oli seadusjärgne intress 0% ning kuni selle ajani ei saa hageja põhiosa jäägilt arvutada ega nõuda kostjalt intressi. Hageja peab tagasimaksete määramisel arvestama kostja tasutud summadega, seadusjärgse intressimäära ja muude kulude vähendamisega, ning need kostjatele teatavaks tegema.
27.Eeltoodud põhjendustel jätab kohus hagi rahuldamata.
MENETLUSKULUD
28.Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
29.Kostjal eelduslikult menetluskulud puuduvad, kuna ta ei ole hagile vastanud. Seega jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramata kuna hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.