Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
03.02.2017, Rakvere kohtumaja
Kriminaalasja number
1-15-10084
Kohtunik
Kristel Vedro
Kohtuistungisekretär
Raili Raja
Kriminaalhooldusametnik
Krista Schönberg
Kaitsja
Monica Meristo-Dmitrijev kokkuleppel
Kohtuasi
D.R süüdistuses KarS § 424 järgi / Erakorraline ettekanne D.R-i kohta
Süüdimõistetu
D.R, ik XXX, elukoht xxxx
Asja läbivaatamine
30.01.2017 kohtuistung
Jätta rahuldamata kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes esitatud taotlus karistuse täitmisele pööramiseks. Pikendada D.R ’ile KarS § 74 lg 4 alusel Viru Maakohtu 30.11.2015 otsusega mõistetud katseaega 6 (kuue) kuu võrra, s.o kuni 28.08.2017. Määrata D.R ’ile’ile KarS § 75 lg 2 p 5 alusel täiendav lisakohustus pöörduda alkoholiprobleemiga psühhiaatri vastuvõtule. Kriminaalhooldusametnikule esitada tõend ravi alutamise kohta tähtajaga 31.05.2017. Määrata D.R ’ile’ile KarS § 75 lg 2 p 8 alusel täiendav lisakohustus osaleda sotsiaalprogrammis ``Eluviisitreening``. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus saata D.R-ile, kaitsjale ja kriminaalhooldusametnikule.
Kohtumääruse asjaolud ja põhjendused Viru Maakohtu 30.11.2015 otsusega tunnistati D.R süüdi KarS § 424 järgi ja karistuseks mõisteti talle 10 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva ning kandmisele kuulus 9 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 74 alusel jäeti vangistus tingimisi täitmisele pööramata 1 aasta 3 kuulise katseajaga. Katseajaks allutati D.R kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ning teda kohustati järgima KarS § 75 lg-s 1 toodud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-s 2 sätestatud lisakohustust. Kohtuotsus jõustus 16.12.2015. 06.01.2017 esitas kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule erakorralise ettekande D.R-i suhtes põhjusel, et hooldusalune on rikkunud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. 03.01.2017 sai kriminaalhooldusametnik info Rakvere politseijaoskonnast, mille kohaselt alustati 16.12.2016 väärteomenetlus KarS § 262 lg 1 alusel selle kohta, et 10.12.2016 xxxx autobussijaama ootepaviljonis D.R koos teise isikuga tarvitasid alkohoolseid jooke ning loopisid põrandale paberjäätmeid. Politsei teate kohaselt D.R tunnistas alkoholi tarvitamist. Lisaks oli 23.12.2016 politseile väljakutse seoses lähisuhte vägivallaga xxxx kinnistule, kus politsei tuvastas D.R alkoholijoobe 1,37 mg/l kohta. 27.12.2016 teostatud politsei poolt järelkontroll antud aadressile, visuaalselt oli tuvastatav, et D.R oli taas alkoholijoobes. Hooldusalune selgitab, et ta oli 10.12.2016 koos sõpradega joonud xxxx bussipeatuses mõned õlled. Samuti tunnistab ta, et oli alkoholijoobes 23.12.2016 oma kodus, kus tekkis peretüli. Seni on hooldusalusega toimunud 19 kohtumist. Koostatud on riskihindamine ja hoolduskava. D.R on esinenud ka varem katseajal alkoholi tarvitamist, 06.03.2016 tuvastati kriminaalhooldusametnike poolt tal tema elukohas alkoholijoove 0,636 mg/l kohta. Isikule koostati kirjalik hoiatus ja ta läbis 17.03.2016 alkoholivastase ravi 2 aastaks. Samuti rikkus hooldusalune 2016 mais ja juunis kontrollnõuet, mille kohaselt ta peab saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks, kuid käis ilma loata 30.05.-12.06.2016 Soomes tööl. Selle kohta koostati isikule samuti kirjalik hoiatus. Lähtuvalt eeltoodust teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku pöörata D.R-ile mõistetud reaalne vangistus 9 kuud ja 27 päeva täitmisele. Hooldusalune on korduvalt rikkunud katseaja nõudeid, talle on koostatud juba 2 kirjalikku hoiatust. Ta on läbinud alkoholivastase ravi, mis tulemusi ei ole andnud, kuna isik on jätkanud alkoholi tarvitamist. Oma käitumisega on D.R näidanud oma ükskõikset suhtumist talle esitatavate nõuete täitmisesse. 30.01.2017 toimunud kohtuistungil avaldas süüdimõistetu, et oli 8,5 kuud kaine, siis jäi töökohast Soomes ilma ja hakkas uuesti alkoholi tarvitama. Tunnistab alkoholi tarvitamisega seotud probleemi, läks peale esimest hoiatust ise ravile. Ei taha vangi minna, palub katseaega pikendada. Wismari haiglas pandi tabletid naha alla, mis võtab alkoholi isu ära. Vajadusel on valmis läbima sotsiaalprogrammi Eluviisitreening või läheks psühhiaatria vastuvõtule, et abi saada, lubab tõendi esitada mai lõpuks. Kriminaalhooldaja selgitab, et erakorralise ettekande kohaselt on kõik abinõud tarvitusele võetud, sealhulgas on läbinud erinevaid programme. Seega jääb ametnik ettekande juurde karistuse täitmisele pööramiseks. Kohus, tutvunud erakorralise ettekandega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamuse, leiab, et kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes esitatud taotlus karistuse täitmisele pööramiseks ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.
KrMS § 427 lg 1 sätestab, et KarS § 74 lõike 4 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 432 lg 1 kohaselt lahendab kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui käesoleva paragrahvi lõikest 3 ei tulene teisiti. KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdlane ei järgi katseajal kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus määrata talle täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. KarS § 75 lg 2 p 5 kohaselt, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, võib kohus määrata, et süüdlane on käitumiskontrolli ajal kohustatud alluma ettenähtud ravile, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Kohus leiab, et süüdimõistetule Viru Maakohtu 30.11.2015 otsusega pandud lisakohustuse rikkumine on tõendamist leidnud, kuna isikul on korduvalt tuvastatud alkoholijoove ning ta on kriminaalhooldajale antud seletuses tarvitamist ka tunnistanud. Kriminaalhooldusametnik on seisukohal, et kõik võimalikud abinõud on isiku suhtes tarvitusele võetud, kuid need ei ole vajalikku mõju avaldanud, mistõttu tuleb karistus pöörata täitmisele. Enne karistuse täitmisele pööramist peab kohus kaaluma, kas karistuse eesmärke on võimalik saavutada mõne muu seaduses ette nähtud vahendiga. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole veel põhjendatud pöörata täitmisele D.R-ile mõistetud karistust, vaid tema katseaega tuleks pikendada ning kohaldada lisakaristusena kohustust pöörduda alkoholiprobleemiga psühhiaatri vastuvõtule ja järgida arsti poolt määratud psühhiaatrilist ravi. D.R kinnitas kohtuistungil, et on nõus kohtu poolt määratava lisakohustusega alluda alkoholivastasele ravile, kuna ta ei soovi, et karistus pööratakse täitmisele ja tahab oma alkoholi probleemiga tegeleda. Kohus leiab, et soov alkoholiprobleemiga tegeleda annab lootust, et hooldusalune edaspidi suudab järgida määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi ning seeläbi saavad karistuse eesmärgid täidetud. Kohus jätab eeltoodud põhjendustel kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes märgitud taotluse D.R-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata. Kohus pikendab KarS § 74 lg 4 alusel isikule määratud katseaega 6 kuu võrra, et isikule anda võimalus näidata tahet kontrollnõudeid ja lisakohustusi nõuete kohaselt täita ning määrab KarS § 75 lg 2 p 5 alusel D.R-ile täiendava lisakohustuse pöörduda alkoholiprobleemiga psühhiaatri poole ja alluda arsti poolt määratud ravile ning KarS § 75 lg 2 p 8 alusel täiendava lisakohustuse osaleda sotsiaalprogrammis ``Eluviisitreening``.Kohus kohustab esitama kriminaalhooldusametnikule tõend ravi alutamise kohta tähtajaga 31.05.2017. Maakohus juhindus KarS § 74 lg 4; KrMS § 387, 427, 432 sätteist (digitaalselt allkirjastatud) Kristel Vedro Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.