Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

2a, Jõhvi, tel: 6637896). KarS § 75 lg 1 p-de 1, 2, 3, 4, 5, 6 kohaselt kohustada Valdemar Noormetsa järgima katseajal kontrollnõudeid:  elama kohtu määratud alalises elukohas: XXXX  ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Viru Vangla kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;  alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.

Seega Valdemar Noormets pani oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, avalikult, kuid vägivalda kasutamata, süstemaatiliselt, see on KarS § 199 lg 2 p 5, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil seletas süüdistatav, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab end talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemises süüdi. Samuti nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses, enda ülekuulamist taotlemata. Nõustub esitatud tsiviilhagidega. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistus on põhjendatud ja lühimenetluse kohaldamine asjakohane.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü tunnistamise ja kontrollinud kriminaalasjas olevaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt. 18.11.2015 episood Kohus leiab, et 18.11.2015 kella 18.45 paiku Tallinnas Juhkentali 35 asuvas Rimi Eesti Food AS-le kuuluvas Rimi kaupluses kauba maksumusega 54,89 eurot (11 pakki kohvi Luxus 500g maksumusega 4.99 eurot/tk) varguse katse toime panemine Valdemar Noormetsa poolt on tõendatud süüdistatava süü tunnistamise, tunnistaja ütluste, videosalvestuse ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Valdemar Noormetsa kahtlustatavana antud ütluste kohaselt (tl 23-24) tunnistab end süüdi, võttis Rimist 11 pakki kohvi ja pani oma spordikotti. Väljus poest kauba eest maksmata ja kui turvatöötaja tuli teda kontrollima, jättis koti maha ja põgenes. Kahetseb tehtut. Tunnistaja XXXX ütluste kohaselt (tl 3) olles 18.11.2015 Juhkentali Rimis turvatöötajana tööl, äratas tähelepanu ebaleva olekuga 30 aastane meesterahvas, kes suundus kohviriiulite juurde. Eemalt nägi, et meesterahval olid ostukorvis kohvipakid, hiljem neid seal ei olnud, mistõttu otsustas turvakontrolli teostada. Enne kontrolli tegemist jõudis meesterahvas uksest välja rabeleda. Tunnistaja sai meesterahva kotist kinni ja kott jäi tema kätte, meesterahval aga õnnestus põgeneda. Kotis oli 11 pakki kohvi Luxus kogumaksumusega 54.89 eurot ning pass Valdemar Noormetsa nimele. Ka asitõendi vaatlusprotokollis koos fototabeliga (tl 6-9) on vaadeldud ja fotografeeritud varguse katse toimepannud meesterahva poolt turvamehe kätte jäänud musta värvi spordikotti Puma, selles olevat EV passi nr XXXX Valdemar Noormetsa nimel, kahte avamata 0,5 liitrist pudelit õlut Alexander, väikest nuga, metallist halli värvi tulemasinat, kolme süstalt, kiirnuudlite pakki Virtuosso ja hele-sinist värvi pleedi. Süüteo toimepanemist süüdistatava poolt tõendab lisaks eeltoodule ka asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (tl 11-17), milles on vaadeldud kaupluse turvakaamerate 18.11.2015 videofaile ning millest nähtub, kuidas meesterahvas võtab riiulilt ja paneb kotti mitu pakki kohvi, mille eest jätab kassas maksmata. Kui turvatöötaja üritab teda kinni pidada, viskab koti maha ning jookseb ära. Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu Rimi Eesti Food AS-i poolt politseijaoskonnale tehtud avaldusest nähtub (tl 2), taotletakse vastutusele võtta isik, kes 18.11.2015 kella 18.45 paiku Tallinnas Juhkentali 35 asuvas Rimi Eesti Food AS-le kuuluvas Rimi kaupluses pani toime õigusvastase teo, kui tema juurest avastati Rimi Eesti Food AS-le kuuluvat kaupa maksumusega 54,89 eurot. Seega on sedastatav, et need esemed oli süüdistatava jaoks võõras vara ning süüdistatav ei ole seda ka vastustanud. Kohus leiab, et esemete äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada esemete senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks esemete senise valdaja vastav nõusolek puudus. Kuna süüdistatava poolt asjade äravõtmist kahtlustati turvatöötaja poolt ja peale kassadest

möödumist peatati süüdistatav turvatöötaja poolt kinni, ei olnud vargust võimalik lõpuni viia süüdistatava tahtest mitteolenevatel põhjustel, seega jäi vargus katse staadiumisse. Rüseluse käigus õnnestus süüdistataval põgeneda, kuid kott asjadega jäi maha. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse katse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Kohtu hinnangul toimus esemete äravõtmine süüdistatava poolt selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüdistatava käitumisest nähtub üheselt, et esemete äravõtmisega sooviti selle omanik jätta esemetest ilma kestvalt ning kui süüdistatavat ei oleks turvatöötaja poolt kinni peetud, siis ei oleks ta ise vabatahtlikult kaupa poodi tagasi viinud, s.t omanikule tagastanud. Seega leiab kohus, et realiseeritud on ka ebaseadusliku omastamise eesmärk. Kohtueelsel menetlusel on Valdemar Noormetsa tegu kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 5 järgi, s.o varguse toimepanemine avalikult ning järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus vastab süüdistusaktis toodud kvalifikatsioonile. Vargus on avalik, kui see pannakse toime kannatanu või kolmanda isiku nähes ja kui toimepanija arvab, et süüteokohal viibiv isik saab aru tema teo õigusvastasusest. Kui isikut märgatakse varguse toimepanemisel ja ta üritab sellest hoolimata asja hõivamist jätkata, kasvab vargus üle avalikuks varguseks või selle katseks (RKKK 3-1-1-93-96). Antud juhul tunnistaja Tõnis Perg nägi, kuidas süüdistatav lahkus kauplusest varastatud kaubaga ning proovis süüdistatavat peatada, kuid rüseluse käigus õnnestus süüdistataval minema joosta. Seega leiab kohus, et antud juhul oli varguse katse toime pandud avalikult, kuid vägivalda kasutamata ja süüteo episood tuleb kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 5 ja § 25 lg 2 alusel. 30.10.2015, 31.10.2015, 03.11.2015, 26.11.2015 ja 29.11.2015 episoodid Kohus leiab, et Tallinnas Tatari 64 asuvas Rimi Eesti Food AS-le kuuluvas kaupluses Rimi 30.10.2015 kella 18.30 paiku kohviubade Jacobs kogumaksumusega 33.98 eurot, 03.11.2015 kella 15.17 paiku kohviubade Paulig kogumaksumusega 9.98 eurot, 26.11.2015 kella 19.32 paiku kohviubade Paulig ja Jacobs kogumaksumusega 48.95 eurot; samuti Tallinnas Männiku tee 89 asuvas Rimi Eesti Food AS-le kuuluvas kaupluses Rimi 31.10.2015 kella 15.12 paiku kohviubade Creme a Aroma Lavazza kogumaksumusega 59.97 eurot; samuti Tallinnas Pae 76 asuvas Rimi Eesti Food AS-le kuuluvas kaupluses Rimi 29.11.2015 kella 13.29 paiku geelkapslite Ariel Color ja Style kogumaksumusega 29.75 eurot varguse toimepanemine Valdemar Noormetsa poolt on tõendatud nii Valdemar Noormetsa süü tunnistamisega, tunnistaja ütlustega, videosalvestustega ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Tunnistaja XXXX ́i ütlustest (tl 32-34) nähtuvalt kaupluse inventuuri ning kaamerate videosalvestuse läbivaatamise käigus avastati, et sama meesterahvas, kes 18.11.2015 üritas varastada Juhkentali Rimist 11 pakki kohvi Luxus, jooksis kauplusest välja ning kelle asjad koos passiga Valdemar Noormetsa nimele jäid turvatöötaja kätte, pani toime veel 5 vargust Rimi Eesti Food AS-le kuuluvatest kauplustest. Nimelt videosalvestistelt on näha, kuidas 30.10.2015 kell 18.21 siseneb meesterahvas kollakashallis jopes, halli seljakotiga Tatari Mini Rimisse asukohaga Tatari 64, Tallinn ja võtab kell 18.26 kohviriiulilt 2 pakki kohviube Jacobs maksumusega 16,99/tk ning paneb need endale seljakotti. Kassas tasub kartulikrõpsude eest ning lahkub kauplusest kohvi pakkide eest maksmata, tekitades varalise kahju kokku 33.98 eurot. Samuti on näha, kuidas 31.10.2015 kell 15.07 siseneb meesterahvas musta jope ja hallikasmusta seljakotiga Pihlaka Mini Rimisse asukohaga Männiku tee 89, Tallinn ja liigub kohviriiuli juurde, kus paneb ostukorvi 3 pakki kohviube Crema e Aroma Lavazza 1 kg. Hiljem riiuli vahel paneb kohvipakid seljakotti ning tasub kassas juustumuhkli ja banaani eest ning lahkub kauplusest kohvi pakkide eest maksmata, tekitades varalise kahju kokku 59.97 eurot. Samuti on näha, kuidas 03.11.2015 kell 15.09 siseneb meesterahvas musta mütsi ja valge kampsuniga Tatari Mini Rimisse asukohaga Tatari 64, Tallinn ja võtab kell 15.14 kohviriiulilt 2 pakki Paulig kohvi ning paneb need endale kotti. Kassas tasub õuna,

banaani ja küpsiste eest ning lahkub kauplusest kohvi eest maksmata, tekitades varalise kahju kokku 9.98 eurot. Samuti on näha, kuidas 26.11.2015 kell 19.25 siseneb meesterahvas kollakashallis jopes, punase seljakotiga Tatari Mini Rimisse asukohaga Tatari 64, Tallinn ja võtab kell 19.26 kohviriiulilt 3 pakki Paulig kohvi maksumusega 4.99 eurot/tk ja 2 pakki kohviube Jacobs hinnaga 16.99 eurot/tk ning paneb need endale kotti. Kassas tasub Vichy Fresh Apple joogi ja õuna eest ning lahkub kauplusest kohvide eest maksmata, tekitades varalise kahju kokku 48.95 eurot. Samuti on näha, kuidas 29.11.2015 kell 13.24 siseneb meesterahvas punase seljakotiga Pae Säästumarketisse asukohaga Pae 76, Tallinn ja liigub keemiariiuli juurde ning paneb ostukorvi 5 pakki pesukapsleid Geelkapslid Ariel Colour &Style ning liigub edasi ja paneb pesukapslid seljakotti. Seejärel tasub kassas apelsinimaitselise joogi eest ning lahkub kauplusest pesukapslite eest maksmata, tekitades varalise kahju kokku 29.75 eurot. Sama nähtub ka asitõendi vaatlusprotokollist koos fototabeliga (tl 39-68), milles on vaadeldud kaupluse turvakaamerate 30.10.2015, 31.10.2015, 03.11.2015, 26.11.2015 ja 29.11.2015 videofaile. Nimelt nähtub videosalvestiselt, kuidas 30.10.2015 kell 18.21 siseneb kauplusesse meesterahvas, kes kell 18.26 võtab riiulilt ja paneb seljakotti mitu pakki kohvi ning kell 18.30 möödub kassast ning väljub kauplusest, jättes kauba eest maksmata. Samuti nähtub, kuidas 31.10.2015 kell 15.07 siseneb kauplusesse meesterahvas, kes kell 15.08-15.09 võtab riiulilt ja paneb seljakotti mitu pakki kohvi ning kell 15.12 möödub kassast ning väljub kauplusest, jättes kauba eest maksmata. Samuti nähtub, kuidas 03.11.2015 kell 15.08 siseneb kauplusesse meesterahvas, kes kell 15.14-15.15 võtab riiulilt ja paneb kilekotti mitu pakki kohvi ning kell 15.17 möödub kassast ning väljub kauplusest, jättes kauba eest maksmata. Samuti nähtub, kuidas 26.11.2015 kell 19.25 siseneb kauplusesse meesterahvas, kes kell 19.26 võtab riiulilt ja paneb seljakotti mitu pakki kohvi ning kell 19.32 möödub kassast ning väljub kauplusest, jättes kauba eest maksmata. Samuti nähtub, kuidas 29.11.2015 kell 13.24 siseneb kauplusesse meesterahvas, kes kell 13.24-13.25 võtab riiulilt ja paneb seljakotti mitu pakki pesukapsleid ning kell 13.29 möödub kassast ning väljub kauplusest, jättes kauba eest maksmata. Süüteo toimepanemist süüdistatava poolt tõendab lisaks eeltoodud tõenditele ka süüdistatav ise. Valdemar Noormetsa kahtlustatavana antud ütluste (tl 64-68, 69-70) kohaselt tunnistab ta end kõigis varguse episoodides süüdi ning selgitab, et varastas edasimüügi eesmärgil müües kauba turul tundmatule isikule. Kahetseb tehtut. Samuti kinnitab, et tunneb end videosalvestistest tehtud fotodel ära. Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu Rimi Eesti Food AS-i poolt politseijaoskonnale tehtud avaldusest nähtub (tl 29), taotletakse vastutusele võtta isik, kes 30.10.2015, 31.10.2015, 03.11.2015, 26.11.2015 ja 29.11.2015 Rimi Eesti Food AS-ile kuuluvates kauplustes Rimi pani toime kauba koguväärtuses 182,63 eurot varguse. Seega on sedastatav, et need esemed oli süüdistatava jaoks võõras vara ning süüdistatav ei ole seda ka vastustanud. Samas nähtub, et esemete äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada esemete senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks esemete senise valdaja vastav nõusolek puudus. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus süüdistuses märgitud esemete äravõtmine süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud esemeid kannatanule tagastada. Vastupidi, süüdistatav müüs kauba turul maha. Seega on õiguslikus mõttes sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Riikliku süüdistaja poolt on süütegu kvalifitseeritud ka KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, s.o vargus, mis on toime pandud süstemaatiliselt. Järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus vastab KarS § 199 lg 2 p 9 toodud kvalifikatsioonile.

Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et süstemaatiline on vargus siis, kui see on toime pandud vähemalt kolm korda. Süstemaatilisus on järjekindel, pidevalt korduv tegevus ning ei ole oluline, kas isik on varguste eest varem süüdi mõistetud või on see tuvastatud alles ühes menetluses. Samuti ei oma tähtsust kas tegemist on lõpuleviidud vargustega või tegemist on varguste katsetega, kuid nendevaheline ajavahemik ei saa olla väga pikk. Karistusregistri väljavõttest nähtub (tl 71-75), et Valdemar Noormetsa on korduvalt karistatud varguste toimepanemise eest, viimati Harju Maakohtu 12.08.2015 otsusega (tl 76). Samuti käesolevas kriminaalasjas on tuvastamist leidnud, et Valdemar Noormets on toime pannud 5 varguse ja 1 varguse katse episoodi ja seda väga lühikese perioodi jooksul, s.o 30.10.2015 kuni 29.11.2015. Seega leiab kohus, et süstemaatilisuse kriteerium on täidetud, kuivõrd süütegude faktiline korduvus ja rohkus täidab süstemaatilisuse koosseisu ja süüdistatava õigusvastane käitumine tuleb kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Samuti on kohus kriminaalasjas tuvastatud teo tehioludest ja süüdistatava ütlustest, et ta käis kauplustes varastamas, eesmärgiga varastatud esemed turul tundmatule isikule maha müüa, lähtuvalt veendunud, et kõik varguse episoodid pani süüdistatav toime etteplaneeritult, seega kavatsetult. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus süüdistatava käitumises ei tuvastanud. Seega Valdemar Noormets pani oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil avalikult ja süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 5 ja 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikutele süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, s.t varaline kahju tuleb välja mõista Valdemar Noormetsalt kannatanu kasuks. Vastavalt omaks võetud kohtupraktikale kohaldatakse kriminaalmenetluses tsiviilhagi läbivaatamisel tsiviilkohtumenetluse nõudeid, kui need ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldpõhimõtetega. Kuivõrd süüdistatav tunnistas tsiviilhagisid täies ulatuses, siis kohalduvad TsMS § 440 lg 1 sätted, mille kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, siis rahuldab kohus hagi. See aga tähendab, et kohus on kostja poolt nõude õigeksvõtuga seotud ja rahuldab hagi. Esitatud hagid ei ole seotud TsMS § 440 lg 4 sätetest tuleneva erisusega, millise puhul ei ole kohus kostja hagi õigeksvõtuga seotud. Seetõttu kuulub esitatud hagi täies ulatuses rahuldamisele ja süüdistatavalt kannatanu kasuks välja mõistmisele.

Harju Maakohtu 12.08.2015 otsusega (tl 76) karistati süüdistatavat KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi vangistusega 6 kuud. KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 68 lg 1 alusel mõisteti karistuseks 3 kuud ja 27 päeva vangistust, mis KarS § 69 alusel asendati 117 tunni üldkasulikku tööga ja mille tegemiseks määrati 1 aasta 6 kuud. Seisuga 02.01.2017 on kriminaalhooldusametniku saadetud ettekandest nähtuvalt üldkasulik töö tehtud täies ulatuses ajavahemikul 25.09.2016 kuni 02.01.2017. Vastavalt KarS § 69 lõikele 7, kui süüdlane paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud vahekorras. Liitkaristus mõistetakse vastavalt käesoleva seadustiku § 65 lõikes 2 sätestatule, s.t kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Seega tuleks käesoleva otsusega mõistetavale karistusele liita Harju Maakohtu 12.08.2015 (tl 76) otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus. Kuivõrd eelmine mõistetud karistus on kriminaalasja kohtuliku arutamise ajaks kantud, siis puudub liitkaristuse mõistmiseks üks liidetav ning liitkaristuse mõistmine ei ole võimalik. Puutuvalt võimalusse asendada tähtajaline vangistus järjekordselt üldkasuliku tööga leiab kohus, et see oleks otstarbekas. Kuigi süüdistatav on oma varasema käitumisega üheselt näidanud, et vabaduses olles jätkab ta süütegude toimepanemist, siis alates ajast, mil süüdistatav viibib vabatahtlikult XXXX, ei ole tema karistusandmetesse lisandunud ühtegi karistust teo eest, mille ta oleks toime pannud rehabilitatsioonikeskuses viibimise ajal. Seejuures on süüdistatav seal viibinud üle aasta. Sellisest asjaolust teeb kohus järelduse, et süüdistatav on teinud oma elus järeldusi ning tema suhtumine õiguskorda on oluliselt muutunud. Seetõttu leiab kohus, et käesoleva otsusega mõistetava karistuse võib asendada üldkasuliku tööga lootuses, et süüdistatav ei üldkasuliku töö tegemise ajal ega ka selle tegemise järgselt ei pane toime uusi süütegusid ning jätkab edasist elu õiguskuulekalt. Kohus leiab, et olukorras, kus süüdistatav tema karistusandmete taustal on suutnud üle aasta elada õiguskuulekalt, ei ole mõistetava karistuse kohene täitmisele pööramine ja ära kandmine otstarbekas ning vangistuse kandmisele asumine võib olla takistuseks süüdistatava edasisel ja senini edukalt kulgenud resotsialiseerumisel.

Samas arvestades menetluskulude summa suurust, samuti konkureeriva kohustuse olemasolu tsiviilhagi hüvitamise näol, siis esinevad küllaldased alused menetluskulude hüvitamiseks (KrMS § 180 lg 3 ja KrMS § 313 lg 1 p-des 7 ja 12) kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul. Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.