1-13-7917/140 - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja - lahend.ee

09.04.2013.a., so. kolm (3) päeva. M.I karistuse ärakandmata osa on seega vangistus neli (4) aastat viis (5) kuud ja kakskümmend seitse (27) päeva. Pärnu Maakohtu 22.09.2014.a kirjast M.I-le nähtub, et mõistetud karistusest kuulub ära kandmisele vangistus 4 aastat 5 kuud ja 15 päeva. Karistuse kandmise algus oli 22.10.2014.a ja lõpp on 06.04.2019.a. M.I kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kuuel korral, vangistuses teist korda. Vangistuse ajal on töötanud, läbis sotsiaalprogrammid Agressiivsuse asendamise treening ja Eluviistreening, 1 distsiplinaarkaristus. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. M.I kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et orteri omanik on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve rakendamiseks talle kuuluvas korteris XXXX. M.I soovib ennetähtaegselt vabanenuna ja elektroonilisele valvele allutatuna asuda elama aadressil XXXX. Korter kuulub XXXX elavale kinnipeetava emale. Korteris elab M.I õde ja tema 3 alaealist last. Vabanemisel on M.I võimalik esitada taotlus Kuressaare linna sotsiaalosakonnale ühekordse toimetulekutoetuse saamiseks, registreerumisel Eesti Töötukassas saada töötu abiraha ja töötukassa poolt võimaldatavaid teenuseid. M.I soovib asuda tööle raietöölisena XXXXOÜ. Töö liikuv iseloom ei võimalda elektroonilisele valvele allutatu asukohta igal ajahetkel määrata, mistõttu elektrooniline valve ei täida oma eesmärki. Elukohas XXXX on olemas tingimused elektroonilise valve kohaldamiseks. M.I taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise järelevalvega. Abiprokurör Katrin Tron esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt abiprokurör toetab M.I tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Samuti toetab abiprokurör M.I-le katseaja määramist kuni 06.04.2019 ja allutamist KarS § 75 sätestatud käitumiskontrollile , leides, et vangla ja kriminaalhooldaja poolt taotletud lisakohustused on abiks kriminaalhoolduse läbimisel. Ringkonnaprokuröril Svetlana Maripuu ́l ei ole vabastamisele vastuväiteid. Prokuratuur ei soovi M.I tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse läbivaatamisest (istungil) osa võtta. Kaitsja avaldas, et kinnipeetaval on väga hea iseloomustus, kinnipeetav on vanglas asunud paranemise teele. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja kaitsja arvamuse, leiab, et M.I võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik M.I isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Kohus arvestab, et kinnipeetava käitumist vanglas saab üldjoontes hinnata korrektseks - 1 kehtiv distsiplinaarkaristus määrati isikule ligikaudu 1 aasta tagasi. Kuna viimasel ajal on kinnipeetav suutnud käituda normikohaselt, võib eeldada, et ta püüdleb õiguskuuleka elu poole. Seda, et kinnipeetav püüdleb õiguskuuleka elu poole, kinnitab ka tema resotsialiseeriv tegevus vangistuse ajal. Kuna vastavalt esitatud materjalidele on uue kuriteo toimepanemise ohuks muuhulgas alkoholi kuritarvitamine, lähtub kohus ennetähtaegsel vabastamisel ka kinnipeetava kohtuistungil avaldatud tahtest probleemiga tegelemiseks ning soovi pöörduda vastavale ravile. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Vangla on iseloomustuses välja toonud, et isikul on olemas motivatsioon oma käitumist muuta õiguskuulekamaks. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma ning alkoholist hoiduma. Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab M.I tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas M.I-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma alkoholist. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetavad ka vangla ja prokurör. Pärast vabanemist on M.I olemas ka kindel elukoht ning lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka M.I , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus annab kinnipeetavale võimaluse näidata, et teda saab usaldada.