Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

1 (3)

Tartu Vangla edastas kohtule Janek Toompuu isikliku toimiku karistusjärgse käitumiskontrolli menetluse raames. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab süüdimõistetule karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Janek Toompuu ei osanud kohtuistungil öelda, kuhu ta vanglast vabanedes elama läheb. Tal ei olevat elukohta. Süüdimõistetul on küll olemas tugiisik, kes temaga tegeleb, kuid neil ei ole talle elukohta pakkuda. Janek Toompuu ütles, et ta karistus saab kantud 15. juulil ja siis ta vaatab, kuhu läheb. Karistusjärgsele käitumiskontrollile isik nõus alluma ei ole. Prokurör avaldas kohtuistungil, et üsna tavaline on olukord, kus ennetähtaegse vabastamise korral on süüdimõistetul elukoht olemas. Kui aga tegemist on karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega on elukoht kadunud. Vangla esitatud iseloomustusest luges prokurör, et isikule ei ole suudetud elukohta leida. Prokurör leiab, et praegusel juhul on raske täita käitumiskontrolli põhitingimust, elada kindlaksmääratud elukohas. Eeltoodust tulenevalt on prokurör arvamusel, et käesoleval juhul karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada ei saa.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 871 lg 1 p 1, 2 sätestavad, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui isikut on karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega tahtliku kuriteo eest ja teda on enne seda karistatud vähemalt üheaastase vangistusega tahtliku kuriteo eest või teda on karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega käesoleva seadustiku 9. peatüki 1., 2., 6. või 7. jaos, 11. peatüki 2. jaos või 22. peatüki 1. või 4. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses. Janek Toompuu kannab vähemalt kaheaastast vangistust kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, ning ta vabaneb talle mõistetud karistuse täies ulatuses ära kandmise järgselt. Seega on täidetud formaalsed alused tema suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. Käitumiskontrolli kohaldamise otsustamisel tuleb kohtul arvestada KarS § 871 lg 1 p 3 sätestatut, see tähendab kas kuriteo toimepanemise asjaolud, süüdlase isik, varasem elukäik ning käitumine karistuse kandmise ajal annavad alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Samuti tuleb arvestada süüdimõistetu elutingimusi ja neid tagajärgi, mida karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine võib kaasa tuua. Janek Toompuu on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja hetkel viibib ta vangistuses kuuendat korda. Varasemalt on isik süüdi mõistetud erinevate kuritegude toimepanemise eest, s.o vargus, kelmus, kehaline väärkohtlemine, avaliku korra raske rikkumine, sõiduki ärandamine, omavoliline sissetung, röövimine, vägivalla kasutamine võimuesindaja suhtes. Käesolev karistus on isikule mõistetud eluohtliku vigastuse tekitamise eest. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud sõltuvusprobleemid. Karistuse kandmise ajal on isik osalenud vangla majandustegevuses ning läbinud erinevaid sotsiaalprogramme ja vestluseid. Programmides ja vestlustel osalemise käigus tunnistas isik, et ta ei näe vajadust muutusteks. Isik mõistis küll, et agressiivne käitumine ei ole ainus võimalus probleemide lahendamiseks, kuid kui vähemagressiivsetest lahendustest ei piisa, ei välista isik ka tulevikus samamoodi käituda. Süüdimõistetu peab ennast kergesti ärrituvaks, kuid ta ei näe probleemi oma impulsiivsuses ja konfliktide lahendamisel vägivallaga. Isik on vangistuses olles keeldunud kutse omandamisest, kuna ei näe sellel mõtet. Kuigi isikul on

2 (3)

olnud pikk vangistus, siis on kohtu hinnangul näha, et antud vangistus ei ole isikule mõju avaldanud ja tal puudub motivatsioon elada seaduskuulekamalt. Arvestades nii Janek Toompuu suhtumist kehtivasse õiguskorda ja kuriteosse, mille toimepanemise eest ta karistust kannab, võiks karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine olla tema suhtes vajalik ja põhjendatud. Samuti pakuks see pikka aega vangistuses viibinud süüdimõistetule tuge resotsialiseerumisel. Vaatamata eeltoodule ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine Janek Toompuule võimalik, kuna tal puudub vabanemisjärgselt elukoht. Enne vangistust elas Janek Toompuu koos oma elukaaslase ja lapsega üürikorteris. Rahvastikuregistri andmetel oli isiku endine elukoht Kuressaare linn, kuid hetkel isikul sissekirjutus puudub. Süüdimõistetu sõnul ta ei tea, kuhu ta vanglast vabanedes elama läheb. Riigikohtu 30.05.2016 määruse nr 3-1-1-45-16 kohaselt ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel võimalik kohustada süüdimõistetut endale elukohta otsima. KarS § 871 lg 1 lubab kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli vastavalt KarS § 75 sätestatule ning KarS § 75 lg 1 p 1 kohaselt on süüdlane kohustatud käitumiskontrolli ajal elama kohtu määratud alalises elukohas. Eelnevast nähtuvalt tuleb karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel näidata kohtumääruses ära koht, kus süüdimõistetu elama peab. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise üle otsustamiseks vajalikud materjalid valmistab vangistusseaduse § 76 lg 6 teise lause kohaselt ette vangla. Juhul, kui süüdimõistetu vabanemisjärgne elukoht pole teada või see puudub, tuleb järelikult riigil (vangla sotsiaaltöötaja ja kohaliku omavalitsuse abiga) süüdimõistetu elukoht välja selgitada või enne karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise materjalide kohtusse saatmist süüdimõistetule elukoht leida. Rahvastikuregistri andmetel puudub süüdimõistetul elukoha sissekirjutus. Isikule on küll määratud tugiisik, kuid tema abiga ei ole õnnestunud süüdimõistetule elukohta leida. Kuna Janek Toompuul puudub elukoht, mida kohus saaks karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel kohtumäärusesse märkida, tuleb karistusjärgne käitumiskontroll jätta kohaldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.