1-16-5519
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. jaanuar 2017, Tallinn
Kriminaalasja number
1-16-5519 (13230106933, 16231701247)
Kohtukoosseis
Märt Toming
Kohtuistungi sekretär
Eda Loor
Kriminaalasi
N.H süüdistus KarS § 209 lg 2 p 1 ja § 199 lg 2 p 4§ 25 lg 2 järgi Üldmenetlus
Prokurör
Diana Helila, Alice Simm
Süüdistatav
N.H Ik: XXX, EV kodanik, põhiharidus; töökoht: puudub; elukoht: xxxx. Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 22.08.2016. Kahtlustatavana kinni peetud 14.10.2011 kuni 15.10.2011, 21.08.2016 kuni 22.08.2016. Varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata, 3 kehtivat väärteokaristust.
Kaitsja
Advokaat Leelo Viil
KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks teise astme kuriteos süüdimõistva otsusega kaasnev
sundraha ning määratud kaitsjatele makstud tasud kohtueelses ja kohtumenetluses ning ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi kulu. Kriminaalmenetluse käigus läbi viidud ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi puhul tuvastati süüdistatava süüvõime. Seega ei tuvastatud ekspertiisiga kuriteokoosseisu asjaolusid ja sellest tulenevalt leiab kohus, et ekspertiisi kulu tuleb jätta riigi kanda. Ülejäänud menetluskulude puhul märgib kohus, et süüdistatava poolt ei ole kohtule esitatud tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetavate summade tasumine käiks süüdistatavatele ilmselt üle jõu. Lisaks ei tule menetluskulude väljamõistmisel silmas pidada mitte ainult isikute faktilist maksevõimet, vaid ka süüdimõistetute resotsialiseerumise väljavaateid. Senine kohtupraktika on olnud seda meelt, et menetluskulude vähendamise korral tuleb esmajoones arvestada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul tuleb seda aga eitada, kuna süüdistatava poolt toimepandud süüteo episoodid ei olnud juhuslikku laadi, vaid korduvad. Seega leiab kohus, et süüdistatavalt tuleb hüvitamisele kuuluvad menetluskulud välja mõista täies mahus. Samas leiab kohus, et arvestades väljamõistetavate menetluskulude summa suurust ja süüdistataval legaalse sissetuleku puudumist, esinevad küllaldased alused võimaldada süüdistataval tasuda välja mõistetavad menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest osade kaupa 12 kuu jooksul (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12). Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.