1.Jätta R.B temale Harju Maakohtu 30.12.2015. a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-9874 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.
2.Välja mõista R.B-lt riigituludesse riigi õigusabi kulud 105 (ükssada viis) eurot 60 senti.
Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE401700017002872300 (Nordea
Bank Finland PLC Eesti filiaal). Viitenumber menetluskulu tasumisel on 99915700093866. Selgitusse tuleb märkida „1-15-9874, menetluskulu, R.B“. Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtumäärus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Harju Maakohtu 30.12.2015. a otsusega tunnistati R.B süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 6 kuud vangistust ja KarS § 213 lg 2 p 1 järgi (11.07.2015. a kell 05.51, 05.52 toimepandud episoodid), mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti R.B-le liitkaristuseks 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg alates 14.08.2015. a karistusaja hulka ning karistuse kandmise alguseks loeti 14.08.2015. a. Kinnipeetava karistusaeg algas 14.08.2015. a ja lõppeb 14.08.2017. a. Vangla ei toeta R.B vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha Aleksei Tšudinovi tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör ei toeta R.B tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist.
KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD
Süüdimõistetu R.B selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Kaitsja taotles R.B tingimisi ennetähtaegset vabastamist karistuse kandmiselt.
KOHTU SEISUKOHT
1.Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukohaga ning kuulanud ära R.B ja tema kaitsja, leiab, et R.B tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud.
2.R.B kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtlike teise astme kuritegude toimepanemise eest. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on R.B temale mõistetud karistusajast (2 aastat vangistust) ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Samuti on R.B kanda jäänud karistust rohkem kui 2 kuud vangistust (KarS § 76 lg 3).
Eeltoodust tulenevalt on olemas formaalsed alused R.B tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks karistuse kandmiselt.
3.KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3.1 R.B on varasemalt korduvalt karistatud nii kriminaal- kui väärteokorras. R.B on varasemalt toime pannud peamiselt varavastaseid kuritegusid (sh röövimise), liiklussüüteo, aga ka raskeid isikuvastaseid (seksuaalse enesemääramise vastaseid) kuritegusid ning kuriteo avaliku korra ja ühiskondliku julgeoleku vastu. Käesolevat karistust kannab R.B samuti varavastaste kuritegude, s.o vargse ja arvutikelmuste (3 episoodi) toimepanemise eest. Kohtu arvates on oluline seegi, et eelmise karistuse kandmiselt (Harju Maakohtu 31.07.2014. a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-5236 KarS § 199 lg 2 p 5, 9 alusel mõistetud liitkaristus 1 aasta 13 päeva vangistust) vabanes R.B pärast karistuse ärakandmist aprillis 2015. a. Uued varavastased kuriteod (s.o samalaadsed) pani R.B toime kõigest 3 kuud pärast karistuse kandmiselt vabanemist (vabanes aprillis 2015. a, uued kuriteod 11.07.2015. a). Kohus, hinnates R.B varasemat elukäiku, leiab, et R.B käitumises on välja kujunenud ilmselge kuritegeliku käitumismuster, mida ei ole mõjutanud varasemalt mõistetud karistused. R.B paneb jätkuvalt toime varavastaseid süütegusid. R.B on kriminaalkorras karistatud kokku 13-l korral (8 karistust kustunud) ja vangistuses viibib R.B juba kümnendat korda. Eeltoodu näitab kohtu hinnangul, et R.B jaoks on õiguskorrale mittevastav käitumine kooskõlas tema eluviisi, mõtlemise ja maailmavaatega. R.B on varasemalt korduvat karistatud NPALS rikkumiste eest väärteokorras. Kohtu hinnangul on R.B puhul peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks tema narkosõltuvus ja sellest tulenev vajadus rahaliste vahendite järele. 3.2 Kohus leiab, et R.B käitumist karistuse kandmise ajal ei saa pidada positiivseks ja seda ennekõike kehtivate distsiplinaarkaristuste tõttu. R.B on 9 kehtivat distsiplinaarkaristust. R.B-le on kolmel korral (s.o 15.03, 03.05 ja 17.05.2016. a) määratud distsiplinaarkaristus vanglaametnike korralduste eiramise eest ja 13.02.2016. a on R.B-le määratud distsiplinaarkaristus põhjusel, et üritas vanglaametnikku haarata läbi luugi ja kasutas kõrgendatud hääletooni. Kohtu hinnangul on nimetatud rikkumised rasked, kuivõrd ametniku korralduse eiramine teadmises, et vanglaametnike korraldustele allumine on kohustuslik, näitab R.B negatiivset suhtumist reeglite järgimisse ja ametnikesse üldiselt. Lisaks on R.B-le neljal korral (s.o 18.03, 13.05, ja 15.09 kahel korral) määratud karistus keelatud esemete ning esemete, mis ei ole vanglasse saabumisel kaasa võetud või soetatud vangla vahendusel, hoidmise eest. 28.04.2016. a määrati R.B-le distsiplinaarkaristus suhtlemiseeskirjade rikkumise eest. Kohus leiab, et karistust kandev kinnipeetav peaks ennekõike positiivse käitumisega näitama, et ta on valmis kehtivatest reeglitest ja normidest kinni pidama ning neid järgima. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on R.B uimastisõltlane, kes alates 27.07.2016. a kannab karistust Tartu Vangla esimeses üksuses, mis on spetsialiseerunud tööks uimastisõltlastega. R.B osales ajavahemikul 30.06.2016. a - 30.09.2016. a sotsiaalprogrammis 12 Sammu ja alates 20.09.2016. a osaleb Tagasilanguse ennetamise tugigrupis. Lisaks osaleb R.B riigikeele õppes A1 tasemel ning vangla tööhõives. Kohus peab positiivseks, et R.B on väljendanud soovi karistuse kandmiselt vabanemise korral narkootikume mitte tarvitada ning on väljendanud ka valmisolekut minna ravile
rehabilitatsioonikeskusesse. R.B on vabatahtlikult võtnud ühendust erinevate rehabilitatsioonikeskustega, mille käigus on selgunud, et koheselt ei ole võimalik ühtegi rehabilitatsioonikeskusesse ravile minna, kuna kõikjal on järjekorrad. Kohus peab oluliseks arvestada, et R.B on olnud pikaajaline (tarvitanud ligikaudu 10 aastat) narkootiliste ainete (fentanüüli) tarvitaja, kellel on välja kujunenud tugev harjumus ja sõltuvus. Siinkohal arvestab kohus, R.B on ka varasemalt alustanud sõltuvusest vabanemiseks metadoonravi ja proovinud sõltuvusest vabaneda ka omal käel, kuid kõigele vaatamata jätkas R.B narkootiliste ainete tarvitamist. Kohtu hinnangul nõuab senise eluviisi muutmine R.B-lt äärmiselt suurt motivatsiooni ja tahet. Kohus leiab, et vaatamata sellele, et R.B on olemas lähedaste igakülgne toetus ja ka kindel töökoht, ei saa kohus käesoleval ajal olla veendunud, et vabaduses oleksid R.B puhul piisavalt maandatud riskid, mis seonduvad võimaliku tagasilangusega. 3.3 Vabanemise korral on R.B kindel elukoht oma vanemate juures xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kohus peab positiivseks kindla elukoha ja teotavate lähedaste olemasolu. Samas leiab kohus, et tagasilanguse riske suurendab kahtlematult R.B tagasiminek samasse elukohta, kus ta elas enne karistuse kandmisele asumist, kuna R.B selgituste kohaselt võib endise sõpruskonnaga suhtlemine viia tagasilanguseni. Kohus peab positiivseks, et R.B on vabanemise korral tagatud kindel töökoht xxxxxxxxxxxxxxxmüüjana. Seega on R.B võimalus vabanemise korral saada regulaarset ja kindlat sissetulekut. See omakorda võimaldab äraelamist, aga ka maandada uute kuritegude toimepanemise riske. Lisaks on R.B Tartu Vangla andmetel rahalisi nõudeid ligikaudu 1039 eurot.
4.Kohus, arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on seisukohal, et R.B tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ja kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohtu hinnangul ei võimalda R.B tingimisi ennetähtaegset vabastamist karistuse kandmiselt tema varasem elukäik, kuriteo toimepanemise asjaolud, käitumine karistuse kandmise ajal ning R.B isik. R.B tuleb talle mõistetud karistus lõpuni kanda. Kriminaalmenetluse kulud R.B tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana kohtuistungist osa vandeadvokaat Lembit Nirgi Rakvere Advokaadibüroost. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles taotles riigi õigusabi tasu ja kulude väljamaksmist kogusummas 105,60 eurot (koos käibemaksuga). Kohus lahendas kaitsja esitatud taotluse. Kohus leidis, et kaitsja taotlus on põhjendatud. Kohus kinnitas pealdisega taotlusel väljamaksmisele kuuluvaks summaks 105,60 eurot. Seega on käesolevas asjas menetluskuluks vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 4 määratud kaitsjale makstud tasu 91,08 eurot. KrMS § 180 lg-st 1 tulenevalt tuleb menetluskulud summas 105,60 eurot välja mõista R.B-lt .
Raina Pärn Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.