Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

Katseaja alguseks lugeda 04.01.2017. Jätta riigi kanda sundraha 705 (seitsesada viis) eurot ja kaitsja Jekaterina Jevšina poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi kulud 96 (üheksakümmend kuus) eurot. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning süüdistataval ja kaitsjal ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Asjaolud M.A on antud kohtu alla süüdistatuna KarS § 121 lg 2 p 2 järgi selles, et tema olles alkoholijoobes 08.09.2016 kella 18.00 paiku xxx asuvas toas viibides lõi endist elukaaslast xxx rusikatega vastu keha ja nägu ja kui kannatanu löökidest vajus voodile, lõi jalaga lauba piirkonda, tekitades füüsilist valu ja erinevate kehapiirkondade pindmisi vigastusi. Oma tegudega pani M.A toime valu tekitava kehalise väärkohtlemise lähi- või sõltuvussuhtes, s.o KarS § 121 lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo. Kooskõlas M.A, tema kaitsja Jekaterina Jevšina ja abiprokurör Sofja Hristoforova vahel 06.12.2016 sõlmitud kokkuleppega nõuab prokurör kohtus M.A-le KarS § 121 lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks 6 kuud vangistust. Kohaldada KarS § 74 lg 1, 3 sätteid ning mitte pöörata määratud karistust täitmisele täielikult, kui M.A katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid, nimelt: 1) elama kohtu poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Katseajaks määrata 1 aasta ja 2 kuud. Kriminaalmenetluse kulud on sundraha 645 eurot ning kaitsja Jekaterina Jevšina poolt kriminaalasja eeluurimisel osutatud õigusabi eest 96 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel arvestades M.A

1-16-10973 varalist seisundit (isik on keskmise puudega, töövõime kaotusega 80% ja tema sissetuleku moodustab töövõimetuspension summas 265 eurot), siis käib menetluskulude hüvitamine M.A-le ilmselt üle jõu ja seega palub prokuratuur jätta sundraha ja riigi õigusabi kulud täies ulatuses riigi kanda. Kohtuistungil M.A avaldas, et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub sellega, andis vabatahtlikult nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks ning kokkuleppe sõlmimisel avaldas oma tõelist tahet. Prokurör toetas sõlmitud kokkulepet. Kohtu seisukoht Olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused, on kohus seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista süüdi ning karistada M.A KarS § 121 lg 2 p 2 järgi vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Juhindudes KrMS §-st 180 ning vastavalt sõlmitud kokkuleppele, jätab kohus riigi kanda sundraha (alates 01.01.2017 summas 705 eurot) ning kaitsja Jekaterina Jevšina poolt kriminaalasja eeluurimisel osutatud õigusabi kulud summas 96 eurot. Kohus teeb kohtuotsuse tuginedes eeltoodule ning juhindudes KrMS § 248-249. (allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.