Kohtulahend

Maakohus leidis, et taotlus tuleb jätta rahuldamata. Kohus märkis, et rahalise karistuse tasumise tähtaega saab pikendada või ajatada üksnes mõjuva põhjuse olemasolul. A. Metropolski on tuginenud majanduslikule seisundile – ta on küll määratud

majandustöödele, ent tema sissetulek on kõigest 12 eurot kuus. K-raha väljatrüki kohaselt on A. Metropolski õde kandnud tema arveldusarvele 2016. a juunis 50 eurot ja juulis, septembris ning oktoobris iga kord 200 eurot. Lisaks on A. Metropolski arveldusarvele 200 eurot juulis kandnud T.K. . Nendest vahenditest on tehtud kinnipidamisi vabanemisfondi, rahaliste nõuete fondi kinnipidamisi tehtud ei ole. Kohus leidis, et A. Metropolskil on konto väljavõtte kohaselt jäänud piisavalt vahendeid vanglasiseseks kasutamiseks, regulaarselt on tehtud kulutusi Tartu Vangla kaupluses. Konto jääk on 127,11 eurot. Kohus, võttes arvesse A. Metropolski tehtud kulutuste ja kasutamiseks ettenähtud rahaliste vahendite suurust, leidis, et A. Metropolski majanduslik seisund vangistuses ei ole selline, mis ei võimaldaks täita menetluskulude tasumise kohustust. Seega mõjuvad põhjused, mis takistaksid menetluskulude tasumist määratud tähtaja jooksul, A. Metropolskil puuduvad. Lisaks erinevatele rahalistele toetustele erinevate inimeste poolt, on vanglas võimaldatud A. Metropolskile ka tööd. Sellele vaatamata ei ole A. Metropolski isegi osaliselt menetluskulude katteks makseid teinud. Kohus selgitas, et ehkki menetluskulude tasumise osade kaupa saab määrata maksimaalselt 1 aasta jooksul, puudub veendumus, et A. Metropolski on valmis selle aja jooksul menetluskulud osade kaupa määratud tähtaegadeks vabatahtlikult tasuma.

A. Metropolski taotleb ringkonnakohtult maakohtu määruse ülevaatamist ja enda täielikku vabastamist kulutustest, mis on seotud tema toomisega Eesti Vabariiki Norra kohtuotsuse täitmiseks. Määruskaebuse esitaja leiab, et kuna ta kannab karistust Norra kohtuotsuse alusel, siis tema karistus ei kohusta teda maksma ei otseseid ega kaudseid kohustusi juriidilise abi eest, sest Norras on õigusabi süüdimõistetu jaoks tasuta. Maakohtu 11. novembri 2016. a määrusega rikutakse konventsiooni § 10 lg-t 2, mis sätestab, et „karistus oma iseloomult või pikkuselt ei või olla raskem kui määratud karistus kohtuotsuse teinud riigis“. Vastavalt konventsiooni § 17 p 5 jäävad konventsiooni täitmisega seotud kulud jäävad riigi kanda, kes kohtuotsust täidab.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja selle peale esitatud kaebusega, leiab, et vaidlustatav määrus on seaduslik ning põhjendatud, mistõttu jääb see muutmata. A. Metropolski ei vaidlusta edasikaebuses maakohtu määruse seda osa, milles I astme kohus leidis, et mõjuvad põhjused menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks või ajatamiseks puuduvad. Kuna ka apellatsioonikohus maakohtu põhjendustega täielikult nõustub, siis ei pea ka vajalikuks omapoolseid täiendavaid põhjendusi lisada.

Määruskaebuses on A. Metropolski aga asunud hoopis uuele positsioonile. Nimelt leiab kaebaja, et kuna ta kannab karistust Norra kohtuotsuse alusel, siis tuleks ta vabastada igasugustest kuludest, mis seonduvad tema karistuse kandmisega, sest Norras on õigusabi süüdimõistetu jaoks tasuta.

Apellatsioonikohus märgib, et Kohtulikult karistatud isikute üleandmise Euroopa konventsioon (edaspidi konventsioon), millele A. Metropolski osundab, reguleerib kohtulikult karistatud isikute üleandmist karistavast riigist elukohariigile. Seejuures karistus konventsiooni mõttes tähendab igasugust karistust või muud meedet, millega kaasneb vabadusekaotus, mis on kriminaalkuriteo sooritamise eest kohtu poolt määratud piiratud või piiramatuks ajaks ning kohtuotsus tähendab karistust määrava kohtu poolt tehtud otsust või korraldust. Harju Maakohtu 6. aprilli 2015. a määrusega

tunnistati KrMS § 483 lg 1 p 1 alusel lubatavaks A. Metropolski suhtes tehtud Norra Kuningriigi Oslo Maakohtu 15. oktoobri 2014. a kohtuotsuse täitmine Eesti Vabariigis ja A. Metropolski võeti karistuse kandmise jätkamiseks üle konventsiooni art 9 1 (a) alusel.

Ringkonnakohus märgib, et konventsiooni artikli 10 kohaselt peab elukohariik karistuse täideviimise jätkamisel pidama kinni karistava riigi poolt määratud karistuse juriidilisest iseloomust ja kestusest. Nimetatud sättega on kooskõlas KrMS § 484 lõiked 1 ja 2, mille kohaselt, kui kohus tunnistab välisriigi kohtuotsuse täitmise lubatavaks, määrab ta kindlaks Eestis täidetava karistuse. Välisriigis mõistetud karistust võrreldakse Eesti karistusseadustikus sama teo eest ettenähtud karistusega ning täpsustatud karistus peab oma olemuselt nii palju kui võimalik vastama välisriigis mõistetud karistusele. Kohtuotsuse täitmise küsimused reguleeritakse asukohariigi seaduste järgi (vt KrMS § 486 lg 1). Eelnevast tuleneb, et A. Metropolskile Norras mõistetud, kuid Eestis täidetava karistuse täitmisel tekkivate küsimuste lahendamisel, sh tema ennetähtaegse vangistusest vabastamise otsustamisel ning ka sellega seoses tekkinud kulude osas, tuleb juhinduda Eestis kehtivatest regulatsioonidest. Mingeidki norme ei ole maakohus ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel tekkinud menetluskulude A. Metropolskilt väljamõistmisega seega rikkunud.

Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 ja § 390 jätta Viru Maakohtu

/allkiri/ Maarika Kuusk

/allkiri/ Mati Kartau

/allkiri/ Tiit Lõhmus

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.