1-16-1951/25 - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

G.B on süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 09.03.2016. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16-1951 KarS § 199 lg 2 p 9- § 25 lg 2 järgi ja karistuseks mõistetud 1 kuu vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka G.B kahtlustatavana kinnipidamine 07.-09.03.2016, s.o 3 päeva ja ärakandmata karistuseks oli vangistus 27 päeva. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel suurendati käesoleva kohtuotsusega mõistetud ärakandmata 27 -päevast vangistust Pärnu Maakohtu 11.01.2016 a kohtuotsusega nr 1-15-10948 mõistetud karistuse 6 kuu vangistuse võrra, mõistes G.B-le liitkaristuseks 6 kuud 27 päeva vangistust, mille kandmise algust lugeda alates vangistuse kandmisele asumist pärast peale kohtuotsuse jõustumist. Kinnipeetava karistusaeg algas 16.06.2016 ja lõpeb 12.01.2017. KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud . Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 16.10.2016. Kohtule materjalide esitamise ajal kandis G.B karistust Tallinna Vanglas. Vangla koostatud iseloomustusest nähtub, et Tallinna Vangla ei toeta kinnipeetava G.B vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokuratuur toetab G.B tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Prokuröri hinnangul on kriminaalhooldaja poolne järelevalve ja kontrollnõuded antud isiku puhul vajalikud, vangla poolt soovitatud lisakohustused maandavad riske, loodetavalt vanglas viibimine mõjutab isikut edaspidi seaduskuulekalt käituma. G.B avaldas, et ta sooviks tingimisi enne tähtaega vabaneda, kuid kuna karistuse lõpuni on jäänud väga lühikene aeg, siis võib ta karistuse ka lõpuni kanda. Kinnipeetav selgitas, et tal on tervis kehva ja vanglas ei võimaldata ravimeid alati siis kui ta neid sooviks. Vabanemise korral on tal olemas elukoht ning tädi toetus. Talle on määratud töövõimetus 80%, pension tagab regulaarse sissetuleku. Kaitsja leidis, et formaalsed alused G.B enne tähtaega vabastamiseks on olemas, kuid palus kohtul kaaluda, kas esinevad ka materiaalsed alused. Kaitsja märkis, et varasemalt soodustas kuritegude toimepanemist alkoholi tarvitamine, kuid G.B tervislikust seisundist tulenevalt peaks nüüd alkoholi tarvitamine olema välistatud. Lähedastest toetab G.B tädi. Toimetulekuks vajaliku sissetuleku garanteerib töövõimetuspension.

Kohus leiab, et G.B vabastamine karistuse kandmisest enne tähtaega ei ole põhjendatud ja seda eelkõige tema varasemast elukäigust ja isikust tulenevalt. G.B on välja kujunenud kuritegelikud hoiakud ning ta suhtub sellisesse elukorraldusse aktsepteerivalt. Ta ei suuda järgida ühiskonnas kehtivaid reegleid. Eelnevat kinnitab asjaolu, et G.B on kriminaalkorras karistatud 27 korral, reaalset vangistust kannab ta 21 korda. Väärteokorras on G.B karistatud kokku 118 korral, neist 61 korral KarS alusel. Enamjaolt on isikut karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Käesolevat karistust kannab G.B varguse katse eest. Kuna kinnipeetava karistusaeg on lühike, siis ei ole talle koostatud individuaalset täitmiskava ega läbi viidud taasühiskonnastavaid tegevusi. Tallinna Vangla hindab G.B avalikkusele ohtlikuks ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosuseks kahe järgmise aasta jooksul 78%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgmise kahe aasta jooksul 51%. Seega on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus väga suur, mistõttu ei ole sellise isiku vabastamine võimalik. Ka G.B vabanemisjärgsed elutingimused ei ole tema vabastamist toetavad. Vabanemise korral oleks G.B küll võimalus asuda elama tädile kuuluvasse suvilasse, kuid tal puuduks kindel töökoht. Tervislikust seisust tulenevalt (80% töövõimetus) ei ole tööle asumine ka tõenäoline. Isik ei ole ka varasemalt püsivaid töökohti omanud, peamiselt on töötanud mitteametlikult, sh selleks, et hoiduda kõrvale rahaliste kohustuste täitmisest. G.B lähedaseks ongi vaid tema tädi, kes ei usu, et isik oma elustiili muudab. G.B on kaks täiskasvanud last, kellega on suhted katkenud. Tutvusringkond koosneb peamiselt alkoholilembelistest isikutest, kuna ka G.B ise kuritarvitab alkoholi. Sõnades on G.B valmis oma elukorraldust muutma, kuid kohus ei ole veendunud, et isik selleks piisavalt motivatsiooni leiab. Eelneva põhjal leiab kohus, et G.B tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Menetluskulud G.B tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 05.12.2016. a kohtuistungist määratud korras osa advokaat Valli Murde. Kaitsja esitas 05.12.2016. a kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 133,44 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 133,44 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb G.B-lt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik