Kohtulahend

Eesti Vabariigilt mõista Raul Ketsi ja AS-i Saarek kasuks välja 2195,20 eurot valitud esindaja Aivar Pilvele määruskaebemenetluses makstud tasu katteks.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi

vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

tõlkimiseks. Kuid ka nimetatud asjaolusid ei saa menetlustähtaja mõttes nii märkimisväärseks pidada, kuna selline tegevus saab ilmselt kulgeda paralleelselt menetleja muu menetlustegevusega. 3.4 Järgmiseks pööras kohus tähelepanu kohtueelse menetleja tegevusele ning sedastas, et see kestis veidi üle 3 aasta, sellest süüdistatavate jaoks ligikaudu 2 aastat 3 kuud kuni 2 aastat 8 kuud. Selle aja jooksul on üle kuulatud 13 tunnistajat (sh 3 tunnistajat rahvusvahelise õigusabitaotluse raames Läti Vabariigis), läbi on viidud mitmeid läbiotsimisi, edastatud on nõudekirju ja päringuid pankadele, Maksu- ja Tolliametile ning teistele asutustele, tehtud on hulgaliselt väljatrükke erinevatest andmebaasidest ning vaadeldud on ka mitmeid tehnilisi seadmeid ja dokumente (enam kui 6000 lehekülge). Lisaks on teostatud jälitustegevust, mille protokollimine on iseenesest ilmselt ajamahukas. Menetluslikult on väheaktiivsem periood olnud 2011 mai ja 2011 juuli. Nähtavat menetlustegevust ei ole toimunud 2012 veebruari keskpaigast kuni aprillikuu esimese pooleni ning peale seda on väheaktiivne menetlusperiood olnud taas 2012 oktoobri lõpust kuni 2013 aprillini. 2013 aprillis on koostatud kohtueelse menetluse kokkuvõte ning jätmised nähtavad menetlustoimingud on olnud 2013 septembris. Sellele on järgnenud taas väheaktiivse menetluse periood kuni süüdistusakti koostamiseni 30.12.2013, mil see esitati Tartu Maakohtusse. Ehk siis kohtueelne menetleja ei ole igal ajaperioodil teostanud menetlust piisava järjepidevusega ning kohati esineb vähest aktiivsust. 3.5 Hinnates edasi kohtumenetluses toimunut, märkis kohus, et kooskõlastatult menetlusosalistega toimus eelistung 2014 mais ja süüdistatavad anti kohtu alla. Kohtulikuks arutamiseks määrati istungiajad, arvestades nii kaitsjate, prokuröri kui kohtu hõivatust 2015 jaanuariks, veebruariks, märtsiks ja aprilliks. 2015 jaanuaris esitas ringkonnaprokurör kohtuistungil muudetud süüdistuse, kuid kuna puudus selle dokumendi tõlge eesti keelt mittevaldavatele süüdistatavatele nende emakeelde, siis oli kohus sunnitud asja arutamise kuni tõlgete valmimiseni ja muudetud süüdistusega tutvumiseni edasi lükkama. Edasi kirjeldas kohus, kuidas kriminaalasja kohtumenetluses olemise ajal, s.o ligikaudu 2 aasta 9 kuu jooksul, oli määratud hulganisti istungiaegu, mis olulisel määral jäid ära erinevate menetlustakistuste tõttu või siis ei toimunud istungitel kohtuasja sisulist arutamist seetõttu, et lahendati menetluslikke küsimusi. 3.5.1 Kohus lisas, et korduvalt on istungid edasi lükkunud Kristaps Kraminši tervislike põhjuste või temaga seotud menetluslike taotluste tõttu, mille tagajärjel ei ole saanud läbi viia istungil kriminaalasja sisulist arutamist. Samas ei ole alust järeldada, et süüdistatava käitumine oleks olnud ettekavatsetult pahatahtlik, kantud otseselt eesmärgist menetlust venitada või takistada. Kohtule on esitatud Kristaps Kraminši kogu haiguslugu kajastav dokumentatsioon, millest nähtuvad temal diagnoositud erinevad, ka püsikululised, haigused. Samuti on kohtule enamasti esitatud meditsiinidokumendid, mis tõendavad istungitele mitteilmumise põhjust seoses haigestumisega. Süüdistatava haiguslugu või haigestumisi ei ole põhjust kahtluse alla seada vaatamata nende sagedusele. Maakohus leidis, et Kristaps Kraminšile ei saa ette heita siseriikliku õigusega ettenähtud menetluslikku õigust taotluste esitamiseks, kuna ei ole alust arvata, et seejuures oleks ta käitunud ilmselgelt pahatahtlikult. Samuti ei ole alust arvata, et pahatahtlikult oleksid käitunud teised süüdistatavad ja nende kaitsjad menetluslike taotluste esitamisel või et mittemõjuvatel põhjustel oleks toimunud istungite ärajäämine teiste menetlusosaliste tervislike või perekondlike seisundite tõttu. 3.5.2 Kohus selgitas veel, et ajaline vahe süüdistusakti kohtusse saabumise ja asja kohtulikuks arutamiseks määratud istungiaegade alguse vahel tulenes kohtu töökoormusest ning prokuröri ja kaitsjate hõivatusest. Kohtule võiks ette heita, et istungid ei ole määratud piisavalt suure ajalise tihedusega, kuid käesoleval juhul oli oluline arvestada ka kaitsjate kaitsekohustuste täitmisest tulenevate piirangutega seoses teiste menetlustega. Arvestades aga kriminaalasja materjalide mahtu ja süüdistuse spetsiifikat ei oleks olnud mõistlik kohustada kaitsjaid pidevalt endale menetlusse asenduskaitsjaid määrama või määrata asenduskaitsjad kohtu initsiatiivil. Selliselt talitades oleks üheaegselt pidanud istungitel osalema mitu asenduskaitsjat, mis ei oleks ilmselgelt taganud kaitseõiguse piisavat kvaliteeti, arvestades eelkõige kriminaalasja mahtu, ja oleks suure tõenäosusega tekitanud veelgi lisaprobleeme töökorralduslikult (asenduskaitsjate kiire leidmine mahukas asjas). Samuti olid enamus kaitsealuseid valinud endale esialgselt kokkuleppel kaitsjad, kelle eelnimetatud

viisil asendamine oleks ebamõistlik. Ilmselgelt oleks mitmete asenduskaitsjate korduv kasutamine oluliselt mõjutanud ka kriminaalasjaga kaasnevaid menetluskulusid, suurendades neid märgatavalt. 3.6 Edasi toonitas kohus, et oluliseks riigipoolseks menetlust pikendavaks asjaoluks tuleb lugeda vajadust alustada kohtuliku arutamisega n-ö otsast peale. Nimelt on üks senini kohtulikul arutamisel osalenud rahvakohtunikest menetlusest taandatud ja seetõttu tuleb kohtulikku arutamist alustada uue kohtukoosseisuga. Seetõttu võiks äärmiselt optimistliku prognoosi kohaselt esimese kohtuastme lahendi tegemiseni kuluda minimaalselt vähemalt 6 kuud ning seoses tõenäoliste edasikaebuste esitamisega võtaks lõpliku lahendini jõudmine vähemalt 6 aastat 7 kuud kuni 7 aastat, mida ei saa käesoleva kriminaalasja asjaolusid arvestades enam kindlasti mõistlikuks menetlusajaks pidada. Seda enam, et mõistliku menetlusaja ületamist tuleb nentida juba käesolevaks ajaks. 3.7 Järgnevalt toonitas kohus, et menetluse jätkamine süvendaks mõistliku menetlusaja rikkumist märkimisväärselt veelgi ja seetõttu on vajalik kaaluda menetluse lõpetamist juba käesolevas menetlusetapis, et ära hoida rikkumise intensiivistumist ning olukorda, kus menetluse lõpetamine muutuks hilisemalt möödapääsmatuks. Sellisele seisukohale jõudis kohus, kui kaalus edasi seda, mil määral menetluse jätkamine süüdistatavate õigust menetlusele mõistliku aja jooksul kokkuvõttes rikub ja kuivõrd on menetluse jätkamine õigustatud avalikku menetlushuvi arvestades. 3.7.1 Avaliku menetlushuvi aspektist võttis kohus esmalt arvesse, et kuriteo tulemusena riigi poolt tagastatud sisendkäibemaksu summa 444 095 eurot ületab eriti suure kahju ehk 400 000 euro piiri ja sellest väiksema maksusumma puhul oleks olnud tegemist juba teise astme kuriteoga. Teiseks arvestas kohus, et AS Saarek on kokkuleppel maksuametiga süüdistusega seotud maksudeklaratsioone parandanud ja on vabatahtlikult tasunud täiendava makse summas 240 000 eurot. Kolmandaks pidas kohus oluliseks, et ükski süüdistatavatest ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud, mistõttu tuleb ka ohtu nende poolt uute kuritegude toimepanemiseks tulevikus pidada vähetõenäoliseks ning puudub oluline vajadus mõjutada neid edaspidi õigusvastasest käitumisest hoiduma. Seda enam, et karistuse mõistmist tuleb niivõrd pika aja möödumisel kuriteo toimepanemisest eripreventiivsuselt lähtuvalt, nagu see lõpliku lahendini jõudmise ajaks ilmselt oleks, üldjuhul nagunii pidada väheefektiivseks. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud kõiki eeltoodud asjaolusid lugeda avalikku huvi vähendavateks käesoleva asja jätkuva menetlemise vastu. 3.7.2 Hinnates järgmiseks seda, mil määral rikub menetluse jätkamine süüdistatavate õigust menetlusele mõistliku aja jooksul, tuleb kohtu hinnangul peamise, riivet suurendava asjaoluna käsitleda süüdistatavate Anatoli Luksi, Alexey Litvinenko ja Raul Ketsi suhtes kohaldatud vabaduspiiranguid. Nimelt nähtub, et eelnimetatud süüdistatavate suhtes on kohtueelses menetluses kohaldatud 2 aasta vältel tõkendit elukohast lahkumise keeld. Lisaks on Anatoli Luks ja Alexey Litvinenko olnud vastavalt 2 ja 3 päeva ka kahtlustatavana kinni peetud. Süüdistatavatele on ilmselt negatiivset mõju avaldanud ka nende elu- ja tegevuskohas toimunud läbiotsimised ning nende kasutuses olnud esemete menetleja valdusesse võtmisega kaasnevad kasutamis- ja käsutamispiirangud. Samuti on kohtueelses menetluses pikendatud kuni aastani AS-i Saarek raamatupidamisdokumentide ja muude esemete kriminaalasja materjalide juures hoidmist, mis võis kaasa tuua ka ettevõtte majandustegevusega kaasnevate kohustuste raskendatud täitmist. Lisaks on tuleb siinkohal arvestada ka süüdistatavate kohustusega osaleda kõikidel kohtuistungitel, kohtusse pidev kohalesõitmine ning kriminaalmenetlusega kaasnevad muud kitsendused, mis on mõjutanud ilmselgelt nii nende eraelu kui ka majandustegevust. 3.8 Eeltoodut arvestades leidis kohus, et kriminaalasja menetlemisel ei kaalu avalik menetlushuvi enam üles menetluse jätkumisega kaasnevat riivet süüdistatavate õigusele asja menetlemiseks mõistliku aja jooksul. Seetõttu on põhjendatud kriminaalmenetlus KrMS § 2742 alusel lõpetada, et hoida edaspidi ära mõistliku menetlusaja nõude rikkumise jätkuv intensiivistumine, mis viiks suure tõenäosusega kriminaalmenetluse jätkumise korral menetluse lõpetamiseni samal alusel. See tooks kokkuvõttes riigile kaasa ka järjest suurenevad kulutused jätkuvate menetluskulude näol, mis tuleks menetluse lõpetamisel jätta riigi kanda. Lisaks leidis kohus, et mõistliku menetlusaja nõude rikkumise

heastamine rahalise hüvituse läbi ei oleks süüdistatavate süü tuvastamise korral kohane ning karistuse kergendamise vastu räägib menetlusaja rikkumise intensiivistumine. 3.9

Maakohus tegi vaidlustatavas määruses veel järgmised otsustused.

3.9.1 Kohus jättis läbi vaatamata Alexey Litvinenko kaitsja advokaat Ahto Sirendi 16.09.2016 esitatud täiendava kaitsetasu taotluse, kuna see oli esitatud pärast kohtu siirdumist nõupidamistuppa. Antud juhul siirdus kohus menetluse lõpetamise põhjendatust nõupidamistuppa arutama 16.09.2016 kell 11.33. Ahto Sirendi esitas taotluse kell 13.00. Menetluse lõpetamise taotluste arutamine kohtuistungil ei olnud advokaadile üllatuslik ning seega pidanuks ta teadma kaitsjatasu esitamise soovi juba enne kohtu siirdumist nõupidamistuppa. 3.9.2 Kohus jättis muutmata kuriteo toimepanemise vahendi konfiskeerimise tagamiseks 07.07.2016 määrusega kohaldatud aresti kolmanda isiku Maktor Grupp OÜ AS Swedbank arvelduskontol nr XXX või OÜ Maktor Grupp nimel avatud mõnel teisel AS Swedbank pangakontol olev raha osas summas 160 893 eurot. Kohus leidis, et kuivõrd menetlust tuleb Ingus Šmitsi süüdistuse osas jätkata, ei saa välistada ka arestitud vara hilisemat konfiskeerimist. 3.9.3 Kohus jättis läbi vaatamata Kristaps Kraminši kaitsja advokaat Toomas Metsma taotluse kohustada Lõuna Ringkonnaprokuratuuri esitama uus süüdistusakt, kuna menetlus süüdistatava osas lõpetatakse. 3.9.4 Kohus jättis rahuldamata prokuröri taotluse menetluse kiirendamiseks, leides, et see ei ole põhjendatud.

MÄÄRUSKAEBUSED

uurimisasutust läbi viima täiendavaid menetlustoiminguid või teostada täiendavad uurimistoimingud ise. KrMS § 223 nõudeid täites ilmneski vajadus kuulata täiendavalt üle kaks kahtlustatavat. Väheaktiivseks ei saa pidada ka perioodi, mil kaitsjad täidavad KrMS §-dest 224 ja 225 tulenevaid ülesandeid. Kui üldjuhul on toimikuga tutvumise ja taotluste esitamise tähtaeg 10 päeva, siis käesolevas asjas arvestades toimikute mahtu, määras prokuratuur toimikutega tutvumise ja taotluste esitamise ajaks 22 päeva. Sellel perioodil tavaliselt mingit muud nähtavat menetlust ei toimugi. Pärast kaitsjate poolt esitatud taotluste esitamist koostab prokuratuur süüdistusakti, mis käesolevas asjas oli 36 lehekülge ja mida samuti ei ole võimalik koostada ühe tööpäeva jooksul. Eeltoodust tulenevalt on kohus jõudnud ebaõigele järeldusele, et kohtueelne menetlus ei ole toimunud piisava intensiivsusega. 5.3 Küll teeb prokurör ise etteheiteid maakohtule, kuna kohus ei ole täitnud oma ülesannet tagada kriminaalasja menetluse sujuv ja katkematu toimumine. Selle funktsiooni täitmine ei tähenda pelgalt istungiaegade määramist, vaid sisulist menetluse juhtimist ja jälgimist, et menetlusosalised ei kuritarvitaks enda õigusi. Selles asjas ei ole kohus selle funktsiooniga toime tulnud. Vastupidi, kohus on võimaldanud süüdistatavatel (eriti Krsitaps Kraminšil) erinevatel põhjustel kohtuistungeid nurjata ja jätnud põhjendamatult menetlusse määramata asenduskaitsjad. 5.4 Veel leiab prokurör, et kuigi ühe rahvakohtuniku taandumise tõttu tuleb kohtulikku uurimist korrata, võimaldavad KrMS § 2862 lg-s 1 ja § 296 lg 3 lauses 2 nimetatud n-ö abinõud menetlemisele kuluvat aega oluliselt lühendada ning oskuslikult menetlust juhtides oleks olnud võimalik selles asjas jõuda I astme kohtulahendini juba käesoleva aasta lõpus või järgmise aasta alguses. 5.5 Prokurör leiab, et mõistlik menetlusaeg käesoleva kriminaalasja lahendamiseks ei ole möödunud ja ka kriminaalmenetluse jätkamine ei riivaks süüdistatavate õigust menetluse mõistliku aja jooksul ebaproportsionaalselt võrreldes avaliku menetlushuviga antud asjas. KrMS § 2742 lg 1 alusel menetluse lõpetamisel tuleb muuhulgas arvestada kuriteo raskust. Käesoleval juhul kohus seda kriteeriumi arvestanud ei ole. Maksualaste süütegude raskust hinnatakse selle põhjal, kui suures ulatuses jäi riigil makse laekumata või kui suures summas makse tagastati või tasaarvestati. Seejuures on süüdistatavatele esitatud süüdistus veel maksukuriteo n-ö raskemas vormis ehk maksukelmuses. Seadusandja on näinud süüdistatavatele etteheidetava teo sanktsioonina ette 1–7 aasta pikkuse vangistuse, seega seadusandja arvates on tegemist raske kuriteoga. Kuigi AS Saarek tasus maksumenetluses osa riigilt alusetult saadud käibemaksust, siis ei mõjuta selline tegevus süüdistuse sisu ning olemata tasumata maksusumma suurusest, ei muutu eeldusel, et süüdistus on tõendatud, süüdistuse kvalifikatsioon ja kuriteo raskusaste. Antud juhul on süüdistuses kirjeldatud väidetavate maksuõigusrikkumiste ulatus selline, et avalik menetlushuvi kaalub süüdistatavate õiguste võimaliku rikkumise ilmselgelt üles. Sisuliselt on tegemist rahvusvahelise organiseeritud kuritegevusega, mille läbi Eesti Vabariik sai suure varalise kahju. 5.6 Prokurör, kuigi ta ei nõustu kohtu järeldustega, et mõistlikku menetlusaja nõuet on rikutud, peatus ka mõistliku menetlusaja rikkumise heastamismeetmetel. Ta leidis, et kohtu põhjendused muude alternatiivide kohaldamata jätmisel ei ole pädevad. Karistuse kergendamine ja SKHS § 5 lg 1 p-s 6 või lg-s 4 märgitud abinõud on käesolevas kriminaalasjas rakendatavad.

kiirendamiseks), ei olnud temal võimalik teada, et kriminaalasi lõpetatakse. Kriminaalmenetluse lõpetamine oli üllatus, mida kinnitab ka kohtupraktika. Just kohtu vastupidine suhtumine on igapäevane ja tõenäoline oligi vastupidine variant.

Kolmanda isiku OÜ Maktor Grupp esindaja Janno Perv enda määruskaebuses taotleb maakohtu määruse tühistamist osaliselt, s.o osas, millega jäeti muutmata Tartu Maakohtu 07.06.2016 määrusega kolmanda isiku OÜ Maktor Grupp arvelduskontol nr XXX AS Swedbank või OÜ Maktor Grupp nimel avatud mõnel teisel AS Swedbank pangakontol olevale rahale kohaldatud arest summas 160 893 eurot, ning vabastada OÜ Maktor Grupp konto nr XXX , Swedbangas aresti alt.

7.1 Kolmas isik ei ole kohtumääruses toodud järeldusega nõus, kuna selles ei ole osundatud asjaoludele, millistele tuginedes on leitud seos süüdistatava Ingus Šmitsi kriminaalmenetluse jätkumise ja kolmanda isiku OÜ Maktor Grupp vara arestimise vahel. Ingus Šmitsi ja OÜ-l Maktor Grupp ei ole mitte mingisugust puutumust. Kohus ei ole selgitanud asjaolusid, mis annaks alust seostada Ingus Šmitsi võimaliku süüdimõistmist ja kolmanda isiku vara võimalikku konfiskeerimist. Samuti on kaebuse esitaja seisukohal, et OÜ Maktor Grupp arvelduskontol olevat raha ei saa käsitleda kuriteo toimepanemise vahendina KarS § 83 lg 1 mõttes, mistõttu on seadusevastane jätta kolmanda isiku kontole arest väidetavalt kuriteo toimepanemise vahendi konfiskeerimise tagamiseks.

KIRJALIKUD SEISUKOHAD

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

kahtlustatavatena esmakordselt üle järgmiselt: Raul Kets 13.04.2011, AS Saarek (esindaja juhatuse liige Raul Kets) 13.04.2011, Alexey Litvinenko 08.04.2011, Anatoli Luks 09.04.2011, Anaton Ger 28.06.2011 ja Kristaps Kraminš 15.09.2011. Ehk siis käesolevaks, s.o määruskaebemenetluse ajaks, on kriminaalmenetlus kestnud Raul Ketsi, AS-i Saarek, Alexey Litvinenko ja Anatoli Luksi osas natuke üle 5 aasta 7 kuu, Anton Geri suhtes 5 aastat 5 kuud ja Kristaps Kraminsi puhul veidi üle 5 aasta 2 kuu. Olgu märgitud veel niipalju, et seisukohale, mille kohaselt tuleb menetluse mõistlikku aega hakata arvestama alates süüdistatavate ülekuulamisest kahtlustatavatena, ei ole vääraks pidanud ei riiklik süüdistaja ega kaitsjad oma kirjalikes seisukohtades.

siin vastu vaielda ka ei saa. Nimelt on mõistetav, et lisaks kriminaaltoimikutest nähtuvatele konkreetsetele menetlustoimingutele eeldas kriminaalasja uurimine ka ulatuslikku analüütilist, samuti materjalide korrastamises ja süstematiseerimises seisnevat tööd, mis kriminaaltoimikus vahetult kajastuda ei saagi. Nagu käesoleva lahendi p-s 12 märgitud, on kriminaalasi nr 1-13-11724 käsitletav aga keskmisest mahukamana, s.o tõendikogumi läbitöötamist tuleb kahtlemata aeganõudvaks protsessiks ka pidada. Ehk siis kokkuvõtvalt peab märkima, et kriminaalkolleegiumi hinnangul mingit n-ö tegevusetust kohtueelsele menetlejale otseselt ette heita ei saa. 13.1.2 Minnes edasi kohtumenetluse perioodi, selgub kohe, et kriminaalasja maakohtus registreerimise ajast 31.12.2013 kuni eelistungini 12.05.2014 möödus 4,5 kuud ning esimene põhiistung määrati ja toimus alles 26.01.2015, s.o natuke rohkem kui aasta möödumisel. Maakohus on sellist viibimist põhjendanud oma töökoormuse ning prokuröri ja kaitsjate hõivatusega. Ringkonnakohus peab aga sellist põhiistungini möödunud ajavahemikku ilmselgelt liiga pikaks ning leiab pigem, et tegemist oli siiski kohtu veaga oma töö korraldamisel. Kohtutoimikud selles osas kindlale seisukohale asumiseks paraku aga täielikku teavet ei anna. 13.1.3 Kohtumenetlust edasi vaadates nähtub siin, et eelistungil on maakohus määranud kindlaks põhiistungite ajad kokku 26. päevale pluss täiendavalt kahele päevale kohtuvaidluste jaoks. Ehk siis menetluse planeeritult kulgemisel oleks kohus istungitega lõpetanud 28.04.2015. Vaatamata kohtuistungite eelmärgitud viisil paika panemisele oli esimene kohtuaste aga 2016 sügiseks suutnud üle kuulata prokuratuuri taotletud isikutest üksnes 3 tunnistajat, 2 süüdistatavat ning ära uurida kõik kirjalikud tõendid. Kui nüüd vaadata, miks kohtumenetlus kava kohaselt ei kulgenud, siis selgub, et lõviosa nii algselt kavva võetud istungitest kui järjest uutest ja uutest kohtu poolt määratutest lükkusid edasi süüdistatav Kristaps Kraminši korduvate haigestumiste tõttu. Nimelt nähtub kohtuistungite protokollidest, et mitmetele istungitele ei ilmunud Kristaps Kraminš kohale, esitades kohtule hiljem vastavad arstitõendid, v.a 18.-19.08.2016 kohta, ning korduvalt laekus kohtule ka eelnevalt info selle süüdistatava järjekordsest haigestumisest. Ehk siis käesoleva kriminaalmenetluse kestusele ongi olulist mõju osutanud kohtuistungite pidev edasilükkumine Kristaps Kraminši haiguse tõttu. Loomulikult on kohtumenetluse läbiviimisel olnud aga teisigi takistusi, s.o muudetud süüdistuse tõlkimise vajadus, Kristaps Kraminši taotlused (2 tk) kaitsja vahetamiseks, süüdistatavate Anton Geri, Ingus Šmitsi ja Alexey Litvinenko haigestumine, Kristaps Kraminši kaitsja haigus, Ingus Šmitsi perekondlikud põhjused. Maakohus on viidatud n-ö takistusena vaadeldavad asjaolud oma määruses üksikasjalikult välja toonud, mistõttu ringkonnakohus piirdub siinkohal eelmärgitud pelga loeteluga. 13.1.4 Nagu ringkonnakohus juba märkis, määras maakohus ärajäänute asemele üha uusi kohtuistungeid. Kohus ise on leidnud, et istungid oleks ehk võinud olla määratud suurema ajalise tihedusega, kuid lisas samas, et ei pidanud seda võimalikuks kaitsjate hõivatusest tulenevalt, s.o seoses nende kaitsekohustuste täitmisega teistes menetlustes. Prokurör määruskaebuses asub aga siiski positsioonile, et maakohus oleks kohtumenetluse kulgu saanud kiirendada asenduskaitsjate määramisega. Riikliku süüdistajaga tuleb põhimõtteliselt ka nõustuda, s.o täitmaks oma ülesannet tagada menetluse kiire ja sujuv läbiviimine, näeb KrMS § 442 lg 2 ette kohtu võimaluse otsustada asenduskaitsja määramine, kui valitud või määratud kaitsja ei saa ilmuda kohtuistungile üldmenetluse asjas, milles ta on võtnud endale kaitsekohustuse, ja ta ei ole nimetanud endale asenduskaitsjat. Samas selgub kohtumäärusest, et esimene kohtuaste ei pidanud sellist lähenemist põhjendatuks. Nii on kohus ära nimetanud, et arvestades kriminaalasja materjalide mahtu ja süüdistuse spetsiifikat ei oleks olnud mõistlik kohustada kaitsjaid endale pidevalt asenduskaitsjaid määrama või neid ise määrata. Selliselt talitades oleks üheaegselt pidanud istungitel osalema mitu asenduskaitsjat, mis ei oleks ilmselgelt taganud kaitseõiguse piisavat kvaliteeti. Ringkonnakohus, kohtu põhjendusi kaaludes, möönab siinkohal, et asenduskaitsja määramisel on kohtul õigus arvestada, kas istungit on võimalik planeerida selliselt, et osaleda saaks isiku esialgne kaitsja ning kas asenduskaitsja määramisel jõuaks viimane end kriminaalasja asjaoludega kurssi viia selliselt, et tema menetlusse astumine ei kahjustaks süüdistatava kaitseõigust. Ehk siis igal juhtumil ei too asenduskaitsja määramine kaasa ei ajalist võitu menetluses ega taga pooleliolevas kohtulikus arutamises süüdistatava kaitseõigust. Samas oleks

esimene kohtuaste olukorras, kus kohtuistungid on pika aja jooksul järjepidevalt ära jäänud, pidanud asenduskaitsjate määramist siiski rohkem kaaluma. 13.1.5 Kokkuvõtvalt määruse selle punkti juures, asub ringkonnakohus siiski aga seisukohale, et kuigi kriminaalasja kohtusse jõudmisest kuni esimese põhiistungini möödunud aeg oli kaheldamatult liiga pikk ning maakohus oleks ehk saanud menetlust mõningal määral kiirendada, on kohtumenetluse venimine valdavalt olnud tingitud siiski mitte kohtu tegevusest/tegevusetusest, vaid eelkõige Kristaps Kraminši haigestumistest ning vähesemal määral ka teiste kohtumenetluse pooltega seotud asjaoludest. Krsitaps Kraminšiga seonduvalt märgib kolleegium sedagi, et kui kohtumenetluse poole tervislik seisund ei võimalda tema osavõttu kohtuistungitest, ei saa menetluse tõkestumist käsitleda kohtupoolse viivitusena. Sarnasele seisukohale on asunud ka Euroopa Inimõiguste Kohus, leides, et süüdistatavale ei tohi ette heita menetluslikke viivitusi, mis on tingitud tema terviseseisundist, kuid samas ei saa süüdistatava terviseseisundist tingitud viivitusi omistada ka riigile, et põhjendada EIÕK art 6 lg 1 rikkumist (EIK 28.11.2002 otsus asjas Lavents vs Läti, p 100). Olukorras, kus kriminaalasjas on aga mitu süüdistatavat (s.o nagu käesoleval juhul), pikendab neist ühe haigestumine, mis takistab tal menetlusest osa võtta, ka tema kaassüüdistatavate suhtes toimuva menetluse kestust.

maksudeklaratsioone parandanud ning tasunud täiendava makse summas 240 000 eurot. Maakohtu vastupidine seisukoht siin on ekslik. On ju selge, et AS-i Saarek selline toimimisviis ei muuda ei süüdistuse sisu ega kuriteo raskust. Seda on võimalik arvestada üksnes hilisema karistuse mõistmise juures.

suhtes tehakse süüdimõistev otsus. Seejuures on osutatud kahju hüvitamise alused kohaldatavad ka juhul, kui mõistliku menetlusaja nõuet rikutakse kohtumenetluses. Kahju hüvitamise nõuet on võimalik esitada juba kriminaalmenetluses (vt SKHS 4. peatükk) (vt ka RKKKo-d nr 3-3-1-85-09, 31-1-14-14 p 686, 3-1-1-109-15 p 132). 18.1 Vaadates sellel kohal maakohtu määrust, on selles esmalt leitud, et karistuse kergendamise alternatiiv välistub, kuna arvestada tuleb rikkumise intensiivistumist edasise menetluse käigus, mistõttu tuleb vastavalt reageerida juba käesolevas menetlusetapis. Siinkohal on esimene kohtuaste ringkonnakohtu hinnangul jätnud tähelepanuta, et KarS § 3892 lg-s 2 (käesoleval hetkel kehtiva KarS § 3891 lg-s 2) ära toodud sanktsioonivahemik 1-7 aastat võimaldab vajadusel karistust oluliselt kergendada. Teiseks on maakohus välistanud mõistliku menetlusaja nõude rikkumise heastamise rahalise hüvituse määramisega, leides, et see ei ole kohane meede, kuivõrd süüdistuse kohaselt on süüdistatavad oma tegevusega juba tekitanud riigile rahalist kahju ning hüvitise väljamõistmisel suureneksid riigi kulutused veelgi. Ringkonnakohus nõustub siin aga prokuröriga, et kohtupraktika kohaselt on väljamõistetavad hüvitised kordades väiksemad kui tekitatud kahju ja jäävad pigem käesolevas asjas väljamõistetud menetluskulude tasemele. Seetõttu ei ole need asjaolud üldse võrreldavad ning kohus on hüvitise kui heastamismeetme välistanud lähtudes valedest eeldustest.

kohus, enne nõupidamistuppa lahkumist, selgitas kohtumenetluse pooltele, et läheb kohtumäärust tegema ning avaldab selle 21.09.2016 kell 10.00 kohtuinfosüsteemi kaudu ja edastab lahendi süüdistatavatele ka e-posti teel. Asjaolude selline käik näitab ringkonnakohtu hinnangul aga üheselt, et menetlust lõpetava lahendi tegemises kaitsja Ahto Sirendi jaoks midagi üllatuslikku olla ei saanud. Asjakohane ei ole kaitsja märge selleski, et kohtupraktika pinnalt saab maakohtu poolt sellise lahendi tegemist pidada ebatavaliseks ning tõenäoline oli just variant, kus menetlust ei lõpetata. Nimelt pidi vandeadvokaatist kaitsja vähemalt arvestama sellega, et kohus võis nõupidamistoas teha ka nn lõpplahendi. Tema poolt sellise võimaluse arvesse võtmata ja kaitsjatasu taotluse õigeaegselt esitamata jätmine tingiski olukorra, kus kaitsetaotluse rahuldamine ei olnud enam võimalik. 20.4 Kriminaalkolleegium märgib aga veel, et kuivõrd käesolevaga ringkonnakohus maakohtu määruse, s.o süüdistatava Alexey Litvinenko suhtes kriminaalmenetluse lõpetava lahendi, tühistab, siis on kaitsja Ahto Sirendil võimalik esitada tasutaotlus uuesti kohtumenetluse jätkumisel esimese astme kohtus.

tema ajast määruskaebuse koostamine ja esitamine. Kokku soovib ta seega tasu 144 eurot, sealhulgas käibemaks 24 eurot. 24.1.1 Kaitsja Toomas Metsma oma taotluses toob välja, et määruskaebustega tutvumise ja nende analüüsi peale kulus temal 2 tundi, Krsistaps Kraminšile määruskaebuse tutvustamisele ja temaga nõupidamisele läks 1 tund 30 minutit ja kirjaliku seisukoha koostamine võttis samuti 1 tund 30 minutit. Kokku soovib ta seega tasu 240 eurot, sealhulgas käibemaks 40 eurot. 24.1.2 Kaitsja Aivar Pilv enda taotluses märgib, et tema kaitsealused on seoses prokuröri esitatud määruskaebuse menetlemisega kandnud kulutusi summas 2195,20 eurot (koos käibemaksuga). Seejuures oli süüdistatavatele osutatud õigusteenuse tunnihind 140 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Selline tunnihind on kooskõlas RKKKo nr 3-2-1-115-14 p-s 14 märgituga. Taotlusele on lisatud AS Saarek arve, millest selguvalt soovib vandeadvokaat tasu 13. tunni eest. Arve spetsifikatsioonist selgub kaitseülesannete täitmisele kulunud aeg järgmiselt: prokuröri esitatud määruskaebusega seotud küsimuste selgitamine 10 minutit, prokuröri määruskaebusega tutvumine ja kaebuse motiivide arutelu teiste kaitsealuste advokaatidega 30 minutit, seisukoha koostamine prokuröri määruskaebuse osas kokku 12 tundi 24 minutit. 24.2 Ringkonnakohus, kaitsjate taotlusi kaalunud, jõudis järgmisele seisukohale. 24.2.1 Kaitsja Ahto Sirendi taotlus tuleb rahuldada osaliselt. Nimelt ei sea kriminaalkolleegium kahtluse alla, et kaebuse koostamiseks ja esitamiseks võis tal kuluda 1 tund 30 minutit, kuid kindlasti ei ole põhjendatud tema märgitud ajakulu maakohtu määruse, istungiprotokolli ja Riigikohtu lahenditega tutvumisel. Seda põhjusel, et kaitsja määruskaebus puudutas üksnes esimese astme kohtu seisukohta tema kaitsjatasu taotluse läbi vaatamata jätmise osas. Kohtumääruse vastavad põhjendused koonduvad siin aga üksnes 17. reale ja kohtuistungi protokolliga tutvumine kaebuse eesmärki kuidagi ei teeni. Kassatsioonikohtu lahendite lugemisele ei saanud vandeadvokaadil samuti kuluda pooltteist tundi. Ehk siis ringkonnakohus loeb põhjendatuks kaitsja taotluse kokku 2 tunni ulatuses, s.o summas 96 eurot (sealhulgas käibemaks 16 eurot). 24.2.2 Teise määratud kaitsja, s.o Toomas Metsma taotluse rahuldab ringkonnakohus samuti osaliselt. Kolleegiumil ei ole küll vastuväiteid advokaadi poolt märgitud ajakulu osas, kuid tema küsitud summa ei ole seadusega kooskõlas. Nimelt reguleerib kaitsjatasu kindlaksmääramist ministri määrus „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ (Määrus), mille § 1 lg-st 6 ja § 7 lg-st 1 tulenevalt saab määratud kaitsja maksimaalseks tasuks kriminaalasja määruskaebuse lahendamise menetluses olla 120 eurot, millele Määruse § 1 lg 10 kohaselt lisandub käesoleval juhul käibemaks. Ehk siis advokaadi taotlus tuleb rahuldada 144 euro suuruses summas (sealhulgas käibemaks 24 eurot). 24.2.3 Kriminaalkolleegium märgib määratud kaitsjate taotluse osas veel seda, et kuivõrd ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse, tuleb nii Ahto Sirendi kui Toomas Metsma kaitsjatasud jätta KrMS § 187 lg 1 alusel riigi kanda. 24.2.4 Valitud kaitsjana menetluses osaleva Aivar Pilve taotluse rahuldab ringkonnakohus täielikult, kuna peab põhjendatuks nii kaitseülesannete täitmiseks kulunud aega kui vandeadvokaadi poolt oma klientidelt küsitavat tunnihinda. KrMS § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 1 kohaselt kuulub kriminaalmenetluse kulude hulka ka valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Kuivõrd ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse, siis tuleb valitud kaitsjale makstud tasu 2195,20 eurot Eesti Vabariigil KrMS § 187 lg 1 alusel Raul Ketsile ja AS-le Saarek hüvitada. /allkiri/ Aarne Sarjas

/allkiri/ Maarika Kuusk

/allkiri/ Tiit Lõhmus

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.