SIA Inkri avaldus OÜ Maktor Grupp pankroti väljakuulutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 05. veebruari 2016 määrus pankroti väljakuulutamise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Maktor Grupp määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Võlgnik: OÜ Maktor Grupp (registrikood 11208086) seaduslik esindaja Alexey Litvinenko, lepinguline esindaja Janno Perv Võlausaldaja: SIA Inkri (Läti Vabariigi registrikood 40103195034), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 05. veebruari 2016 määrus ja teha uus määrus.
2.Jätta SIA Inkri avaldus OÜ Maktor Grupp pankroti väljakuulutamiseks rahuldamata.
3.Määruskaebus rahuldada.
4.Välja mõista SIA-lt Inkri Andres Tootsmani kasuks ajutise halduri tasu 1620 eurot (tasu 1350 eurot+käibemaks 270 eurot).
Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates.
Asjaolud ja menetluse käik
1.SIA Inkri esitas 16.09.2015 Tartu Maakohtule avalduse OÜ Maktor Grupp pankroti väljakuulutamiseks. Tartu Maakohus keeldus 17.09.2015 määrusega asja menetlusse võtmisest ja saatis selle kohtualluvuse järgi lahendamiseks Harju Maakohtule.
2.Avalduse kohaselt sõlmisid võlausaldaja ja võlgnik 05.07.2010 lepingu värskete marjade müügiks. Kaup on võlgnikule üle antud ja selle eest on esitatud arved kokku 2 200 247,06 euro tasumise kohta. Pankrotiavalduse esitamise seisuga on võlg võlausaldaja ees 563 464,91 eurot. Võlgnik ei ole vaatamata pankrotihoiatusele võlga tasunud.
3.Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul on vara maksimaalselt 161 140 euro väärtuses ja kohustusi vähemalt 577 330,54 euro ulatuses. Tagasivõitmise võimalusi ei esine. Püsiv maksejõuetus tekkis esialgsete andmete põhjal 2010. aastal ja selle põhjuseks on muu asjaolu. Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri tasuks 1620 eurot (sisaldab käibemaksu). Kulutuste hüvitist haldur ei nõua.
4.Võlgnik vaidles pankrotiavaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Võlausaldaja nõue on põhistamata, tõendamata ega ole selge pankrotiseaduse tähenduses. Pooltevaheline ostu-müügileping on näilik, mida kinnitab kriminaalasjas nr 10930000793 esitatud süüdistusakt (Tartu Maakohus - kriminaalasi nr 1-13-11724). Süüdistusakti kohaselt sõlmiti näilik leping selleks, et tekitada alusetu sisendkäibemaksu tagastusnõue, tegelikkuses marju ei lähetatud. Võlgnik ei ole maksejõuetu, sest tema kontol on 161 140 eurot. Maakohtu määrus
5.Maakohus rahuldas võlausaldaja avalduse ja kuulutas välja võlgniku pankroti 05.02.2016 kell 09:00. Pankrotihalduriks nimetati Andres Tootsman. Kohus määras ajutise pankrotihalduri Andres Tootsmani tasuks pankrotivara arvel 1350 eurot (lisandub käibemaks 270 eurot).
6.Süüdistusakt ja kontrollakt on võlgniku vastuväidet kinnitavad tõendid, kuid nende alusel ei saa mingit asjaolu lugeda tuvastatuks, sest tegemist on kohtueelse menetleja hinnanguga faktilistele asjaoludele, mitte tuvastatud asjaoludega. Nendes tõendites märgitu ei ole kohtu jaoks siduv. Nii süüdistusakti kui kontrollakti allikaks on sama isik. Samas võib võlgnik nende tõenditega põhistada oma väidet nõude ebaselguse kohta.
7.Ajutine haldur, kes on võlgnikust sõltumatu, pidas võlausaldaja nõuet tegelikult eksisteerivaks ja lisas selle võlgniku kohustuste hulka. Vaidlusaluse ostu-müügilepingu on võlgnik sõlminud ja peab seetõttu kandma sellest tulenevat vastutust ning kandma võetud kohustusi. Tartu Maakohtu 09.04.2012 määrus OÜ JXG Holding pankrotiavalduses AS Saarek vastu ei kinnita ega lükka ümber kauba üleandmist käesolevas vaidluses, mistõttu on see tõend asjassepuutumatu. Võlausaldaja nõue on piisavalt põhistatud pooltevahelise lepingu ja CMR saatelehtedega, nõude olemasolu on leidnud kinnitamist ajutise halduri poolt ja seega on võlausaldaja nõue piisavalt selge pankrotiseaduse tähenduses.
8.Kuivõrd ajutine haldur on tuvastanud võlgniku kohustusi kokku 577 330,54 euro suuruses, kuid vara on 161 140,48 eurot, on tegemist maksejõuetusega, mis ei ole ajutine ja pankrot tuleb välja kuulutada. Raske juhtimisvea või kuriteotunnustega teo olemasolu ei ole üheselt tuvastatud. Maksejõuetuse põhjus on muu asjaolu ja selle tekkimise aeg 2010.a.
9.Arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg 15 tundi põhjendatud. Tunnitasu 90 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Halduri tasu pankrotivara arvelt on kokku 1350 eurot, millele lisandub käibemaks. Määruskaebus
10.Võlgnik palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega jätta pankrotiavaldus rahuldamata. Menetluskulud palub võlgnik jätta võlausaldaja kanda.
11.Maakohus hindas ebaõigesti tõendeid ja tuvastas valesti pankrotiavalduses esitatud asjaolud. Maakohus kuulutas pankroti välja vaatamata sellele, et leidis, et võlausaldaja nõude ebaselgus on võlgniku poolt tõendatud. Pankroti väljakuulutamiseks pidi kohus tuvastama, kas võlausaldaja poolt esitatud nõue on selge ja põhjendatud.
12.Ilma vaidlusaluse nõudeta katab võlgniku vara tema kohustusi. Tõendatud ei ole püsiva maksejõuetuse PankrS § 1 lg-tes 2 või 3 nimetatud eelduste olemasolu.
13.Maakohus ei võtnud seisukohta võlgniku vastuväidete osas, kuna leiab, et tõendites märgitu ei ole kohtule siduv. Süüdistusaktis ja kontrollaktis toodud seisukohad ei ole kohtule otseselt siduvad, kuid neis toodud asjaolud pidid andma kohtule selge ettekujutuse, et võlausaldaja nõue ei ole üheseltmõistetavalt selge ja arusaama, et kui kriminaalasjas nr 1-13-11724 tehtava otsusega tuvastatakse vaidlusaluste tehingute näilikkus, siis on võlgniku suhtes algatatud pankrotimenetlus vastuolus pankrotiseaduse sätete ja eesmärgiga. Vastused määruskaebusele
14.Pankrotihaldur palub jätta määruskaebuse rahuldamata.
15.Võlausaldaja ei ole määruskaebuse kohta oma seisukohta esitanud. Määruse põhjendused
16.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega leiab, et määruskaebus on põhjendatud. Maakohtu määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 667 lg 2 esimese lause alusel tühistada ja teha uus määrus, millega jätta avaldus võlgniku pankroti väljakuulutamiseks rahuldamata.
17.Pankrotiseaduse (PankrS) § 10 lõike 1 kohaselt peab võlausaldaja tõendama nõude olemasolu ja nõue, mille alusel kohus pankrotimenetluse algatab, peab olema selge. Võlgnik vaidles võlausaldaja nõudele vastu, põhjendades seda nõude aluseks oleva tehingu näilikkusega ja põhistades oma väidet kriminaalasja materjalidega.
18.Riigikohus märkis lahendite nr 3-2-1-57-14 ja 3-2-1-60-14 p-des 18 järgmist. Võlausaldaja nõude olemasolu ja selle ulatus ning selgus ei ole pankroti väljakuulutamise otsustamise staadiumis tähtsusetud. Nimelt tuleb olukorras, kus võlausaldaja on esitanud juriidilisest isikust võlgniku vastu pankrotiavalduse, võlgnik vaidleb nõudele vastu ja ajutine haldur leiab, et võlgnik on maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 või lg 3 tähenduses, kohtul võlgniku maksejõulisust (st suutlikkust tasuda võlgu ning vara ja kohustuste omavahelist vahekorda) hinnata ilma vaidlusaluse nõudeta. Kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ka ilma vaidlusalust nõuet arvestamata või kui võlgnik ei suuda võlausaldajate nõudeid rahuldada ka juhul, kui vaidlusalune nõue kõrvale jätta, siis on täidetud püsiva maksejõuetuse esimene
eeldus PankrS § 1 lg 2 või lg 3 järgi. Seejärel tuleb hinnata ka samadest sätetest tuleneva teise eelduse täidetust ehk seda, kas maksejõuetus on püsiv.
19.Käesolevas asjas tõendina esitatud süüdistusakti nr 10930000793 (kd I tl 168-201) kohaselt lepiti kokku näilistes marjade ostumüügitehingute toimumiste jadas selleks, et käibemaksuta ostetud marjade tehingutelt deklareerida sisendkäibemaksu ja tekitada alusetu sisendkäibemaksu tagastusnõue. Tegelikkuses võlausaldaja arvete alusel võlgnikule ja võlgniku arvete alusel AS-le Saarek marju ei lähetatud. Näilike tehingute tegemiseks kasutati võlgniku rekvisiite ja pangakontot.
20.Maksu- ja Tolliameti kontrollakti (kd II tl 42-68) kohaselt ei ole tõendatud võlausaldaja poolt marjade soetamine ega nende müük võlgnikule. Lisaks märgitakse kontrollaktis, et väidetavates tehingutes osalenud isikute selgitused on vastuolus nii kriminaalmenetluse käigus äravõetud dokumentide kui ka teiste tehinguteahelas osalenud isikute seletustega. Ringkonnakohus leiab, et kuigi õige on maakohtu seisukoht, et kohtueelsete menetlejate seisukohad tehingu näilikkuse kohta ei ole kohtule siduvad, on esitatud tõendid ja asjaolud piisavad tekitamaks kahtlust nõude selguses. Maakohus märkis ka ise, et esitatud tõenditega võib võlgnik põhistada oma väidet nõude ebaselguse kohta, kuid jättis samas nende tõenditega arvestamata.
21.Ringkonnakohus märgib, et ka ajutise halduri seisukohad on vastuolulised. Ajutine pankrotihaldur märkis 20.01.2016 kohtuistungil, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes, millele viitas ka maakohus oma määruses. Samas on ajutise halduri 08.12.2015 aruande kohaselt maksejõuetuse põhjuseks kuriteo tunnustega tegu. Ajutine haldur märgib, et kuigi jõustunud kohtuotsust ei ole, võisid süüdistusakti kohaselt võlgnik ja selle juhatuse liige olla osalised käibemaksupettuses. Sellega haldur möönab, et süüdistusaktis esitatud andmed tehingu näilikkuse kohta võivad olla tõesed. Sellisel juhul ei saanud maakohus lugeda võlausaldaja nõuet võlgniku vastu piisaval määral selgeks ainuüksi pooltevahelise lepingu ja kauba saatelehtede alusel.
22.Ringkonnakohus leiab, et võlgniku vastuväited nõudele ei ole ebamäärased, paljasõnalised ega ilmselgelt otsitud. Võlausaldaja nõude olemasolu kindlakstegemine vajab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest ja seetõttu ei saa pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet lugeda selgeks. Pankrotimenetluses ei ole võimalik analoogiliselt hagimenetlusega nõude aluseks olevate asjaolude väljaselgitamine ja võlausaldajal tuleb oma nõuet tõendada hagimenetluses.
23.PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Võlausaldaja nõude ebaselguse tõttu arvestamata jätmise korral on ajutise halduri aruandest lähtudes võlgnikul vara 161 140 eurot ja kohustusi 13 865,63 eurot. Seega ei ole võlgnik maksejõuetu ja maakohus kuulutas pankroti välja ebaõigesti.
24.Halduri tasu suuruse osas ringkonnakohus maakohtu poolset menetlusõiguse rikkumist ei tuvastanud ja selle suuruse muutmiseks ei ole alust. PankrS § 150 lg 3 alusel hüvitab pankrotimenetluse kulud võlausaldaja, kui kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse rahuldamata. Menetluskulud jäävad määruskaebuse rahuldamise ja avalduse rahuldamata jätmise tõttu võlausaldaja kanda. Nende suuruse määrab TsMS § 174 lg 4 kohaselt kindlaks tsiviilasja lahendanud maakohus pärast käesoleva määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Reet Allikvere