Kohtulahend

Vangla määrus

Ida-Harju täitmiseks

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Kristiina Romanova tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Harju Maakohtu 12.08.2014.a kohtuotsusega tunnistati Kristiina Romanova süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ja teda karistati vangistusega 4 aastat ja 6 kuud. Karistusaja alguseks loeti 22.10.2013.a. Kohtuotsus jõustus 21.01.2015.a. Karistuse kandmise algus 22.10.2013.a ja lõpp on 22.04.2018.a. Kristiina Romanova kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav osaleb alates 15.04.2015 tööhõives, on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. 05.10.2015-01.03.2016 oli sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas ja võttis osa anonüümsete narkomaanide tugirühma tegevustest, on läbinud programmi „12 sammu“. Alates 22.09.2016 osaleb sotsiaalprogrammis „Võida“. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole.

Kristiina Romanova kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et tal on vabanemisjärgselt võimalus asuda elama XXXX oma XXXX kuuluvasse korterisse. Vabanemisjärgselt garanteeritud töökoht puudub. Kristiina Romanova soovib vabaneda tingimisi enne tähtaega. Elama asub XXXX kuuluvasse korterisse XXXX. Kriminaalkorras karistatud kolm korda, vanglas kolmas kord. Kannab karistust narkokuriteo eest. Distsiplinaarkaristusi ei ole. Narkootikume tarvitab umbes 10 aastat. Käis anonüümsete narkomaanide grupis, vanglas läbis sotsiaalprogrammid ja jätkab edasi tööd selles suunas. On nõus lisakohustustega. Abiprokurör Katrin Tron esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokurör toetab Kristiina Romanova tingimisi ennetähtaegset vabastamist, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Riiklikku süüdistust esindanud prokurör ei ole vastu K. Romanova tingimisi ennetähtaegsele vabastamisele. Samuti toetab abiprokurör K. Romanova allutamist KarS § 75 sätestatud käitumiskontrollile, leides, et vangla ja kriminaalhooldaja poolt taotletud lisakohustused on abiks kriminaalhoolduse läbimisel. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse, leiab, et Kristiina Romanova võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Antud juhul peab kohus põhjendatuks vabastada kinnipeetav vangistusest tingimisi ennetähtaegselt. Kristiina Romanova käitumine vangistuses on olnud nõuetekohane. Vangla ja prokurör toetavad K. Romanova tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus usub, et praegune vangistus on pannud K. Romanova mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kohtu hinnangul võimaldab K. Romanova tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas talle võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Pärast vabanemist on K. Romanoval olemas kindel elukoht ning kriminaalhoolduse kohaldamisega on nõustunud ka süüdimõistetu, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate

hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus juhindub KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Eha Popova Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.