lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-06-15133/49

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 14.11.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-06-15133/49
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
14.11.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1082
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-06-15133/36Viru Maakohus Rakvere kohtumaja18.09.20151-06-15133/44Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja12.10.20161-06-15133/62Viru Maakohus Rakvere kohtumaja11.01.20181-06-15133/68Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium21.02.2018

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

14. november 2016 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-06-15133 Mati Kartau, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus

Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 12. oktoobri 2016 määrus Mati Selbergi (ik 35406192749) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Mati Selbergi kaitsja jurist Monica Meristo-Dmitrijev, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Viru Maakohtu 12. oktoobri 2016 määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

1.Tartu Maakohtu 15. märtsi 2007 otsusega mõisteti Mati Selbergile KarS § 113 järgi karistuseks 12 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristus ning suurendati M. Selbergi karistust Tartu Maakohtu 18. mai 2006 kohtuotsuse alusel mõistetud karistuse ärakandmata osa 4 kuu ja 28 päeva võrra ning liitkaristuseks mõisteti M. Selbergile 12 aastat 4 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 15. märts 2007.
2.Viru Vangla esitas 5. oktoobril 2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava M. Selbergi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
3.Viru Maakohtu 12. oktoobri 2016 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. M. Selberg on korduvalt kriminaalkorras karistatud isik ning kannab viiendat reaalset vanglakaristust. Käesoleval ajal kannab süüdimõistetu karistust raske I astme isikuvastase kuriteo ees. Maakohtu hinnangul viitab jätkuv kuritegude toimepanemine sellele,

et ta ei ole oma eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. M. Selbergi puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk ja uute kuritegude toimepanemise oht, kuna tal puudub vabaduses kindel töökoht ning süüdimõistetul oli probleeme alkoholi liigtarvitamisega, mistõttu võib tal tekkida tagasilanguse perioode. Maakohus hindas positiivsena seda, et M. Selberg on kinnipidamiskohas viibides töötanud, läbinud sotsiaalprogramme ning tal puuduvad distsiplinaarkaristused, kuid samas leidis kohus, et positiivsed asjaolud ei kaalu üle tema käitumist enne kinnipidamiskohta sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Maakohus leidis, et arvestades toimepandud kuriteo raskust, ei ole M. Selbergi ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval hetkel põhjendatud. Süüdimõistetu ennetähtaegsel vabastamisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud ning tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Süüdimõistmise korral ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud ning kuritegu toime pannes tuleb arvestada asjaoluga, et ära tuleb kanda kogu mõistetud karistus. Määruskaebus

4.Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu M. Selbergi kaitsja Monica Meristo-Dmitrijev, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ning M. Selbergi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kaitsja leiab, et maakohus on jätnud tähelepanuta vangla iseloomustuse positiivse osa ja ei ole arvestanud asjaoluga, et M. Selberg on läbinud kõik sotsiaalprogrammid, ta osaleb tööhõives ning tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Kui M. Selberg peab oma karistuse lõpuni vangistuses ära kandma, siis arvestades tema kõrget iga, saab tema resotsialiseerumine olema väga raske. Toimepandud kuriteost on möödas juba kümme aastat. M. Selberg on ümber kasvanud ja jõudnud vangistuses viibides peaaegu pensioniikka. Kaitsja sõnul on alkoholi mainimine asjakohatu, sest M. Selberg pole kümme aastat alkoholi tarvitanud. Toimepandud kuriteo raskus ei saa olla mittevabastamise põhjuseks, sest positiivsed asjaolud kaaluvad selle üle. Riske saab vabaduses maandada M. Selbergi allutamisega kriminaalhooldusele. Kui M. Selberg käesoleval ajal vabastada, siis saaks tema üle teostada kontrolli kahe aasta kestel ning tal oleks võimalik saada kriminaalhooldaja abi resotsialiseerumiseks. Kinnipeetav omab motivatsiooni oma käitumist muuta ja edaspidi elada seaduskuulekalt. Edaspidine vangistus ei anna ühiskonnale ega M. Selbergile enam midagi, sest ta on aru saanud oma teost ja selle tagajärgedest. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta ei arvesta M. Selbergi puhul ühegi positiivse asjaoluga ning maakohtu määrus on ühekülgne ja kantud soovist mitte M. Selbergi ennetähtaegselt vabastada, kuigi selleks on kõik eeldused olemas. Kinnipeetava edukas taasühiskonnastamine on kaasaegse kriminaaltäiteõiguse peamine prioriteet, mille jaoks on oluline vanglavälise sotsiaalse sidususe olemasolu, so kodu-töö-suhtlusringkond. Sellest tulenevalt ei pea ennetähtaegse vabastamise jaoks olema erandlikke asjaolusid, sest seadus seda ei nõua. Ringkonnakohtu järeldused
5.Ringkonnakohus ei vabasta M. Selbergi vangistusest tingimisi enne tähtaega ning nõustub maakohtu põhjendustega. KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolud kogumis ei toeta süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist. Kuna maakohus on kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid hinnanud, märgib kolleegium vastusena määruskaebusele vaid järgmist.
6.M. Selbergi on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral ning käesoleval hetkel kannab viiendat reaalset vanglakaristust raske I astme isikuvastase kuriteo eest, milleks on tapmine.

Muuhulgas on M. Selbergi varasemalt karistatud surma põhjustamise eest ettevaatamatusest ja raske ning üliraske kehavigastuse tahtliku tekitamise eest raskendavatel asjaoludel. Seega saab öelda, et M. Selbergile on omane vägivaldne käitumine. Ka Viru Vangla poolt koostatud arvamusest nähtub, et isikule on omased mõningad kuritegelikud hoiakud nagu näiteks oma kuritegude õigustamine. Iseloomult on M. Selberg kergesti ärrituv ja ärritudes ei valitse oma emotsioone. Samuti on M. Selbergil diagnoositud alkoholisõltuvus ning kõik vägivaldsed kuriteod on toimepandud alkoholijoobes. Arvestades M. Selbergi varasemat elukäiku ning toimepandud kuritegusid, puudub ringkonnakohtul veendumus, et M. Selberg suudab vabaduses olles õiguskuulekalt käituda.

7.Mis puudutab määruskaebuses väljatoodut, et M. Selbergi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ning tema kriminaalhooldusele allutamine aitaks M. Selbergil resotsialiseeruda ning vähendaks uue kuriteo toimepanemise riski, siis nähtub kriminaalasja materjalidest, et M. Selbergile on antud korduvalt võimalusi kanda talle mõistetud karistusi tingimisi vabaduses allutades ta kriminaalhooldusele, kuid M. Selberg ei ole talle mõistetud karistustest õigeid järeldusi teinud. Ta rikkus kriminaalhooldusnõudeid ja jätkas uute kuritegude toimepanemist. Sellest saab järeldada, et M. Selberg ei ole suuteline reeglitele alluma ning kriminaalhooldus ei ole piisav uute kuritegude ärahoidmiseks. Määruskaebuses heidab kaitsja maakohtule ette, et maakohus ei ole piisavalt arvestanud M. Selbergi iseloomustavate positiivsete asjaoludega. Ringkonnakohus on seisukohal, et M. Selbergi puhul on küll positiivne, et tal puuduvad kinnipidamiskohas kehtivad distsiplinaarkaristused ning ta on osalenud erinevates sotsiaalprogrammides ja tööhõives, kuid samas ei taga õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal automaatselt ennetähtaegset vabastamist. Maakohus on õigustatult leidnud, et M. Selbergi iseloomustavad positiivsed asjaolud ei kaalu üle M. Selbergi iseloomustavaid negatiivseid asjaolusid, milleks on süüdimõistetu varasem elukäik ja toimepandud kuriteo asjaolud.
8.M. Selbergi karistusaeg lõppeb alles 11. augustil 2019 ning tema ennetähtaegne vabastamine oleks käesoleval juhul ennatlik. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et M. Selbergi praegune tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamine riivaks oluliselt ühiskonna õiglustunnet. Kokkuvõtvalt – just M. Selbergi varasem elukäik, asjaolu, et ta ei ole varasematest mõistetud karistustest mingisuguseid järeldusi teinud ning viimase toimepandud kuriteo raskus on asjaoludeks, mis ei võimalda M. Selbergi tingimisi ennetähtaega vangistustest vabastamist.
9.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu 12. oktoobri 2016 määrus muutmata, M. Selberg vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata ning määruskaebus rahuldamata.

/allkiri/ Mati Kartau

/allkiri/ Maarika Kuusk

/allkiri/ Tiit Lõhmus

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.