Kriminaalasi nr 1-06-15133
Kohus
Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht 18. september 2015, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number
1-06-15133
Kohtunik
Heli Väinaste
Kohtuistungi sekretär
Kätlin Koidumäe
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Mati Selbergi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
MATI SELBERG, isikukood 35406192749, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 15.03.2007 ja lõpp 11.08.2019
Jätta MATI SELBERG vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Asjaolud Viru Vangla esitas 22.06.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Mati Selbergi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Tartu Maakohtu 15.03.2007 otsusega nr 1-06-15133 tunnistati Mati Selberg süüdi KarS § 113 järgi ja karistuseks mõisteti talle 12 (kaksteist) aastat vangistust. Lähtudes KarS § 65 lg 2 mõisteti Mati Selbergile liitkaristus Tartu Maakohtu 18.05.2006 otsusega mõistetud karistusega – 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud vangistust. Liitkaristuse mõistmisel suurendati karistust Tartu Maakohtu 18.05.2006 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 4 (nelja) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva võrra ja liitkaristuseks Mati Selbergile mõisteti 12 (kaksteist) aastat 4 (neli) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algust arvestatakse kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 15.03.2007.
Viru Vangla poolt esitatud Harku ja Murru Vangla iseloomustusest nähtuvalt on kinnipeetavat kriminaalkorras karistatud 7-l korral, vanglakaristust kannab ta viiendat korda. Käesolev karistus on mõistetud tapmise eest, kuritegu on toime pandud alkoholijoobes. Kinnipeetava praegune käitumine on sarnane varasemale kriminaalsele käitumismustrile, raskusaste pole muutunud. Soodusteguriks võib pidada alkoholi tarvitamist. Individuaalse täitmiskava raames on kinnipeetav osalenud tööhõives, läbinud sotsiaalprogrammi "Viha juhtimine" ning programmid "Tee" ja 12 sammu ehk "Igapäevane valik". Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 8 aastat 6 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 3 aastat 10 kuud vangistust. Seisuga 22.05.2015 oli kinnipeetaval 5 kehtivat distsiplinaarkaristust. Seisuga 01.06.2015 on kinnipeetaval 1 kehtiv distsiplinaarkaristus (kasutas kaaskinnipeetava suhtes vägivalda). Enne vangistust elas kinnipeetav üksinda aadressil xxxx 3-toalises korteris. Vabanemisel on Mati Selbergil võimalik asuda elama aadressile xxxx, kus vanavanematele kuulunud talus on ta koos vendadega kaasomanikuks. Talumaja on seisnud mõnda aega tühjana, kuid on olemas kütmisvõimalused ja elektriühendus. Suveks oli kavandatud isikliku kaevu rajamine, seniks sai vett naabertalust. Keskhariduse omandas kinnipeetav xxxx vanglakaristust kandes. Lisaks on erinevate vangistuste ajal isik omandanud elektriku ja puusepa erialad ning töö käigus ehitaja ja müürsepa oskused. Töötanud on isik peamiselt mitteametlikult ehitusel ja metsatöödel, millest oma sõnul umbes 10 aastat ka ametlikult. Tööd otsis isik lehekuulutuste kaudu ning valis lähtuvalt töötasust, mistõttu vahetas tihti töökohti. Kinnipeetav suutis majanduslikult toime tulla ja oma kulud-tulud tasakaalus hoida. Vanglas töötas kinnipeetav 2015. aasta märtsini, olemas on toetus väljastpoolt vanglat. Täitise andmetel omab isik tasumata nõudeid summas 55,68 eurot, vabanemisfondis on 1170 eurot. Vabanemisel kinnipeetaval töökoht puudub, kuid lähedaste sõnul saab isik rakendada oma oskusi talumajapidamises ehitustöödel, lambakasvatuses ja põllutöödel. Samuti on ennetähtaegsel vabanemisel võimalik võtta end arvele töötuna Töötukassas ja esitada taotlus toimetulekutoetuse saamiseks juhul, kui isik registreerub valla elanikuks. Kinnipeetava lähedasteks on iseloomustuse kohaselt ema, 2 venda, õde, poeg ja elukaaslane (L L). Viimane ei ole valmis kooselu jätkama, kuid loodab, et kinnipeetav teda vabanemisel külastab ning vajadusel abistab. L L on varasemalt käinud vanglas pikaajalisel kokkusaamisel (viimati septembris 2013), ühtlasi on ta olnud kuriteo ohver. Kinnipeetaval on täisealine poeg I S, kellega suhted on head. Lähedased toetavad isiku soovi asuda elama oma kodukohta, eeldades, et uus elukoht võib kaasa aidata distantseerumisele endistest kaaslastest. Negatiivset mõju isiku käitumisele võivad avaldada alkoholi liigtarvitavad isikud. xxxx võimalikku negatiivset mõju avaldavaid isikuid ei elavat. Vanglas viibitud aastatega on tekkinud kriminaalse taustaga tuttavaid. Isik ei ole mõjutatav ja teeb oma otsuseid ise. Kinnipeetav oma sõnul ei tarbinud alkoholi tihti, samas on kõik vägivaldsed kuriteod sooritatud alkoholijoobes. Isik tunnistab, et alkoholijoobes olles muutub ta vägivaldseks. Samas ei pea isik alkoholi tarvitamist enda puhul probleemiks. SA TÜ Kliinikumi teatise kohaselt on isikul diagnoositud alkoholisõltuvus. Kinnipeetav on arvamusel, et tema tervislik seisund ei võimalda edaspidi alkoholi tarvitamist ning usub, et ta saab hakkama ilma alkoholita. Isik tarvitab igapäevaselt ravimeid. Iseloomult on isik kergesti ärrituv ja ärritudes ei valitse oma emotsioone. Isikule on omased mõningased kuritegelikud hoiakud, nt oma kuritegude õigustamine. Isikul on probleeme reeglite ja normide järgmisega (väärteod, kuriteod). Kriminaalhoolduse all viibides sooritas kinnipeetav uue kuriteo. Kinnipeetav tunnistab, et on eelnevas elus vääralt käitunud, soovides senist käitumismustrit muuta. Suhtlemisel on isik pealetükkiv, keskendunud oma arvamusele ega
ole valmis kuulama ja aktsepteerima temale mittesobivaid seisukohti. Kinnipeetava puhul seisneb oht vägivalla kasutamises, mis võib olla äärmuslik ning oht on kõige tõenäolisem, kui isik on tarvitanud alkoholi ning on tekkinud konflikt. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 13%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 32%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata Mati Selbergile katseaeg kuni 11.08.2019 (ärakandmata karistuse lõpp) ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest käitumiskontroll pikkusega 24 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Mati Selbergile KarS § 75 lg 2 p 2,4,8 sätestatud kohustused. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et karistuse kandmise ajal on Mati Selberg säilitanud suhted oma päritoluperekonnaga, sagedased on telefonivestlused ka L L. Kinnipeetava õde M V, vennad T S ja M S elavad xxxx. Poja I S suhtleb kinnipeetav telefoni teel. Eelpensionile jäämise võimalus on isikul alates 60. eluaastast, kui tal on Eestis töötamise staaž vähemalt 15 aastat. Süüdimõistetul on täitetoimikutes nõudeid 347,29 eurot. Juhul, kui kohus otsustab Mati Selbergi vabastada karistuse kandmisest enne tähtaega, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata isikule katseaeg kuni 11.08.2019 ja käitumiskontroll pikkusega 24 kuud. Käitumiskontrolli ajaks määrata Mati Selbergile KarS § 75 lg 2 p 2,4,8 sätestatud kohustused. Mati Selberg ise soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Töökohta tal praegu ei ole, kuid ressurss ise omadega toime tulla on tal olemas, sest vabanemisfondis on 1000 eurot ja endal on tal ka olemas kuskil 1000 eurot. Kinnipeetava väitel on iseloomustus tehtud Harku ja Murru Vangla poolt ja see, mis seal kirjas, on kõik fantaseeritud. Ta on nendega konfliktis. Teda pole siin karistatud selle eest, et ta oleks kellelegi füüsiliselt viga teinud. Ema on tal juba 3 aastat surnud. Alkoholiprobleemi kinnipeetav ei eita. Ta tahabki vabaneda ja seal omaette olla. Kinnipeetava väitel tahab ta vanglast ära ja ei kuritarvita kohtu usaldust. Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Mati Selbergi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 22.06.2015 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega, sh hinnanguga uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ning kinnipeetava ohtlikkusele, ega toeta samuti nagu vangla M. Selbergi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Nad ei ole kõik ühe kaaluga ning juhul, kui positiivseid asjaolusid esineb arvuliselt isegi rohkem, ei ole automaatselt tagatud kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabanemine. Tegemist on kohtu kaalutlusotsusega ning iga tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel tuleb lähtuda konkreetset asja iseloomustavatest positiivsetest ja negatiivsetest argumentidest, mis omavad erinevat kaalu. Kuna kinnipeetav kannab liitkaristust muuhulgas I astme eluvastase kuriteo toimepanemise eest, saaks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et tapmine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Tapmisele õigustust ei ole. M. Selbergi karistus lõppeb alles 11.08.2019. Suur osa karistust on kandmata. Arvestada tuleb karistuse raskuse ja liigiga ning kannatanuga. M.
Selbergi varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom (mh vägivaldsus) viitavad tema ohtlikkusele. Tegemist on seitsmel korral kriminaalkorras karistatud isikuga. Kuriteo tagajärjel suri inimene. Tulenevalt toimepandud kuriteo vägivaldsusest ning selle tagajärgede pöördumatusest ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Karistusaja lõpuni on jäänud veel üle 3 aasta ja 11 kuu, mis on küllaltki pikk aeg. Ärakantud karistuse aeg on ebaproportsionaalselt lühike võrreldes talle mõistetud liitkaristusega – 12 aastat 4 kuud ja 28 päeva vangistust – ning tema käesoleval hetkel tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel saaks kannatanute ja ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval üks kehtiv ja neli kustunud (vangistusseaduse § 65 lg 5 alates 01.06.2015 kehtivas sõnastuses) distsiplinaarkaristust. Kuigi neli distsiplinaarkaristust on käesolevaks ajaks arhiveeritud ja neid arvestada ei saa, on sage distsiplinaarrikkumiste toimepanemine siiski teda kaudselt iseloomustavaks asjaoluks, mis näitab negatiivset suhtumist õiguskorda. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning vältima distsiplinaarrikkumiste toimepanemist. Kui süüdimõistetu ei suuda alluda vanglas kehtestatud korrale, siis on väheusutav, et ta suudaks vabaduses alluda kõigile kontrollnõuetele ja täita temale pandud kohustusi. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi liigtarvitamisega (diagnoositud alkoholisõltuvus), mida võib pidada uute kuritegude toimepanemise riskifaktoriks. Väärib märkimist, et eelnimetatud iseloomustusest nähtub, et uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 32%. Seega on eelnimetatud süüdimõistetu puhul olemas arvestatav uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus. Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on M. Selberg kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende isikupuutumatuse ja vara kaitseks on põhjendatud jätta käesoleval juhul kinnipeetav vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida M. Selbergi käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Mida raskem on toimepandud kuritegu ja pikem kandmata karistuse osa, seda erandlikumad peavad olema kinnipeetava vabastamist õigustavad asjaolud. Prokuratuur ei pea õigeks vabastada isikut ennetähtaegselt vangistusest olukorras kus, isik pani toime esimese astme isikuvastase kuriteo, olles varasemalt kriminaalkorras korduvalt karistatud, sealhulgas raske ja üliraske kehavigastuse tahtliku tekitamise eest. Lähtudes eeltoodust prokuratuur ei toeta Mati Selbergi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Mati Selberg ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on 7-l korral kriminaalkorras karistatud, s.h 5-l korral on teda karistatud reaalse vanglakaristusega. Kuritegude dünaamika ei ole muutunud. Käesoleval ajal kannab kinnipeetav Tartu Maakohtu 15.03.2007 otsusega mõistetud liitkaristust muuhulgas KarS § 113 järgi, s.o tapmise eest, milline on raskeim esimese astme isikuvastane kuritegu. Kõik
vägivaldsed kuriteod on sooritatud alkoholijoobes. Eeltoodu näitab seda, et varasemad karistused, sealhulgas korduvad reaalsed vanglakaristused, ei ole kinnipeetavale vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud, sest ta on jätkanud uute raskete kuritegude toimepanemist. SA TÜ Kliinikumi teatise kohaselt on isikul diagnoositud alkoholisõltuvus. Alkoholi liigtarvitamist tuleb pidada uue kuriteo toimepanemise peamiseks riskifaktoriks. Harku ja Murru Vangla iseloomustusest nähtuvalt on Mati Selbergi puhul uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 32%, mis ei ole madal risk. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 02.11.2006 määruses nr 3-1-1-91-06 märkinud, et vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine. Mati Selbergil on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Sealjuures väärib märkimist, et isik sai distsiplinaarkorras karistada selle eest, et kasutas kaaskinnipeetava suhtes vägivalda. Seega ei ole eelnimetatud tingimus täidetud. Kohus ei ole kindel, et kinnipeetava käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate kohustuste määramine aitaks uute, eriti vägivaldsete kuritegude toimepanemise riske maandada. Kinnipeetav on varasemalt kriminaalhooldusele allutatuna pannud toime uue kuriteo. Kohtu arvates eksisteerib reaalne oht, et olles alkoholijoobes ning sattudes konfliktsituatsiooni, võib kinnipeetav toime panna uusi kuritegusid. Kindel elukoht, samuti moraalset toetust pakkuvad lähedased, olid tal olemas ka enne nende kuritegude toimepanemist, mille eest ta karistust kannab, kuid need ei suutnud panna teda seaduskuulekalt käituma. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et Mati Selbergi suhtes selliseid asjaolusid käesoleval ajal ei esine. Positiivseks tuleb lugeda seda, Mati Selberg on osalenud vangla tööhõives ja läbinud mitmeid programme, mis on aidanud tal oma senist käitumist korrigeerida, samas ei kaalu kohtu hinnangul need positiivsed asjaolud üles negatiivseid asjaolusid, millel kohus eelnevalt peatus ja mida kohus peab kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387.
/allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.