Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
10. november 2016, Tartu kohtumaja
Kriminaalasja number
1-16-4903
Kohtunik
Rutt Teeveer
Kohtuistungi sekretär
Helju Rebane
Prokurör
Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Meelis Juursoo (kohtuistungil ei osalenud)
Kriminaalasi
Marko Jõgi süüdistuses KarS § 183 lg 2 p 2 järgi kokkuleppemenetluses
Menetlustoiming
süüdimõistetu Marko Jõgi tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine
Süüdimõistetu
Marko Jõgi isikukood 39102026512; elukoht vabanemisel XXXX
Jätta Marko Jõgi temale Tartu Maakohtu 17.06.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-164903 mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.
Tartu Maakohtu 17.06.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-4903 tunnistati Marko Jõgi süüdi KarS § 183 lg 2 p 2 järgi ja temale mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka Marko Jõgi kahtlustatavana kinnipidamise aeg 11.-12.06.2015, s.o 2 päeva ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 5 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust Marko Jõgile Tartu Maakohtu 28.05.2013 otsusega kriminaalasjas nr 1-13-3961 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 9 kuu 9 päeva vangistuse võrra ning kohtuotsuste kogumis mõisteti temale ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 aasta 3 kuud ja 7 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti 04.03.2016. Kohtuotsus jõustus 08.07.2016. Marko Jõgi karistusaeg algas seega 04.03.2016 ja karistuse täielikul ära kandmisel lõppeks see 11.06.2017.
21.10.2016 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid süüdimõistetu Margo Jõgi tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamiseks KarS § 76 lg 1 p 2 järgi. Materjalidest nähtuvalt vangla toetab Marko Jõgi vangistusest vabastamist tingimisi enne tähtaega lähtuvalt viimasega seonduvast keskmisest riskitasemest.
Prokurör esitas kohtule kirjaliku arvamuse, milles jagab vangla seisukohta. Süüdimõistetu Marko Jõgi avaldas kohtus, et soovib vabaneda. Ta kinnitas, et on nõus Tartu Vangla poolt temale antud iseloomustuses nimetatud temale pandavate erikohustustega.
Marko Jõgi kannab liitkaristust KarS § 424, § 183 lg 2 p 2 järgi, mis on tahtlikud teise astme kuriteod. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kuna Marko Jõgi on nimetatud aja ära kandnud, siis on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus materiaalse alusena kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Marko Jõgi on tema suhteliselt noorele eale vaatamata varem juba korduvalt kuritegude, sh isiku- ja varavastaste, samuti liiklussüütegude toimepanemise eest karistatud. Teda on karistatud kergemaliigiliste karistustega (tingimuslik vangitus KarS § 74 alusel; vangistus, mis asendati üldkasuliku tööga, rahalised karistused), aga ka reaalsete vangistustega. Need karistused talle loodetud mõju ei avaldanud ning ta jätkas õigusrikkumiste toimepanekut. Marko Jõgi pani uusi kuritegusid toime isegi ajal, mil ta oli kohtuotsusega määratud katseajale. Marko Jõgi eelkirjeldatud käitumine viitab sellele, et karistamine ei ole tema puhul eripreventiivset eesmärki täitnud. Marko Jõgi ei suuda või ei soovi karistamistest vajalikke järeldusi teha ega õppida. Marko Jõgi kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud alkoholi ja narkootikumide kuritarvitamine, sellest tekkinud sõltuvus ja selle lahendamiseks valitud ebaõiged lahendused. Ehkki isik tunnistab probleemi ning on teinud püüdlusi loobuda alkoholi tarvitamisest, otsides alternatiivseid lahendusi (kodeerimine), on ta ühe sõltuvuse asendanud narkootikumidega ja vastupidi. Samuti ei ole tõsiseltvõetav tema soov muutuda, kuna Marko Jõgi iseloomustusest nähtub, et vaatamata realistlikule tegevuskavale, mis aitaks tal muuta oma eluviisi ja vältida uute kuritegude toimepanekut, ei paista ta reaalselt teadvustavat endapoolse tegevuse ja panustamise vajadust. See viitab suurele tõenäosusele, et isik paneb vabaduses toime uued analoogsed õigusrikkumised. Kõike eelnevat kogumis hinnanud asub kohus seisukohale, et üheksal korral kuritegude eest karistatud Marko Jõgi katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud, kuna kohtul puudub piisav veendumus, et isik ei jätka vabanedes samasuguste kuritegude toimepanemist. Kuna Marko Jõgi varasem kriminaalhooldus on ebaõnnestunud, siis ei ole
kohus veendunud ka selles, et Marko Jõgi suudab alluda ennetähtaegse vabastamisega kaasnevale käitumiskontrollile. Asjaolud, et Marko Jõgil on vabaduses olemas kindel elu- ja töökoht ning lähedaste toetus nii moraalses kui ka materiaalses mõttes, ei vähenda nimetatud riski, kuna ka varasemate kuritegude toimepanemise ajal olid Marko Jõgil need tugifaktorid olemas.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.