Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-15-5288
Kohtukoosseis
Kohtunik Peet Teidearu
Kohtuistungi sekretär
Kelly Kasepuu
Prokurör
Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Meelis Juursoo (istungil ei osalenud)
Kriminaalasi
Süüdimõistetu Kalju Lind` tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine
Süüdimõistetu
Kalju Lind isikukood: 36301212717; viibimiskoht: Tartu Vangla asukohaga Turu 56, Tartu; elukoht vabanemise korral: puudub
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 426 lg-st 1 ja § 432 lg-test 3, 32, 33, kohtunik määras: Jätta Kalju Lind temale Tartu Maakohtu 20.10.2004. a otsusega kriminaalasjas nr 1-57/2004 mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud Tartu Maakohtu 20.10.2004. a otsusega kriminaalasjas nr 1-57/2004 tunnistati Kalju Lind süüdi karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 113 järgi ja karistati teda 15 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning tema karistusaja alguseks loeti 28.07.2003. a. Tartu Maakohtu otsus jõustus Riigikohtu 20.04.2005. a määrusega.
Kinnipeetava karistusaeg algas seega 28.07.2003. a ja lõppeks selle täieliku ärakandmise korral 27.07.2018. a. Tartu Maakohtu 13.08.2015. a määrusega jäeti Kalju Lind vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtunik oli seisukohal, et oht uute kuritegude toimepanekuks on Kalju Linnu puhul liiga suur. 01.09.2016. a esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule järjekordselt materjalid Kalju Linnu tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamiseks. Materjalidest nähtuvalt vangla Kalju Linnu vangistusest vabastamist tingimisi enne tähtaega ei toeta, kuna kinnipeetav on ühiskonnale endiselt ohtlik. Kohtumenetluse poolte seisukohad Prokurör esitas Kalju Linnu tingimisi enne tähtaega vabastamise võimalikkuse kohta kirjaliku seisukoha, milles leiab, et Kalju Lindu ei peaks vabastama tingimisi ennetähtaegselt. Kalju Lind kannab vangistust tahtliku tapmise eest. Teda on varemgi süüdi mõistetud vägivallakuriteoga seoses, sealhulgas ka tapmise katse eest. Kalju Lind kaldub emotsionaalsele ebastabiilsusele, lisaks on tema vastutustunne kesine ning ta omistab süüd pigem muudele faktoritele. Ka ei teadvusta ta oma probleeme alkoholi tarvitamisega, vaatamata sellele, et kõik kuriteod pani ta toime alkoholijoobes. Vabanedes puudub Kalju Linnul elamiskõlblik elukoht, samuti puuduvad tal töökoht ja toetav sotsiaalne võrgustik. Vangistuse jooksul ei ole kinnipeetav osalenud sotsiaalprogrammides, kuna tema XXXX ei võimalda neist kasu saada. On positiivne, et Kalju Lind töötab majandusabitöödel, et tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning et vangistuse jooksul on ta omandanud buldooserijuhi ja traktoristi eriala, kuid antud asjaolud ei kaalu üle seda negatiivset, millel prokurör eelnevalt peatus. Prokurör leiab, et karistuse eesmärgid ei ole Kalju Linnu puhul täidetud ning ei ole võimalik piisava kindlusega eeldada, et vabanedes ei pane kinnipeetav toime uut kuritegu. Süüdimõistetu Kalju Lind avaldas kohtus, et soovib vabaneda. Ta on osalenud ka sotsiaalprogrammides. Vabanedes elatuks ta algselt puudetoetusest. Lastega ta ei suhtle, õega ta on suhelnud.
Kohtuniku seisukoht Kalju Lind kannab käesoleval ajal karistust tahtliku esimese astme kuriteo toimepanemise eest. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdi mõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdlane on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kalju Lind on temale mõistetud karistuse ajast vähemalt kaks kolmandikku ära kandnud, kusjuures ärakantud karistusaeg ületab tuntavalt neli kuud. Möödunud on ka vangistusseaduse § 76 lg-s 4 sätestatud tähtaeg. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus materiaalse alusena kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kalju Lindu on kriminaalkorras karistatud korduvalt. Reaalset vangistust kannab ta neljandat korda. Neljast süüdimõistmisest kolm on seotud vägivallakuriteoga. Seejuures tuleb märkida, et lisaks tapmisele, mille eest Kalju Lind kannab käesolevat karistust, on teda varem süüdi tunnistatud
ja karistatud veel ka tapmise katse eest. Senised korduvad karistused ning kuritegude iseloom viitavad sellele, et Kalju Lind ei aktsepteeri ühiselu reegleid ning suhtub hoolimatult inimelusse. Selliste hoiakute olemasolu omakorda viitab sellele, et oht, et Kalju Lind jätkab vabaduses kuritegude toimepanekut, on endiselt olemas. Ohtu võimendab asjaolu, et Kalju Lind kaldub emotsionaalsele ebastabiilsusele ning võib käituda hetkeimpulssidest lähtudes. Ohutaset tõstab seegi, et Kalju Linnul on madal agressiivsuse ja vägivalla vallandumise lävi. Lisaks puudub Kalju Linnul vabaduses toimiv tugivõrgustik, st inimesed, kes saaksid teda toetada ja aidata. Lähedasi pereväliseid suhteid Kalju Linnul ei ole. Päritoluperekonnast on Kalju Linnul elus vaid õde, kellega suhteid säilinud ei ole. Aastaid ei ole ta suhelnud ka oma abikaasa ning lastega. Seega oleks ta vabaduses enda ette kerkivate probleemidega üksi ning peaks ise suutma nendega toime tulla. Samas on vangla iseloomustanud teda inimesena, kel esineb probleemide äratundmises ning nende lahendamises puudujääke ning kes ratsionaalsuse asemel võib käituda pigem hetkeemotsioonist lähtuvalt. Ka Tartu Vangla ei toeta praegu Kalju Lind` vanglast vabastamist. Kinnipeetaval on vabanedes võimalik asuda elama oma vanematele kuulunud majja. Samas on see pikka aega seisnud mahajäetuna ja kriminaalhooldaja hinnangul ei ole see elamiskõlbulik. Kalju Linnul puudub vabanedes ka kindel töökoht. Arvestades aga seda, et Kalju Linnul puuduvad ka lähedased isikud, kes saaks teda rahaliselt toetada, siis on suur tõenäosus, et tal tekivad vabaduses toimetulekuraskused. Kui tugivõrgustiku ja kindla elukoha puudumise ja võimalikele materiaalsete raskuste kõrval arvestada täiendavalt Kalju Linnu isiksuseomadusi, millel kohus peatus ülal, siis ei pruugi kinnipeetav oma probleemide lahendamisega adekvaatselt toime tulla. Tema taaskohanemine ühiskonnaga võib kujuneda keerukaks ning see omakorda võib viia konfliktsituatsioonideni, mis suure tõenäosusega päädivad õigusrikkumiste toimepanekuga. See on seda tõepärasem, kui arvestada täiendavalt sedagi, et Kalju Linnu varasemat elustiili iseloomustas sage alkoholi tarvitamine ning et ka tema kuriteod olid toime pandud alkoholijoobes. Vanglas on Kalju Lind asunud läbima sotsiaalprogrammi „Õige hetk“, mis printsiibis aitaks teda resotsialiseerida, kuna selle programmi eesmärk on aidata süüdimõistetuil omandada, arendada ja rakendada mitmesuguseid sotsiaalsete probleemide lahendamisega seotud oskusi, et nad suudaksid probleemsetes olukordades toime tulla. Samas toimus selle programmi raames temaga üksnes kolm kohtumist, pärast mida see asendati psühholoogi individuaaltööga. Psühholoogi vestlustes käsitleti programmide „Õige hetk“ ja „Eluviisitreening“ teemasid, kuid kuna Kalju Linnu arusaamise ja asjade meelde jätmise võime on spetsialisti hinnangul liiga madal, siis ilmselt olulist abi nimetatud individuaaltööst ei tõusnud. Seega võib asuda seisukohale, et Kalju Linnu ohtlikkus ning ühiskonda sulandumise raskused ei ole läbi sotsiaaltöö vähenenud. Eelnevat kogumis hinnates asub kohtunik seisukohale, et Kalju Linnu katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud. Oht, et Kalju Lind paneb vabanedes toime uue kuriteo, on liiga suur. Lisaks ei ole tal praegu sellist kindlat elukohta, kuhu tal oleks võimalik vanglast vabanedes elama asuda. Samas on kindla elukoha olemasolu ennetähtaegse vabastamise eelduseks, kuivõrd vabastamisega kaasnev käitumiskontroll on võimalik üksnes kindla elukoha olemasolul. Peet Teidearu Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.