Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-15-5288
Kohtukoosseis
Kohtunik Peet Teidearu
Kohtuistungi sekretär
Heli Nurmoja
Arvamuse andnud prokurör
Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Marek Soomaa
Kriminaalasi
Süüdimõistetu Kalju Linnu(Lind) tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine
Süüdimõistetu
Kalju Lind isikukood: 36301212717; elukoht (vabanemisel): XXXX; töökoht (vabanemisel): puudub
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 426 lg-st 1 ja § 432 lg-test 3, 32, 33 kohtunik määras: Jätta Kalju Lind temale Tartu Maakohtu 20.10.2004. a otsusega kriminaalasjas nr 1-57/2004 mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud Tartu Maakohtu 20.10.2004. a otsusega kriminaalasjas nr 1-57/2004 tunnistati Kalju Lind süüdi karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 113 järgi ja karistati teda 15 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning tema karistusaja alguseks loeti 28.07.2003. a. Tartu Maakohtu otsus jõustus Riigikohtu 20.04.2005. a määrusega.
Kinnipeetava karistusaeg algas seega 28.07.2003. a ja lõppeks selle täieliku ärakandmise korral 27.07.2018. a. Ennetähtaegse vabanemise võimalus avanes Kalju Linnul 28.07.2013. a. 26.06.2015. a esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid süüdimõistetu Kalju Linnu tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamiseks. Materjalidest nähtuvalt Tartu Vangla Kalju Linnu vangistusest vabastamist tingimisi enne tähtaega ei toeta, kuna kinnipeetav on ühiskonnale endiselt ohtlik. Kriminaalhooldaja ettekandest nähtub, et kinnipeetaval puudub vabaduses toetav lähivõrgustik – tema vanemad on surnud, elusolevate lähedastega (abikaasa, lapsed, õde) ei ole kinnipeetav aastaid suhelnud. Enne vangistust elas Kalju Lind oma vanematele kuuluvas majas XXXX Käesoleval ajal seisab maja tühjana, kuid on endiselt elamiskõlbulik. Maja vajab küll korrastamist, kuid XXXvalla sotsiaalteenistuse juhataja kinnitusel saab vald kinnipeetavat selles aidata. Töökoht vabanedes kinnipeetaval puudub. Kohtumenetluse poolte seisukohad Prokurör ei toeta Kalju Linnu(Lind) tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Ta leiab, et Kalju Linnu varasemad karistamised, sh ka isikuvastaste kuritegude eest, oma süü mittetunnistamine toimepandud tapmises, varasemad probleemid alkoholi tarvitamisega, kalduvus agressiivsusele ning impulsiivsusele, samuti halvad taasühiskonnastumise väljavaated viitavad sellele, et isik võib tulevikus panna toime uue raske kuriteo. Süüdimõistetu Kalju Lind kinnitas kohtus, et ta tunnistab oma süüd, kuid leiab, et on saanud küllaldase karistuse juba kätte. Ta kinnitab, et on vanemaks saanud ning muutunud rahulikumaks ja paremaks. Ta on suuteline elama ilma viinata. See, et ta varem kogu aeg jõi, ei vasta tõele. On nõus otsima endale töökoha. Enne vangistust töötas ta XXXX. Ta arvab, et saab sinna tagasi tööle minna, kuna tunneb ülemust. Ta on nõus osalema ka sotsiaalprogrammis. Kohtuniku seisukoht Kalju Lind kannab käesoleval ajal karistust tahtliku esimese astme kuriteo toimepanemise eest. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdi mõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdlane on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kalju Lind on temale mõistetud karistuse ajast vähemalt kaks kolmandikku ära kandnud, kusjuures ärakantud karistusaeg ületab tuntavalt neli kuud. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus materiaalse alusena kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Kalju Lindu on kriminaalkorras karistatud korduvalt. Reaalset vangistust kannab ta neljandat korda. Neljast süüdimõistmisest kolm on seotud vägivallakuriteoga. Seejuures tuleb märkida, et lisaks tapmisele, mille eest Kalju Lind kannab käesolevat karistust, on teda varem süüdi tunnistatud ja karistatud veel ka tapmise katse eest. Senised korduvad karistused ning kuritegude iseloom viitavad sellele, et Kalju Lind ei aktsepteeri ühiselu reegleid ning suhtub hoolimatult inimelusse. Selliste hoiakute olemasolu omakorda viitab sellele, et oht, et Kalju Lind jätkab vabaduses kuritegude toimepanekut, on endiselt olemas.
Ohtu võimendab asjaolu, et Kalju Lind kaldub emotsionaalsele ebastabiilsusele ning võib käituda hetkeimpulssidest lähtudes. Ohutaset tõstab seegi, et Kalju Linnul on madal agressiivsuse ja vägivalla vallandumise lävi. Lisaks puudub Kalju Linnul vabaduses toimiv tugivõrgustik, st inimesed, kes saaksid teda toetada ja aidata. Lähedasi pereväliseid suhteid Kalju Linnul ei ole. Päritoluperekonnast on Kalju Linnul elus vaid õde, kellega suhteid säilinud ei ole. Aastaid ei ole ta suhelnud ka oma abikaasa ning lastega. Seega oleks ta vabaduses enda ette kerkivate probleemidega üksi ning peaks ise suutma nendega toime tulla. Samas on vangla iseloomustanud teda inimesena, kel esineb probleemide äratundmises ning nende lahendamises puudujääke. Ratsionaalsuse asemel võib ta lähtuda pigem hetkeemotsioonist. Kinnipeetaval on vabanedes võimalik asuda elama oma vanematele kuulunud majja. See on küll pikka aega seisnud tühjana ja vajab korrastamist, kuid seal on siiski võimalik elada. Töökoha osas Kalju Linnul kindlad kokkulepped aga puuduvad. Kinnipeetav ise on seisukohal, et tal on võimalus asuda tööle XXXX, kus ta töötas ka enne vangistust. Erinevalt Kalju Linnust peab kohtunik seda võimalust niivõrd ebakindlaks, et ei saa sellega kinnipeetava toimetulekuprognooside tegemisel arvestada. Arvestades aga seda, et Kalju Linnul puuduvad ka lähedased isikud, kes saaks teda rahaliselt toetada, siis on suur tõenäosus, et tal tekivad vabaduses rahalised raskused. Kui tugivõrgustiku puudumise ja võimalikele materiaalsete raskuste kõrval arvestada täiendavalt Kalju Linnu isiksuseomadusi, millel kohus peatus ülal, siis ei pruugi kinnipeetav oma probleemide lahendamisega adekvaatselt toime tulla. Tema taaskohanemine ühiskonnaga võib kujuneda keerukaks ning see omakorda võib viia konfliktsituatsioonideni, mis päädivad õigusrikkumiste toimepanekuga. Kohtunik viitab ka asjaolule, et vangistuse jooksul ei ole Kalju Lind läbinud ühtki sotsiaalprogrammi, mis aitaks temast lähtuvat ohtu minimeerida ning soodustada tema resotsialiseerumist. Kuna sotsiaalprogrammide läbimine on kohtuniku arvates Kalju Linnu puhul ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks, oleks tema vabastamine selleski mõttes ennatlik. Eelnevat kogumis hinnates asub kohtunik seisukohale, et Kalju Linnu(Lind) katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud.
Peet Teidearu Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.