Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
1.novembril 2016. a Tartu kohtumajas
Kriminaalasja number
1-16-8210
Kohtukoosseis
Kohtunik Peet Teidearu
Sekretär
Kelly Kasepuu
Kriminaalasi
P.E süüdistuses karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 121 lg 2 p 3 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Maarja-Liisa Sari
Süüdistatav
P.E isikukood: XXX; elukoht: puudub; viibimiskoht. Tartu Vangla asukohaga Turu 56, Tartu; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik; haridus: 8 klassi; emakeel: eesti keel; õppeasutus: XXX; kriminaalkorras varem karistatud neljal korral; tõkendit kohaldatud ei ole, kannab Tartu Maakohtu 06.04.2016. a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-1722 mõistetud vangistust
Kaitsja (kohtueelses menetluses)
Vandeadvokaat Anu Pärtel riigi õigusabi korras
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) §-st 180, § 248 lg 1 p-st 5, §-st 249, kohus
otsustas:
aasta ja 3(kolme) päeva vangistuse võrra (01. 11.2016 seisuga) ning kohtuotsuste kogumis mõista P.E Sutile(Sutt) liitkaristuseks 3(kolm) aastat, 4(neli) kuud ja 3(kolm) päeva vangistust. P.E Suti karistusaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o. 01.november 2016.a. KarS § 64 lg 2 alusel viia iseseivalt täide P.E Sutile Tartu Maakohtu 16.04.2014. a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-2164 KarS § 201 lg 1 järgi mõistetud rahaline karistus 100 (ükssada) päevamäära ehk 320 (kolmsada kakskümmend) eurot.
pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kokkuleppe sisu/kokkulepe sõlmitud Lõuna Ringkonnaprokuratuuris 26.09.2016. P.E süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on 06.04.2016. a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja otsusega nr 1-16-1722 mh karistatud KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, kasutas füüsilist vägivalda kaaskinnipeetav L.R. suhtes, mis seisnes selles, et olles kinnipeetav Tartus Turu 56 asuvas Tartu Vanglas, lõi 04.07.2016. a kella 20.30 paiku Tartu Vangla XXX eluosakonna kambris nr XXX ühel korral vasaku käe rusikaga kannatanule pähe. Sellega tekitas P.E kannatanu L.R.le füüsilist valu ning punetava ning kergelt tursunud koha paremal pool lõual. Sellega pani P.E toime KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise, kui see on toime pandud korduvalt.1. Kokkuleppe kohaselt süüdistatakse Kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Prokurör taotleb kohtult tunnistada P.E süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ning mõista temale karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada käesolevas kriminaalasjas mõistetavat karistust Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 06. aprilli 2016. a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-1722 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 3 aasta 1 kuu 9 päeva vangistuse võrra (26.09.2016. a seisuga), mistõttu lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõista P.E Sutile 3 aastat 5 kuud 9 päeva vangistust. KarS § 64 lg 2 alusel viia iseseivalt täide P.E Sutile 16.04.2014 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja otsusega nr 1-14-2164 KarS § 201 lg 1 järgi mõistetud rahaline karistus 100 päevamäära ehk 320 eurot. KarS § 65 lg 2 järgi mõistetava liitkaristuse lõplik kestus määratakse kohtuotsuse tegemise kuupäeva seisuga. Käesolevas kriminaalsjas on kannatanu L.R. esitanud tsiviilhagi mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 300 eurot. Kokkuleppest nähtuvalt on süüdistatav tsiviilhagi õigeks võtnud. Kokkuleppe kohaselt on menetluskuludeks riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu 264 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul 645 eurot, s.o kokku 909 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulude tasumine ositi 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Kokkuleppe kohaselt on KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud 765 eurot: − kohtueelses menetluses kaitsjale määratud tasu kogusummas 120 eurot; − süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 645 eurot.
KrMS § 180 lg 3 alusel jätta pool sundrahast, s.o 322,50 eurot riigi kanda, samuti jätta riigi kanda 120 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses. Vastavalt kokkuleppele tuleb ülejäänud osa kriminaalmenetluse kuludest, s.o 322,50 eurot välja mõista süüdistatavalt, seejuures tuleb süüdistataval need ära tasuda 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kohtuistungil 1. novembril 2016 kinnitas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ning et ta jääb selle juurde. Prokurör jäi samuti sõlmitud kokkuleppe juurde, viidates süüdistatava poolt ärakantud karistuse kestusele kohtuistungi päeva seisuga. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tegelikku tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Seega tuleb P.E süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja mõista temale karistus vastavalt kokkuleppele. Käesolevas kriminaalasjas on kannatanu L.R. esitanud tsiviilhagi mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 300 eurot. Kokkuleppest nähtuvalt on süüdistatav tsiviilhagi õigeks võtnud. TsMS § 440 lg-st 1 tuleneb, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Sellest tulenevalt rahuldab kohus kannatanu hagi ning mõistab P.E Sutilt tema kasuks välja 300 eurot moraalse kahju katteks. KrMS § 180 lg- te 1, 3 alusel välja mõista P.E Sutilt riigituludesse kriminaalmenetluse kuludena kokku 322,50 eurot, mille moodustab 50% ehk 322,50 eurot II astme kuriteos süüdi mõistmisega kaasnevast 645 euro suurusest sundrahast (KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2). KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb ülejäänud osa sundrahast, s.o 322,50 eurot, samuti aga riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses kogusummas 120 eurot (KrMS § 175 lg 1 p 4) jätta riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada P.E Sutil tasuda temalt välja mõistetud kriminaalmenetluse kulud osadena 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtu seisukoht asitõendite osas Käesolevas asjas asitõendiks olev CD plaat Tartu Vangla XXX eluosakonna koridori valvekaamera 04.07.2016. a videosalvestusega, mis asub kriminaalasja juures, tuleb kohtuotsuse jõustumise korral KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel võtta kriminaaltoimikusse. Peet Teidearu Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.