Kohtulahend

Vandeadvokaadid Jaanus Tehver (Raino Nassar); Kersti Põld (Heldur Piiskop); Ringo Koppel (Gennadi Kull)

RESOLUTSIOON

apellatsioonimenetluses osalemise eest 1650 eurot ning kaitsja Jaanus Tehveri apellatsioonimenetluses osalemises eest 4237 eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 20.06.2012 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (1 aasta 9 kuu 6 päeva) võrra ning liitkaristuseks mõisteti 4 (neli) aastat 9 (üheksa) kuud ja 6 (kuus) päeva vangistust. Vangistuse alguseks määrati lugeda päev, mil H.Piiskop ilmub vabatahtlikult Tallinna Vanglasse karistust kandma või karistusest kõrvahoidumise korral tema kinnipidamise päev.

Skandinaaviamaadesse). 15.01.2015 kontrolliti Saksamaal kõnealust sõidukit politseiametnike poolt, kusjuures autos viibijatena fikseeriti R. Nassar ning R. Koppel. Ajavahemikul 31.01.2015 kuni 02.02.2015 käis R. Koppel sõidukiga BMW X5 (reg nr XXXXXX, VIN-koodiga XXXXXXXXXXXXXXXXXX) R. Nassari ülesandel Itaalias Sardiinia saarel, kus vastavalt kokkuleppele R. Nassariga andis kõnealuse auto tuvastamata põhjusel kaheks päevaks Itaalias narkokuritegude eest karistatud isikute valdusse. 02.02.2015 saabus R. Nassar lennutransporti kasutades tagasi Eestisse, et konspiratsiooni tagamise huvides teostada Saksamaal kontrollitud sõiduauto BMW X5 (reg nr XXXXXX, VINkoodiga XXXXXXXXXXXXXXXXXX) numbrimärkide vahetus ja sõiduki registreerimine uue omaniku nimele. 03.02.2015 korraldas H. Piiskop Maanteeameti Tallinna büroos R. Nassari ülesandel kõnealuse sõiduauto registreerimise MP nimelt AG nimele ning sõiduki numbrimärkide vahetuse. Sealjuures tegi MP H. Piiskopi korraldusel avalduse, et ta on kaotanud sõiduki tehnilise passi ja auto senised numbrimärgid on varastatud. Sõiduki uueks registreerimisnumbriks sai XXXXXX ja omanikuks märgiti variisik AG, kes eelmisele omanikule auto eest ei tasunud ning oli teadlik, et tegemist on näilise tehinguga, mille eesmärgiks oli saada vaid uus omanikukanne ja uued numbrimärgid. H. Piiskop edastas sõiduki BMW X5 (VIN-koodiga XXXXXXXXXXXXXXXXXX) uued registrimärgid (XXXXXX) R. Nassarile, kes toimetas need 04.02.2015 Eestist Lätisse ja Riiast lennutransporti kasutades Hispaaniasse. 05.02.2015 sõitsid R. Nassar ja R. Koppel autoga BMW X5 (VIN-koodiga XXXXXXXXXXXXXXXXXX) Lõuna-Hispaaniasse Esteponasse, kus asub AS elukoht. Esteponas AS elukoha hoovis valmistasid R. Nassar, R. Koppel ja AS kõnealuse sõiduki ette narkootilise aine veoks, kusjuures vahetasid ka numbrimärgid, mille hankimise oli teadvalt narkoveo konspireerimise huvides korraldanud H. Piiskop. R. Nassar paigaldas sõidukile ka GPS-seadme, mille abil auto liikumist narkoveo teekonnal jälgida. Eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 14.02.2015 R. Nassar, R. Koppel ja AS isikute grupis ebaseaduslikult omandasid Hispaania Kuningriigis kindlaks tegemata asjaoludel suures koguses narkootilist ainet – 66 586 grammi hašišit, mille seejärel peitsid sõidukisse BMW X5 (uue registrinumbriga XXXXXX, VIN-koodiga XXXXXXXXXXXXXXXXXX) vastaval eesmärgil sisse ehitatud peidikutesse. Pärast narkootilise aine ebaseaduslikku omandamist R. Nassar, R. Koppel ja AS isikute grupis ebaseaduslikult valdasid ja vedasid suures koguses narkootilist ainet – 66 586 grammi hašišit – nende kasutuses olevas sõiduautos BMW X5 (reg nr XXXXXX, VIN-koodiga XXXXXXXXXXXXXXXXXX) oma teekonnal Hispaanias Esteponast Barcelonasse. Vahetult valdasid ning vedasid narkootilist ainet AS ja R. Koppel, kes tegid seda R.Nassari ülesandel, seega isikute grupis koos viimasega. Barcelonas lahkus kõnealusest sõidukist R. Koppel, kes R. Nassari ülesandel sõitis lennutransporti kasutades Hamburgi, kus asus ootama AS saabumist sihtkohta. AS jätkas R. Nassari ülesandel edasiliikumist sõiduautoga, millesse oli peidetud narkootiline aine. Ajavahemikul 14.-16.02.2015 R. Nassar, R. Koppel ja AS isikute grupis ebaseaduslikult valdasid ja vedasid suures koguses narkootilist ainet – 66 586 grammi hašišit –sõiduautos BMW X5 (reg nr XXXXXX, VIN-koodiga XXXXXXXXXXXXXXXXXX) teekonnal Hispaaniast Barcelonast Saksamaale Hofi linna lähedale. Vahetult valdas ning vedas kõnealusel perioodil

narkootilist ainet AS, kes tegi seda R. Nassari ülesandel ning kooskõlastatult R.Koppeliga, seega isikute grupis koos nendega. 16.02.2015 kell 09:45 peeti sõiduauto BMW X5 (reg nr XXXXXX, VIN-koodiga XXXXXXXXXXXXXXXXXX) Saksa Liitvabariigis Hofi linna lähedal kiirteel A9, suunaga Berliini poole, 258. kilomeetril kinni. Läbiotsimisel leiti kõnealusest sõidukist 66 586 grammi narkootilist ainet hašišit. Sõiduki roolis oli kinnipidamise ajal AS. Kui R. Nassar sai sõidukile paigaldatud GPS-seadme abil 16.02.2015.a. teada, et narkoveoks kasutatav auto on politsei poolt kinni peetud, andis ta R. Koppelile korralduse mobiiltelefonid välja lülitada, koheselt Hamburgist lahkuda ja koju sõita. Narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine R. Nassari, R. Koppeli ja AS poolt sai eelkirjeldatud viisil teoks grupi liikmete ühise ja kooskõlastatud tegevuse tulemusena, mis toimus vastavalt omavahel kokkulepitud rollijaotusele. Seega R. Nassar, R. Koppel ja AS ebaseaduslikult omandasid, valdasid ning vedasid suures koguses narkootilist ainet hašišit isikute grupis. H. Piiskop, olles teadlik R. Nassari, R. Koppeli ja AS poolt toimepandavast kuriteost, osutas nimetatud kuriteole tahtlikult vaimset, ainelist ja füüsilist kaasabi. H. Piiskop korraldas R. Nassari ülesandel variisikute otsimise, narkootilise aine veoks vajaliku sõiduki registreerimise nimetatud variisikute nimele ning auto registreerimisnumbrite vahetamise konspiratsiooni tagamiseks. Samuti H. Piiskop R. Nassari ülesandel soetas ja toimetas kokkulepitud töökotta sõidukisse peidikute ehitamiseks vajalikud detailid ja varuosad. Sealjuures teadis H. Piiskop, et R. Nassar ning viimase ülesandel tegutsevad AS ja R.Koppel kasutavad kõnealust sõidukit narkootiliste ainete veoks Hispaaniast Põhja-Euroopasse. Kanep (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2%) ja selle töötlemisproduktid (sealhulgas hašiš), mis sisaldavad tetrahüdrokannabinooli, kuuluvad sotsiaalministri 18. mai 2005.a. määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Süüdistatavatel puudus vastav luba narkootilise aine hašiši käitlemiseks. NPALS§ 31 lg 3 järgi on narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Kümnele inimesele piisab narkojoobe tekitamiseks 1 grammist hašišist. Oma tegevusega pani R. Nassar toime KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo (varem narkootikumidega seotud kuriteo sooritanud isikuna suures koguses narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine isikute grupis), R. Koppel pani toime KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo (suures koguses narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine isikute grupis) ning H. Piiskop pani toime KarS § 184 lg 2 p 1, 2 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo (osutas varem narkootikumidega seotud kuriteo sooritanud isikuna grupiviisilisele suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikule käitlemisele tahtlikult füüsilist, ainelist ja vaimset kaasabi).

ESITATUD APELLATSIOONID

Kaitsjate apellatsioonid

Harju maakohus leidis, et süüdistuse esitatud tõenditest nähtuvalt on Raino Nassar kirjeldatud teo toime pannud. Kõik süüdistuse versiooni mitte toetavad tõendid jättis Harju maakohus mitte ainult kõrvale, vaid ka hindamata. Kaitsja leiab, et maakohus rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõiguse norme. Süüdistusakti kohaselt oli Raino Nassari suhtes kohaldatud tõkendina vahistamine kuni 01. septembrini 2015.a. Seega kuulus Raino Nassar 02. septembril 2015.a. vabastamisele. KrMS § 226 lg 6 kohaselt kui kriminaalasjas on kohaldatud tõkendina vahistamine ning prokurör peab vajalikuks tõkendi kohaldamist jätkata, siis teeb prokuratuur käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud toimingud hiljemalt viisteist päeva enne käesoleva seadustiku § 130 lõikes 3 või 31 sätestatud tähtaja lõppu. Seega oleks prokuratuur pidanud juhul, kui ta soovis Raino Nassari tõkendi kohaldamist jätkata, edastama süüdistusakti kohtule, süüdistatavale ja kaitsjale hiljemalt 16. augustil 2015.a. Süüdistusakt on aga koostatud alles 19. augustil 2015 ja seega puudus prokuratuuril õigus taotleda Raino Nassari suhtes tõkendi kohaldamist jätkata ning Raino Nassaril oli põhjendatud seaduslik ootus, et ta 02. septembril 2015 vabastatakse.

käitudes pani Harju maakohus aga toime KrMS § 339 lg1 p.2, 3 ja 12 kirjeldatud rikkumised, milliseid loetakse kriminaalmenetlusõiguse olulisteks rikkumisteks.

veeti narkootikume. Samas pole kriminaalasjas mitte ühtegi tõendit, mille kohaselt Raino Nassar ja Heldur Piiskop oleksid teadnud, et sinises BMW-s olid kinnipidamise hetkel narkootikumid. Vähe sellest, kohtuasja materjalidest tuleneb, et Raino Nassar ei vaevunud BMW kinnipidamisest isegi oma kaasosalist Heldur Piiskoppi teavitama. Et BMW oli politsei poolt kinni peetud, selgus Raino Nassarile träkkeri abil ja sellest tulenes ka tema korraldus Ringo Koppelile Eestisse naasta. Aga Heldur Piiskopile sellist üliolulist infot jagada ei peetud vajalikuks? Maakohus on jätnud tähelepanuta ja seega ka hindamata Raino Nassari kaitsja poolt esitatud kirjavahetuse konteineri rendi tingimuste kohta, millega põhistati auto ostmist, samuti Heldur Piiskopi kaitsja poolt esitatud tõendid sinise BMW X5 müügi kohta Auto24 portaalis. Maakohus leidis, et Raino Nassar on vastavalt talle esitatud süüdistusele omandanud narkootikume, tuvastamata seejuures, millal, kellelt ja milliste vahendite eest. Seejuures on süüdistus ise esitanud kohtule tõendid, millest nähtuvalt Raino Nassaril puudusid rahalised vahendid narkootikumide omandamiseks. Kaitsja leiab, et nii süüdistus kui ka maakohus on vaikides mööda läinud ühest narkoäri olulisest teemast, nimelt narkoäri finantseerimine ja tegelik juhtimine. Narkoäri juhivad isikud, kes narkoäri finantseerivad. Isikud, kellel puuduvad ressursid narkootikumide ostmiseks, osalevad narkoäris kullerite ja abimeestena (kaassaitajatena), kuid mitte kunagi ei juhi narkoäri. Käesolevas asjas on kogutud jälitustegevusega piisavalt tõendeid selle kohta, et et ei Raino Nassaril, Heldur Piiskopil ega ka Ringo Koppelil polnud piisavalt vahendeid selleks, et iseseisvalt osaleda narkoäris. Ringo Koppel oli pidevates võlgades ja jutustas oma võlausaldajatele muinasjutte sellest, kuidas ta kohe-kohe narkoäriga miljonäriks saab. Raino Koppel ja Heldur Piiskop vaidlesid korduvalt teemal, kes ja kuidas panustab mõnesaja euroga autode varuosadesse või lennukipiletitesse, kriminaalmenetluse käigus pole menetlejal olnud kahtlustki selles, et ei Raino Nassaril ega Heldur Piiskopil pole piisavalt rahalisi vahendeid selleks, et välja osta sinises BMW X5-s olnud kogus narkootikume selle edasimüümise eesmärgil. Sisuliselt käsitleb süüdistus Raino Nassarit narkootikumiäri transpordi korraldajana, selleks transpordivahendi hankijana ja võimaldajana, mis vastaks KarS §189 koosseisukirjeldusele. Kohtuotsuses on aga Raino Nassarist saanud äkki kogu narkoäri juht, kes omandas Hofis kinnipeetud narkootikumid, omamata seejuures selle jaoks rahalisi vahendeid, rääkimata sellest, et pole ühtegi tõendit, mis sellist väidet toetaks.

Kaitsja juhtis Harju maakohtu menetluses süüdistuse tõendite esitamisel nii süüdistaja kui ka kohtu tähelepanu asjaolule, et KrMS § 65 lg 1 järgi on Eesti kriminaalmenetluses on lubatud kasutada välisriigis selle riigi seaduste kohaselt kogutud tõendeid, kui tõendi saamiseks tehtud menetlustoiming ei ole vastuolus Eesti kriminaalmenetluse põhimõtetega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud erisust. Eeltoodust tuleneb vajadus Saksamaal kogutud tõendite osas täiendavalt tõendada, et esitatud tõend on tõendiks ka Saksamaa seaduste kohaselt ja on kogutud vastavuses Saksamaa seadustele. Kui osade dokumentide (kohtuotsus, jälitustoiminguga kogutud tõend) osas on nende seaduslik alus tuvastatud, siis valdava enamuse Saksamaalt õigusabi korras esitatud tõendite puhul ei ole maakohus vastavat kontrolli teostanud ega tõendite lubatavust tuvastanud. Kui tõendid ei ole lubatud, tuleb nad kõrvale jätta ja kohus ei saa oma otsust tehes neile toetuda, mida aga kohus käesoleval juhul on teinud. Eraldi vajavad käsitlemist kaassüüdistatava Ringo Koppeli ütlused. Kohtuotsusest ei ole võimalik üheselt mõistetavalt aru saada, milliseid Ringo Koppeli ütlusi on maakohus oma otsuse tegemisel aluseks võtnud. Ringo Koppel on andnud erinevaid ütlusi kohtueelsel uurimisel ning kohtus, seejuures on ta oma ütluseid muutnud ja erinevalt tõlgendanud ka maakohtus. Tunnistajate ütluste kohaselt ei ole Ringo Koppeli ütlused mitte mingil moel ega ajahetkel usaldusväärsed. Ringo Koppel on kohtus väljendanud seisukohta, et ta on valmis andma ükskõik milliseid maakohtule vajalikke ütlusi, peaasi, et teda vangi ei pandaks. Raino Nassari kaitsja on seisukohal, et Ringo Koppeli maakohtus antud ütlused on tõendina kõlbmatud ning kohtueelsel uurimisel antud ütlused tõendina lubamatud ning kõik Ringo Koppeli ütlused tuleb tõendikogumist välja jätta. Samas põhineb kogu süüdistus Ringo Koppeli poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustel, nende ütluste alusel loodud uurimisversioonil. Kaitsja on seisukohal, et Harju maakohus oleks oma otsuses pidanud andma hinnangu ka antud asjaolule. Kaitsja leiab, et analoogne probleem on ka tunnistajate MP, KP ja VB ütlustega – nende kohtueelsel uurimisel antud ütlused erinevad olulisel määral kohtus antud ütlustest. Kohtuotsuses puuduvad põhjendused, milliseid nende ütlusi, millisel määral ja põhjusel pidas kohus usaldusväärseks ja kasutas otsuse tegemisel ning milliseid ütlusi ei kasutanud.

suhelda pankade ning välisriigi tööandjatega piiratud, on tõendamiskohustuse panemine Raino Nassari peale põhjendamatu. Näiteks on Deutsche Banki kontole ligipääs olnud koodikaardi tagastamisest alates suletud ning probleemi lahendamiseks on vajalik kontoomaniku isiklik kohalolek Hispaania pangakontoris, samal ajal kui süüdistajal on võimalik kogu info saada ühe õigusabipalve raames. Maakohtu seisukoht, et töölepingut ei saa arvestada, kuna sel puudub Raino Nassari allkiri, ei toetu aga ühelegi seadusele. Surfivarustuse toimetamine Sardiiniasse ja ilma surfivarustuseta tagasitulek on tõendatud SIENA materjalidega, mida muus osas on kohus pidanud igati usaldusväärseks. Miks ei ole usaldusväärne Raino Nassari väide, et ta autotäie surfivarustuse eest 3000 eurot sai ja kuidas see ebausutav on, jääb kaitsjale arusaamatuks. Kaitsja leiab, et kuna kriminaaltulu arvestus ei vasta ilmselt tegelikkusele, pole põhjendatud ka sellel arvestusel põhinev konfiskeerimine ja konfiskeerimise asendamine. Kaitsja taotleb ringkonnakohtus uurida Raino Nassari kirjavahetust konteinervedude teostajatega; teostada ekspertiis nii sinisele kui mustale BMW X5-le tuvastamaks ümberehitused ja kohandused narkoveoks; üle kuulata tunnistajana IA. Kaitsja palub tühistada Harju Maakohtu 27. mai 2016.a kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-15-6690 Raino Nassari KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi süüdi tunnistamise ja temale karistuse mõistmise, vara konfiskeerimise ning temalt menetluskulude riigi tuludesse väljamõistmise osas; 2) teha tühistatud osas uus otsus ja mõista Raino Nassar temale esitatud süüdistuses KarS § 184 l g 2 p. 1,2 järgi õigeks; alternatiivse taotlusena kvalifitseerida Raino Nassari tegevus ümber KarS §189 järgi ja vähendada talle mõistetud karistust.

grupeeringusse kuulumine. Liidumaakohus tuvastas, et AS pidi tegutsema ainult üks kord kindla summa eest kullerina; 2) käesolevas asjas 07.03.2016.a. kohtuistungil AS tunnistajana antud ütlused, et temal ei olnud 2015. aastal mingit kokkupuudet Heldur Piiskopiga. Ta rääkis, et tunneb Heldur Piiskoppi minimaalselt, enne 16.02.2015.a Saksamaal kinnipidamist ta mingilgi moel Heldur Piiskopiga ei suhelnud. AS tunnistajana antud ütlused on kooskõlas kohtule esitatud AS Baieri Kriminaalameti Tollijälitusametis 20.05.2015.a1 süüdistatavana ülekuulamise protokolli kantud ütlustega. Saksamaal süüdistatavana ülekuulamisel vastas ta küsimusele, kas ta tunneb Heldur Piiskoppi, et teab seda isikut ainult kuulu järgi vanadest aegadest; 3) süüdistatavate Raino Nassari 20.11.2015.a ja Ringo Koppeli08.12.2015.akohtuistungil antud ütlused, samuti tunnistaja AS 07.03.2016.a. kohtuistungil antud ütlused, mille kohaselt sõiduauto BMW X5 andis AS valdusse ja kasutusse Hispaanias Raino Nassar. Heldur Piiskop juures ei viibinud ega sellest teadlik ei olnud; 4) puuduvad tõendid selle kohta, et Raino Nassar oleks informeerinud Heldur Piiskoppi kavatsusest anda sõiduauto AS valdusse; Heldur Piiskopile ta mingit teavet ega korraldusi sellega seoses ei andnud. Kaitsja on seisukohal, et Heldur Piiskop ei olnud teadlik sõiduauto BMW X5 AS valdusse andmisest ja sõiduauto kasutamisest suures koguses narkootilise aine hašiš veoks, s.t kaasaaitamise subjektiivsete koosseisutunnuste realiseerimist ei ole maakohus tuvastanud ja tõendid selles osas süüdistusversiooni ei toeta. Kaasaaitamisteo Heldur Piiskopile inkrimineerimine hälbib senises kohtupraktikas omaks võetud seisukohtadest. Maakohus on kohtuotsuses jätnud hindamata kaitsja esitatud tõendid, mis kinnitavad Heldur Piiskopi kaitseversiooni, et tema tegevus ja tahtlus oli suunatud autode müügi korraldamisele, mitte autode narkootilise aine veoks kasutamisele: 1) andmete väljatrüki, mille järgi oli sinine BMWX5, registreerimismärgiga XXXXXX,VINkoodiga XXXXXXXXXXXXXXXXXX, portaalis auto24.ee müügis. Maanteeametilt võetud andmete väljatrüki järgi kandis auto registeerimismärki nr XXXXXX ajavahemikus 30.09.2014.a.kuni 03.02.2015.a., järelikult oli auto müüki pandud sel ajal; 2) tunnistaja AS ütlused, et tema mitme aasta tagune põgus kontakt Heldur Piiskopiga oli seoses auto ostuga; 3) 06.11.2015.a.kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja RK ütlused/istungi protokolli lk 44 jj/, et peab Heldur Piiskoppi autode alal asjatundjaks ja et tema andis enda musta BMW X5 samuti Heldur Piiskopi kätte, et viimane autole ostja leiaks; 4) süüdistatava Raino Nassar ütlused 20.11.2015.a.kohtuistungil, et soetas sinise BMW 2015.a. augustikuus Hispaanias, et sellega oma asjad Eestisse tuua. Kuna tal Eestis autot sel ajal rohkem enam vaja ei olnud, andis ta selle Heldur Piiskopi kätte müügiks; 5) Heldur Piiskopi ristküsitlusel antud ütlused, mis on kooskõlas eelpool nimetatud tõenditega. Kaitsja leiab, et osa maakohtu järeldustest põhinevad oletustel: 1) sõiduki täiendaval läbiotsimisel tehtud fototabelitest ja neile lisatud selgitustest /I kd lk 142156; 157 –241/on kohus teinud järelduse, et AS valduses olnud autot oli spetsiaalselt narkoveoks kohandatud. Fototabelid ja selgitused sellist järeldust teha ei võimalda. Hindamaks, kas autot on spetsiaalselt narkoveoks kohandatud, tuleks võrrelda nn tehasevalmiduses autot väidetavalt spetsiaalselt narkoveoks kohandatud autoga. Käesolevas asjas vastavat võrdlust tehtud ei ole, seega on järeldus, et tegemist oli spetsiaalset narkoveoks kohandatud autoga, pelgalt oletuslik; 2) sõiduauto BMW (mida on menetluses nimetatud: must BMW) kütusepaagist leitud sinna üldjuhul mittekuuluvate niitide külge on maakohtu arvates võimalik kinnitada eset/asju, mille saab sealt üsna kiirelt välja võtta autoga remonditöökotta pöördumata. Millistel tõenditele ja

asjaoludele maakohtu arvamus põhineb, jääb kohtuotsuse põhjendavast osast ebaselgeks. Maakohus on tunnistaja E ütlused vastavas osas ebaõigesti hinnanud usaldusväärseks ja on jätnud tähelepanuta tunnistaja 04.11.2015.a.kohtuistungil antud ütlused, et tema varasem töökogemus BMW-marki autodega ei ole märkimisväärne. Küsimusele, kas tal on varasemat töökogemust BMW marki autodega, vastas tunnistaja, et ta on küll igasuguseid autosid remontinud, sealhulgas BMW-sid, agakindlat marki remontinud ei ole; kütusepaagiga puutus ta kokku esimest korda; 3) jälitusprotokolli /lk 11 -13, V kd/ kohta on maakohus pidanud vajalikuks märkida, et inglise keelt kõnelevaks isikuks ei ole Heldur Piiskopi väidetav äripartner IA, kelle telefoni viimased numbrid pidavat olema 0855.Milliste tõendite ja faktiliste asjaolude alusel maakohus sellisele järeldusele jõudis ja millisest kohtuistungil uuritud tõendist pärineb maakohtu teadmine, kohtuotsusest ei selgu; 4) maakohus ei ole tuvastanud, milliseid töid tehti sinisele sõiduautole BMW X5 2014.a. detsembrikuus Kuressaares. Heldur Piiskopi väiteid, et tema viis sinise BMW jaoks uued plastosad, tüüblid ja kruvid Kuressaarde vaid põhjusel, et sellelt autolt ära võtta astmelauad ja panna need teisele autole selle väärtuse tõstmiseks, ei ole ühegi tõendiga ümber lükatud. Tõendite (mh tunnistaja RK ütluste) hindamise asemel on maakohus arvanud, et seda tööd oleks võinud teha mõnes teises töökojas ja oletanud, et Hispaanias Esteponas sellised võimalused nähtavasti puudusid. Kaitsja leiab, et maakohus rikkus KrMS § 3051 lg-t 2, mille kohaselt peab kohus rajama otsuse üksnes kohtuliku uurimise esemeks olnud tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. Prokuratuur esitas asjas rea väiteid ja tõendeid, millel ei ole mingit puutumust kohtuliku uurimise esemeks olnud kuriteosündmusega, põhjendades asjasse mittepuutuvate asjaolude ja tõendite esitamist Riigikohtu lahenditega 3-1-1-16-04 (p 9) ja 3-1-1-21-10 (p 14), mille järgi süüdlase käitumine kuriteosündmusele eelnenud või sellele järgnenud ajal võib anda kaudset teavet, mis aitab tuvastada ka seda, milline oli isiku käitumine kuriteo-sündmuse ajal; süüdistuse piiridest välja jääva käitumise kaudu on võimalik anda tervikpilt kuritegeliku kavatsuse kulgemisest ja realiseerumisest läbi ajalise telje. Kaitsja leiab, et prokuratuuri tegevus on praeguse asja menetluses vastuolus ausa ja õiglase menetlusepõhimõtetega. Heldur Piiskopi suhtes on juba pikka aega enne väidetava kuriteo-sündmuse toimepanemist võetud süüdistav hoiak, tema suhtes on ebaselgel ajendil teostatud jälitustegevust, asja mahtu on kunstlikult suurendatud, sellega on põhjustatud ebamõistlikult pikk ja menetlusalust isikut ebaproportsionaalselt koormav menetlus. Maakohus oleks pidanud nendele asjaoludele juba kohtu alla andmise staadiumis tähelepanu pööramaja süüdistusakti prokuratuurile tagastama. Kaitsja ei nõustu kohtu järeldusega, et Heldur Piiskop korraldas autode ümberregistreerimist konspiratiivsetel kaalutlustel. Asja arutamisel maakohtus uuriti tõendeid selle kohta, et vahetult pärast auto MP nimele vormistamist, 09.09.2014.a asus Heldur Piiskop koos tema ja KP-ga sõitma Hispaaniasse, lõppeesmärgiga viia auto Marokosse, kuid auto läks Prantsusmaal katki. Heldur Piiskop tuli tagasi Eestisse, kust viis Hispaaniasse musta BMW X5-e, millega MP ja KP sõitsid Marokosse. Narkootilise aine veoga kummagi auto puhul tegemist ei olnud. Ka must BMW X5 läks katki, see jäi Hispaaniasse ja selle tõid 2014.a detsembrikuus MP ja Heldur Piiskop Eestisse tagasi. Autode ümberregistreerimise vajadust põhjendas Heldur Piiskop asjaoluga, et muidu oleks need täitemenetluses arestitud ja võõrandatud. Heldur Piiskopi väiteid toetavatele tunnistaja MP 06.11.2015.a. kohtuistungil antud ütlustele /06.11.2015 kohtuistungi protokoll, lk 35/ maakohus tähelepanu ei pööranud.

Konspiratsiooni puudumisele viitavad ka asjaolud, et Heldur Piiskop ostis ja broneeris pileteid oma nimelt ning käis autode ümberregistreerimisel nende isikutega, kelle nimele autod vormistati, ametiasutustes kaasas. 17.12.2014.a tehti musta BMW X5-e põhjalik läbivaatus piiripunktis, auto võeti osadeks. Narkootilisi aineid autost ei leitud /väljatrükk 17.12.2014 veoki läbivaatuse aktist nr 14-12.15/00/7022/. Eeltoodust võiks teha järelduse, et Heldur Piiskop ei olnud pruugitud autode müümisel edukas, aga ei saa järeldada, et Heldur Piiskop on kasutanud autosid narkootilise aine veoks või on organiseerinud autosid ja nende ümberregistreerimist narkootilise aine veo otstarbel. Ka jälitustoimingu protokoll Heldur Piiskopi varjatud jälgimise kohta, milles fikseeriti Heldur Piiskopi kohtumine DB ja AM-ga ning õiend kriminaalasjas, mille kohaselt nimetatud isikud peeti 18.11.2014.a kinni ja nende kasutuses olevast sõiduautost leiti ligikaudu 1 kg sünteetilist kannabinoidi AB-CHMINACA, mis isikute kinnipidamise ajal ei olnud veel kantud narkootiliste ainete nimekirja, ei tõenda Heldur Piiskopi kavatsust narkootilise aine salakaubaveole kaasa aidata. Tegemist on täiesti iseseisva käitumisaktiga ja mis põhiline, tegemist ei olnud kriminaalkorras karistatava teoga. Maakohtu antud hinnang Heldur Piiskopi isikule seoses eelpool nimetatud teoga ei ole õige. Heldur Piiskop ei pannud toime kriminaalkorras karistatavat tegu, järelikult ei ole õige omistada temale ka mingeid ebakohaseid soove. Ühegi nimetatud käitumisakti väljatoomine ei kinnita süüdistusversiooni selles, et Heldur Piiskopi varasem käitumine annaks talle aluse omistada teadmist narkootilise aine hašiš veost 2015.a. veebruari kuus ja inkrimineerida temale kaasaaitamistegu. Asja arutamisel maakohtus uuriti Saksamaa Liitvabariigist saadud toimiku märgukirja sõiduki kontrollimise kohta, toimiku märget sõiduki kontrollimise kohta, toimiku märget sõiduki läbiotsimise kohta, sõiduki läbiotsimise fototahvleid ja sõiduki läbiotsimise fotosid. Ükski neist tõenditest ei anna tõsikindlat alust väita, et autot on ümber ehitatud või narkootiliste ainete veoks ümber kohandatud. Neis dokumentides on kasutatud väljendeid: „peidik“, „tühimik“, „õõnesruum autos“, „peidikuna kasutatud tühimik“. Pelgalt sellest ei saa järeldada, et tegemist on auto spetsiaalse ümberehitamisega tekitatud tühimike või õõnesruumidega. Maakohus on ebaõigesti teinud vastupidise järelduse. Aga isegi kui asuda seisukohale, et auto oli selleks hetkeks, kui see Saksamaal kinni peeti, kohandatud narkootiliste ainete veoks, ei saa välistada, et vastavad kohandused tehti siis, kui narkootiline aine 2015.a veebruarikuus Hispaanias autosse paigaldati. Selle teoga ei olnud Heldur Piiskopil mitte mingisugust puutumust. Kõrvaldamata kahtluse tasemel ei ole tõendamist leidnud, et kui auto oligi spetsiaalselt kohandatud narkootilise aine veoks, et siis kohandused tehti 2015.a veebruarikuus Hispaanias, mitte 2014.a detsembrikuus Eestis. Maakohus on hinnanud Europoli SIENA teabevahetuse vastust1126112-4 seoses taotlusega 1126112-1-1, 16.03.2015, tõendina ühekülgselt. Kui Ringo Koppel sinise BMW X5-ga Itaalias Sardiinias 2015.a veebruarikuus kinni peeti, siis selle sündmuse kohta antud teabe järgi on teabe andja arvates leidnud kinnitust asjaolu, et auto oli planeeritud narkoaine veoks ja peitmiseks, kuna auto kahes ukses olid spetsiaalselt ehitatud peidikud. Need olid moodustatud torust, mille mõõtmed olid ligikaudu 25 x 15 cm, mis olid põhjast avatud ja moodustasid kaks c-tähe kujulist nišši, avaga allpool. Peidikud olid suletavad plekitükkidega ning seejärel kaetud plastvalude detailide asemel kroomitud detailidega. Tähelepanuväärne on, et ehkki väidetavalt leidis kinnitust, et auto on ümber ehitatud narkoaine veoks, autost narkootilisi aineid 02.02.2015.a läbiotsimise käigus ei leitud (teostatud läbiotsimise tulemus oli negatiivne); Saksamaal 2015.a veebruarikuuteises pooles, s.o. ajaliselt hiljem toimunud auto läbiotsimisel sõiduki ustes peidikuid ei tuvastatud ja ustest narkootilisi aineid ei leitud. Kohtule ei ole esitatud andmeid,

mis annaks alust väita, et BMW X5 ustes olevad torud ei ole seda tüüpi autole tootmises tehases paigaldatavad konstruktsiooni osad. Asjaolu, et autot kohandati narkootiliste ainete veoks Heldur Piiskopi osavõtul ja teadmisel just nimelt 2014.a detsembrikuus Eestis Saaremaal Kuressaare linnas ei ole kõrvaldamata kahtluse tasemel tõendatud. Maakohus on kohtuotsuses jätnud analüüsimata tõendid, mis kinnitavad Heldur Piiskopi kaitseversiooni, et tema teada võeti ära sinisel BMW X5-l 2014.a detsembrikuus Kuressaares asuvas töökojas astmelauad, mingist muust tööst ei tea ta midagi. Asjaolu, et autol olid varem astmelauad ja 2015.a. veebruarikuuks neid autol enam küljes ei olnud, kinnitavad järgmised tõendid: portaali auto24.ee andmete väljatrükk sinise BMW X5kohta, mis tol ajal kandis registreerimismärki XXXXXX, ja millel olevatel fotodel on näha, et autol on astmelauad; sama auto vaatluse ja läbiotsimise kohta Saksamaaltehtud fotodelt on näha, et sellel autol enam astmelaudu ei ole; tunnistaja RK ütlused 06.11.2015.a. kohtuistungil /kohtuistungi protokoll lk 45/. KrMS § 7 lg 3 järgi tuleb kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendada tema kasuks. Kaitsja leiab, et maakohus on nimetatud sätet rikkunud ja on kõrvaldamata kahtlusi tõlgendanud süüdistatava kahjuks. Maakohus võttis vastu kõik prokuratuuri tõendid ja hindas kõik tõendid lubatavaks. Jälitustoimingute protokollidest selgub, et käesoleva kriminaalasja raames on Heldur Piikopi suhtes jälitustoiminguid läbi viidud pikaajaliselt ja suures mahus. Kaitsja jääb maakohtus esitatud seisukoha juurde, et jälitustoimingutega tõendite kogumisel on rikutud ultima ratio printsiipi. Kriminaalasjas tõendite kogumise vajadus ei õigusta Heldur Piiskopi põhiõiguste pikaajalist ja olulistriivet, rikutud on tema õigust sõnumisaladusele ja eraelu puutumatust (Eesti Vabariigi põhiseaduse § 26, § 43). Kaitsja ei nõustu maakohtu järeldusega, et niivõrd pikaajaline jälitustegevus on kooskõlas ultima ratio printsiibiga. Kaitsja palub ringkonnakohtul jälitustegevuse õigsust ja jälitustoimingutega kogutud tõendite lubatavust täiendavalt kontrollida. Maakohus on Heldur Piiskopi süüdi tunnistamisel tuginenud muuhulgas kaassüüdistatava Ringo Koppeli ütlustele. Ringo Koppel muutis oma ütlusi korduvalt. Kaitsja palus kohtulikes vaidlustes lugeda süüdistatava Ringo Koppeli ütlused ebausaldusväärseks ja jätta tõendina arvestamata. Sellele vaatamata ei ole maakohus kohtuotsuses süüdistatava Ringo Koppeli ütluste usaldusväärsust ega lubatavust analüüsinud. Maakohtu otsusest ei selgu, kas tõendina on arvesse võetud Ringo Koppeli kohtulikul uurimisel antud ütlusi või prokuröri poolt kohtuistungil avaldatud kohtueelses menetluses antud ütlusi. Ringo Koppel avaldas 07.03.2016.a. kohtuistungil, et seal /kahtlustatavana antud ütlustes/ on osaliselt tõtt ja osaliselt ei ole ja osaliselt ta on parandanud ennast kohtus antud ütlustega. Kaitsja leiab, et Ringo Koppeli kohtueelses menetluses kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlused on tõendina lubamatud, KrMS § 294 või § 293 lg 1 ja § 2891nimetatud aluseid tema kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamiseks ei esinenud, need ütlused tuleb tõendikogumist välja jätta (vt Riigikohtu 21. detsembri 2015.a. kohtuotsus kriminaalasjas nr 31-1-101-15, p. 30, 33 -34). Tunnistajatena üle kuulatud MP, KP ja VB kohtus antud ütlused erinesid kohtueelses menetluses antud ütlustest. Kohtulikes vaidlustes kaitsja tõi välja, et õiguspäraseks ei saa pidada prokuratuuri käitumist tunnistajate ristküsitlemisel, kus tunnistajate mälu “värskendati” massiivselt jälitustoimingu protokolli avaldamisega. Nendel asjaoludel palus kaitsja nimetatud tunnistajate ütlused vastavas osas lugeda ebausaldusväärseteks. Maakohus ei ole tunnistajate ütluste usaldusväärsust ja lubatavust kohtuotsuses analüüsinud. Kaitsja jääb maakohtus esitatud

seisukoha juurde ja leiab, et praegusel juhul tuleb kaaluda nii isikulise tõendiallika usaldusväärsust kui ka tunnistaja ütluste usaldusväärsust. Kaitsja näeb menetlusõiguslikku probleemi, mis praktika ühtlustamiseks vajab kohtu selget seisukohavõttu. Küsimus on süüdistusfunktsiooni kandja poolt jälitustoimingutega kogutud teabe kasutamises tunnistaja ristküsitlemisel ja selliselt saadud tunnistajate ütluste lubatavuses. KrMS § 289 lg 1 järgi võib kohus tunnistaja ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks kohtumenetluse poole taotlusel ristküsitluse käigus määrata tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamise, kui need on vastuolus ristküsitlusel antud ütlustega. Muid võimalusi tunnistaja ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks seadus ette ei näe. Praeguses asjas avaldas prokurör tunnistajate ristküsitlemisel massiivselt jälitustoimingute protokollides sisalduvat teavet. Kaitsja leiab, et niisugune tegevus ei ole kooskõlas kriminaalmenetlusõiguse normidega ja selliselt saadud tunnistajate ütlused tuleb tõendikogumist välja jätta. Kaitsja jääb maakohtu istungil avaldatud seisukoha juurde, et praeguses asjas rikuti oluliselt Heldur Piiskopi kaitseõigust. Kaitseõiguse riive leidis aset juba kohtueelse menetluse lõpuleviimise staadiumis, millele kaitsja viitas ka kohtule esitatud kaitseaktis. KrMS § 223 lgs 3 on sätestatud, et kui prokuratuur tunnistab kohtueelse menetluse lõpuleviiduks, esitab ta kriminaaltoimiku tutvumiseks KrMS § 224 järgi. KrMS § 224 lg 1 järgi esitab prokuratuur kaitsjale kriminaaltoimiku koopia. KrMS § 225 lg-st 4 tuleneb, et pärast kriminaaltoimiku koopia kaitsjale esitamist lisatoiminguga kogutud materjal esitatakse tutvumiseks KrMS § 224 kohaselt. Käesolevas asjas esitas prokuratuur kohtueelse menetluse lõpuleviimisel Heldur Piiskopi kaitsjale kriminaaltoimiku koopia 22. juulil 2015.a viies köites, kusjuures toimiku koopia 5. köide lõppes kohtueelse menetluse kokkuvõttega /V kd tl 116 –123, siin ja edaspidi viited kohtueelse menetluse toimiku köidetele ja leheküljenumbritele/. 19. augustil 2015.a.edastas prokuratuur kaitsjale süüdistusakti, mille tõendite loetelu p-s 6 oli nimetatud narkootilise aine uuring (ekspertiisiakt) 30.06.2015.a /V kd tl 126 –152/; p-s 28 -teatis koos lisaga (AS mobiiltelefonide analüüs) 08.07.2015.a /V kd tl 155 -170/; p-s 29 – telekommunikatsiooni jälgimise analüüs /V kd tl 153 –154/; p-s 50 -koopia arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi aktist nr 15E-LÕX0090 /V kd tl 124 -125/. Kaitsjale sai alles süüdistusaktiga tutvumisel teatavaks, et pärast kriminaaltoimiku kaitsjale tutvumiseks esitamist on kriminaaltoimiku V köitesse lisatud rida materjale, mille olemasolust kaitsjat enne süüdistusakti koostamist ei teavitatud ning mida KrMS § 224 nõudeid järgides tutvumiseks ei esitatud. Alles 21. augustil 2015.a, s.o. pärast süüdistusakti kohtusse saatmist, esitati kaitsjale tutvumiseks kriminaalasja V köite lk-d 124 –170, sh narkootilise aine uuring (ekspertiisiakt) 30.06.2015.a /V kd tl 126 –152/ ja alles siis tekkis kaitsjal võimalus nende tõenditega tutvuda ning neid kaitsealusele tutvustada. Sellega rikkusprokuratuur KrMS § 226 lg-t 1, milles on sätestatud, et kui prokuratuur pärast kriminaaltoimiku tutvustamist on veendunud, et kriminaalasjas on kogutud vajalikud tõendid, koostab ta süüdistusakti vastavalt KrMS §-le 154. Rikkumine ei ole pelgalt formaalne, vaid tegemist on kaitseõiguse sisulise ja olulise rikkumisega. Rikuti süüdistatava Heldur Piiskopi õigust teada enne süüdistusakti esitamist kaitsja vahendusel kogu toimiku sisu (KrMS § 35 lg 2). Rikuti isiku õigust teada, millised on süütõendid tema vastu. Oluline on see teemakäesolevas asjas muuhulgas seetõttu, et kaitsjale kohtueelse menetluse lõpuleviimisel antud kriminaaltoimiku koopiamaterjalide järgi tugines väide, et AS kasutuses olnud autost võeti ära narkootiline aine hašiš, vaatlust läbi viinud isiku visuaalsel hinnangul /Toimiku märge 16.02.2015 sõidukist leitud narkootiliste ainete verifitseerimise kohta, süüdistusakti tõendite loetelu p 1, kohtueelse menetluse toimiku I kd lk 45-48/. Süüdistuse tõendatuse ja kaitseõiguse teostamise aspektist on kvalitatiivselt erinev, kas aine on tuvastatud visuaalse hinnangu alusel või ekspertiisiga. Pelgalt visuaalsel vaatlusel põhinev hinnang narkootilise aine kohta ei ole tõenduslikult tõsiseltvõetav. On ilmne,

et kui oleks seadusekohaselt antud võimalus tutvuda kõikide kohtueelses menetluses kogutud tõenditega, oleks kaitsja taotlused kohtueelse menetluse lõpuleviimisel olnud praegusest erinevad. KrMS § 223 lg 3 järgi tuleb anda kaitsjale võimalus tutvuda kohtueelse uurimise materjalidega enne, aga mitte alles pärast süüdistusakti kohtule esitamist. Seega leiab kaitsja, et asjas rikuti ausa ja õiglase menetluse põhimõtteid. Maakohus asus eelistungil seisukohale, et ei pea prokuratuuri käitumist menetlusõiguse rikkumiseks. Kaitsja on jätkuvalt seisukohal, maakohus oleks pidanud eelpool nimetatud rikkumise tuvastamisel eelmenetluses süüdistusakti prokurörile tagastama. Ehkki sama küsimus oli kaitsja poolt kohtulikes vaidlustes tõstatatud, ei ole maakohus kohtuotsuses kaitse väidete suhtes seisukoha kujundamist vajalikuks pidanud. Kaitsja märgib, et Heldur Piiskopi kaitse versioon erines süüdistusversioonist. Tema väitis, et tema tegevuse eesmärgiks müüa sõiduautosid väljapoole Euroopa Liitu ja ostjate leidmisel aitas teda Hispaanias elav IA, kes kasutas Hispaania abonentnumbrit XXXXXXXXXXX, mis kajastub prokuratuuri 02.07.2015.a jälitustoimingu protokollis ja mille juurde on tehtud märge (kirjapilt muutmata): „Isik tuvastatud kui inglise keelt aktsendiga kõnelev tuvastamata meesterahvas. Hispaania mobiilivõrgu abonent.” Maakohus on kohtuotsuses märkinud, et kohtule teadaolevalt ei ole tegemist IA-ga. Mille alusel maakohus tuvastas, et jälitusprotokolli järgi „tuvastamata meesterahvas“ ei ole IA, kohtuotsuse põhjendustest ei selgu. Heldur Piiskopi kaitseversiooni tõendamiseks taotles kaitsja IA tunnistajana ülekuulamist. Maakohus jättis kaitsja taotluse rahuldamata. KrMS § 8 p 2 kohaselt on kohus kohustatud tagama süüdistatavale reaalse võimaluse ennast kaitsta. Kuna kaitsja taotlus IA ülekuulamiseks jäeti rahuldamata, jäi Heldur Piiskopi kaitseversioon selles osas kontrollimata. Kaitsja leiab, et tegemist on kaitseõiguse ning ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtterikkumisega, s.t. olulise kriminaalmenetlus-õiguse rikkumisega KrMS § 339 lg 1 p 12 tähenduses. Kaitsja möönab, et tunnistaja IA ülekuulamine ja väljakutsumine Eesti Vabariiki võib olla problemaatiline, kuivõrd temale on Harju Maakohtu 11.09.2012.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-12-8279 mõistetud KarS § 54 lg 1 alusel lisakaristusena Eesti Vabariigist väljasaatmine koos sissesõidukeeluga viieks aastaks. Kaitsja leiab, et kaitseõiguse rikkumine on apellatsioonimenetluses kõrvaldatav ning palub kaitseaktis nimetatud tunnistaja IA apellatsioonimenetluses üle kuulata. Kaitsja palume ringkonnakohtus uurida: 1) Portaali auto.24.ee andmete väljatrükki, mille järgi oli sinine BMW, VIN-koodiga XXXXXXXXXXXXXXXXXX, registreerimismärgiga XXXXXX portaalis auto24.ee müügis; 2) tunnistaja AS ütlusi; 3) 06.11.2015.a. kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja RK ütlusi; 4) süüdistatava Raino Nassari antud ütlusi 20.11.2015.a. kohtuistungil; 5) Heldur Piiskopi ristküsitlusel antud ütlusi. Samuti juhindudes KrMS § 47 lg 1 p 3 ja lg 2, § 335 lg 1 ning § 297 lg 1 –2 kaitsja palub kuulata asjas üle tunnistajana IA (sünd. XX.XX.XXXX.a, XXX kodanik). Kaitsja palub tühistada Harju Maakohtu 27. mai 2016.a kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-15-6690 Heldur Piiskopi KarS § 184 ja lg 2 p 1, 2 -§ 22 lg 3 järgi süüdi tunnistamise ja temale karistuse mõistmise ning temalt menetluskulude riigi tuludesse väljamõistmise osas; 2) teha tühistatud osas uus otsus ja mõista Heldur Piiskop temale esitatud süüdistuses KarS § 184 ja lg 2 p 1, 2 -§ 22 lg 3 järgi õigeks ja jätta menetluses osalenud kaitsja tasu riigi kanda. Prokuröri apellatsioon

ainete levikut ja ka karistuse üldpreventiivne mõju õigustaksid seetõttu süüdlase karistamist vangistusega sanktsiooni ülemmääras (Riigikohtu lahend kriminaalasjas nr 3-1-1-10-15). Siinkohal tuleb märkida, et viimati viidatud kriminaalasjas mõisteti narkootilise aine veolt tabatud isikule KarS § 184 lg 1 järgi vastava sanktsiooni (1-10 aastat vangistust) ülemmäära lähedane karistus 9 aastat vangistust. Tolles kriminaalasjas tuvastati, et üks isik käitles (vedas Hispaaniast Põhja-Euroopasse) 107 kg narkootilist ainet hašišit, mis oli peidetud sõidukisse. Käesolevas kriminaalasjas tehti kindlaks, et grupp isikuid käitles (vedas Hispaaniast PõhjaEuroopasse, kusjuures auto ainega peeti kinni Saksamaal) 66 kg narkootilist ainet hašišit, mis oli peidetud sõidukisse. Seega on mõlemal juhul tegemist ülisuurte narkootilise aine hašiši koguste käitlemisega ja kuriteoga ohustati KarS §-ga 184 kaitstavat õigushüve väga ulatuslikult. Viidatud juhul leidis Riigikohus, et põhjendatud on süüdlasele sanktsiooni ülemmäära lähedase karistuse mõistmine (sanktsioon 1-10 aastat vangistust, mõistetud karistus 9 aastat vangistust). Käesolevas kriminaalasjas seevastu on maakohus mõistnud süüdistatavale Ringo Koppelile sanktsiooni alammäärale lähedase (sanktsioon 3-15 aastat vangistust, mõistetud karistus 4 aastat vangistust) ja süüdistatavale Heldur Piiskopile sanktsiooni alammäärale vastava karistuse (sanktsioon 3-15 aastat vangistust, mõistetud karistus 3 aastat vangistust). Sealjuures on maakohus jõudnud järeldusele, et Raino Nassari, Ringo Koppeli ja Heldur Piiskopi süü neile inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud ja isikute käitumine õigesti kvalifitseeritud (kohtuotsuse lk 20). Ühtlasi on prokuröri arvates kohtuotsuses (kohtuotsuse lk 20) põhjendatult märgitud, et süü suuruse hindamisel tuleb arvesse võtta seda, millist narkootilist ainet ja millises koguses süüdistatavad käitlesid ehk kui suur oli sellest tulenev oht rahva tervisele. Kui suures ulatuses narkootilise aine käitlemiseks ehk teo kvalifitseerimiseks KarS § 184 järgi piisab aine kogusest, mis tekitab joobe kümnele isikule, siis aine mida süüdistatavad käitlesid, oli koguses, millest piisanuks narkojoobe tekitamiseks kümnetele tuhandetele isikutele (apellandi märkus – enam kui 660 000 inimesele), mistõttu nende süü on keskmisest suurem. Samuti on maakohus kuriteo toimepanemise omakasu motiivil lugenud õigustatult karistust raskendavaks asjaoluks nii Ringo Koppeli kui Heldur Piiskopi osas. Maakohus leidis ka seda, et karistust kergendavad asjaolud kõikide süüdistatavate puhul puuduvad (kohtuotsuse lk 2021). Ringo Koppeli osas on maakohus märkinud (kohtuotsuse lk 20-21) järgmist: „Kuigi Ringo Koppel viimases sõnas tunnistas end süüdi ja palus kergemat karistust, ei saa kohus seda lugeda kergendavaks asjaoluks KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes, milleks saab olla vaid süü ülestunnistamisele ilmumine, puhtsüdamlik kahetsus või süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine. Kohtuistungil on Ringo Koppel andnud äärmiselt vastuolulisi ütlusi, ei ole toimepandu suhtes ristküsitluses mingit kahetsust avaldanud ega oma süüd tunnistanud. Kahetsus peab olema aga siiras ja kohtule usutav.“ Heldur Piiskop end kuriteos süüdi ei tunnistanud ja püüdis oma käitumist ebausaldusväärseid ja vastuolulisi versioone esitades igati õigustada. Nimetatud isiku puhul juhib apellant tähelepanu veel ühele isikut iseloomustavale asjaolule, mille ka maakohus oma otsuses (kohtuotsuse lk 15-16) ära märkis, öeldes: „Itaalia sõidule eelnevalt, 18.11.2014.a. Piiskopi varjatud jälgimise käigus on fikseeritud tema kohtumine kahe leedukaga, mille käigus nad saavad Piiskopi autost pakendi. Nende isikute hilisemal kinnipidamisel leiti nende autosse peidetult ligikaudu kilo sünteetilist kannabinoidi. Piiskop selle pakendi ja seal sisalduvate ainete üleandmist ei eita, sest alles mõni nädal hiljem kanti see aine narkootiliste ainete

nimekirja. Kuigi selle aine käitlemine tol hetkel ei olnud kriminaalkorras karistatav, näitab see fakt kohtu arvates Piiskopi ellusuhtumist, tema soovi rikastuda teiste inimeste tervise arvelt.“ Maakohus on kokkuvõttes leidnud (kohtuotsuse lk 21), et Ringo Koppeli karistus võrreldes Raino Nassariga peab olema oluliselt väiksem. Apellant on kohtu sellise seisukohaga põhimõtteliselt nõus. Arvestades Ringo Koppeli väiksemat osa kuriteo toimepanemisel (võrreldes Raino Nassari juhtiva ja organiseeriva rolliga), peaks temale mõistetav karistus olema oluliselt väiksem, kuid prokuröri arvates ei tohiks see kindlasti mitte olla enam kui kaks korda (!) väiksem, nagu on küsimuse lahendanud maakohus, mõistes Raino Nassarile kõnealuse narkokuriteo eest karistuseks 9 aastat vangistust ja Ringo Koppelile 4 aastat vangistust. Samuti märkis maakohus seda (kohtuotsuse lk 21), et Ringo Koppelit ei ole varem karistatud süütegude eest, mis on seotud narkootiliste ainete käitlemisega, küll aga teisi tema kaasosalisi, nii AS, Raino Nassarit kui Heldur Piiskoppi. Apellant ei pea õigeks seda, et kohus Ringo Koppeli puhul küll arvestab sellega, et isik pole varem karistatud narkokuritegude eest, nagu näiteks Heldur Piiskop, kuid Heldur Piiskopi puhul jätab karistuse mõistmisel sisuliselt arvestamata selle asjaolu, et viimane on varem narkokuriteo eest karistatud, ja mõistab Heldur Piiskopile täpselt sanktsiooni alammäärale vastava karistuse. Samas on kohus otsuses märkinud, et Heldur Piiskop on uue kuriteo toime pannud katseajal, ja ühtlasi esile toonud, et Heldur Piiskopi näol on tegemist isikuga, keda on varem karistatud suures ulatuses narkootilise aine käitlemise eest (kohtuotsuse lk 22). Maakohus on otsuses leidnud, et ei pea võimalikuks Heldur Piiskopile kui kuriteo kaasaaitajale mõista karistust alla alammäära KarS § 60 alusel. Apellant peab KarS § 60 kohaldamist Heldur Piiskopi suhtes muidugi ilmselgelt alusetuks, kuid leiab, et ka üksnes sanktsiooni alammäärale vastava karistuse mõistmine Heldur Piiskopile on põhjendamatult kerge olukorras, kus isik on teadvalt aidanud kaasa ülisuure narkokoguse käitlemisele, puuduvad karistust kergendavad asjaolud ja esineb karistust raskendav asjaolu ning süüdistatav on varem karistatud suures koguses narkootilise aine käitlemise eest. Pealegi ei ole Heldur Piiskopi osa (kuriteole kaasaaitamine) kuriteo ettevalmistamises ja teostumises sugugi mitte teisejärgulise tähtsusega, nagu nähtub ka kriminaalasjas kogutud ja kohtulikult uuritud tõenditest (vt näiteks jälitusprotokoll telefonikõnede pealtkuulamise kohta). Samas on maakohus ka ise leidnud (kohtuotsuse lk 22), et Heldur Piiskop korraldas narkoveoks mõeldud sõiduki registreerimist variisikute nimele, registrimärkide vahetuse, viis Raino Nassarile ja Ringo Koppelile vajalikud detailid autosse peidikute kohaldamiseks. Siinkohal ei saa apellant nõustuda sellega, et kohus pidas põhjendatuks kohaldada Heldur Piiskopi suhtes vangistust sanktsiooni alammääras. Apellant leiab, et olukorras, kus süüteo toimepanemise asjaolude mõningane erandlikkus seisneb vaid nende erandlikus raskuses (käitlemise objektiks oli üle 66 kg narkootilist ainet hašišit, millega on võimalik tekitada narkojoovet sadadele tuhandetele inimestele), kus kohus on süüdistatavate süü lugenud keskmisest suuremaks, kus esineb karistust raskendav asjaolu ja puuduvad karistust kergendavad asjaolud, on kohus põhjendamatult mõistnud süüdistatavale Ringo Koppelile sanktsiooni alammäära lähedase karistuse, mis on kõike eelöeldut arvestades alusetult kerge. Apellandi arvates on küllaldaselt alust kohtuotsuse tühistamiseks Ringo Koppelile mõistetud karistuse ja moodustatud liitkaristuse osas ning süüdistatavale määratud karistuse ja seeläbi ka liitkaristuse suurendamiseks (raskendamiseks).

Samuti on apellant seisukohal, et väga raske narkokuriteo (käitlemise objektiks oli üle 66 kg narkootilist ainet hašišit, millega on võimalik tekitada narkojoovet sadadele tuhandetele inimestele) puhul, kus kohus on süüdistatavate süü lugenud keskmisest suuremaks, on kohus põhjendamatult mõistnud kuriteost osavõtjale (kaasaaitajale), varem narkokuriteo eest karistatud ja katseajal (isik oli karistusest ennetähtaegselt tingimisi vabastatud) uue narkokuriteo sooritanud Heldur Piiskopile, kelle puhul esineb karistust raskendav asjaolu ja puuduvad karistust kergendavad asjaolud, sanktsiooni alammäärale vastava karistuse. Apellandi arvates on küllaldaselt alust kohtuotsuse tühistamiseks Heldur Piiskopile mõistetud karistuse ja moodustatud liitkaristuse osas ning süüdistatavale määratud karistuse ja seeläbi ka liitkaristuse suurendamiseks (raskendamiseks). Kuna apellandi arvates ei vasta Harju Maakohtu 27.05.2016.a. otsusega kriminaalasjas nr 1-156690 süüdistatavatele Ringo Koppelile ja Heldur Piiskopile mõistetud karistus kuriteo raskusele ja süüdimõistetute isikutele (KrMS § 338 p 4), kuulub maakohtu käsitletav otsus prokuröri poolt apelleeritavas osas tühistamisele.

RINGKONNAKOHTU ISTUNG

Kaitsjad jäid oma taotluse juurde kuulata tunnistajana üle XXX Vabariigi kodanik IA, kes võib kohtule seletada sõiduautode BMW Itaaliasse ja Aafrikasse toimetamise eesmärki. Kohtukolleegium, kohapeal nõu pidanud, jättis kaitsjate taotluse tunnistaja väljakutsumiseks KrMS § 2861 lg 2 p 1 alusel rahuldamata, kuna selle tõendi kättesaamise tähtsus ei ole vastavuses tõendi kättesaamiseks mineva ajakuluga ning sellega seotud muude raskustega. Kohtukolleegium märgib, et IA mõisteti Eesti Vabariigis kriminaalasjas nr. 1-12-8279 KarS § 392 lg 1 - § 25 lg 2; § 184 lg 1 järgi süüdi selles, et tema üritas püsivalt Hispaania Kuningriigis elava isikuna 18.05.2012.a kella 14.55 ajal ilma nõutava eriloata suunduda läbi Eesti Vabariigis Tallinna Reisisadama A-terminalis reisilaevale Nordlandia ning toimetada seejuures üle Eesti Vabariigi riigipiiri Soome Vabariiki 870,1 grammi narkootilist ainet kanepiõisikuid (marihuaanat). IA suhtes oli kohtu poolt lisakaristusena kohaldatud väljasaatmine koos Eestisse sissesõidukeeluga viieks aastaks. Ringkonnakohus jättis rahuldamata ka kaitsjate taotluse sõidukite BMW ekspertiisi teostamiseks eesmärgiga defineerida kas sõidukites avastatud tühimikke võiks nimetada peidikuteks. Kohtukolleegium asus seisukohale, et vastamiseks sellele küsimusele ei ole mitteõiguslikke eriteadmisi vaja.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

tühistamise otsustamiseks või tõkendi kohaldamise taotluse läbivaatamiseks, ei saa kohus seni kohaldatud tõkendit eelistungit korraldamata muuta ega tühistada. Kohtupraktikas valitseva arusaama järgi ei loeta aga tõkendi muutmise otsustamiseks KrMS § 258 lg 1 p 1 mõttes eelmenetlust toimetava kohtuniku esialgset hinnangut selle kohta, et tõkend tuleb jätta muutmata (vt osutatud määrus asjas nr 3-1-1-69-08, p 11). Seega on KrMS § 257 lg-s 3 kirjeldatud juhul võimalik tõkendi suhtes võtta kohtu alla andmise määruse tegemisel eelistungit korraldamata seisukoht siis, kui kohtuniku esialgse hinnangu järgi saab vahistatud isiku tõkendi jätta muutmata. Käesoleval juhul andis Harju Maakohus Raino Nassari kohtu alla ning jättis tema suhtes kohaldatud tõkendit muutmata 26.08.2015, seega 5 päeva enne R. Nassari suhtes eeluurimisel kohaldatud vahistamise tähtaja lõpuni. Sama määrusega määras maakohus asja kohtuliku arutamise planeerimiseks ja taotluste lahendamiseks eelistungi toimumise ajaks 17.09.2015 kell

Käesoleval juhul prokurör seletas kaitsjale osa tõenditest koos kriminaaltoimikuga esitamata jätmist asjaoluga, et kaitsjale kriminaaltoimiku esitamise hetkel ei olnud osa tõenditest prokurörile veel kättesaadavad. Nimelt ei olnud valmis tõlked Saksamaalt õigusabi raames saadud tõenditest. Kohtukolleegium märgib, et KrMS § 2861; § 297 kohaselt võib kohtumenetluse staadiumil maakohtus koguda täiendavaid tõendeid kuni kohtuliku uurimise lõpetamiseni. Esitatud apellatsioonis kaitsja ei väida, et talle ei võimaldatud piisava ajavaruga prokuröri poolt hiljem esitatud tõenditega tutvuda ning nende kohta oma arvamust avaldada. Sellest tulenevalt põhjendamatu on kaitsja seisukoht, et kõik kohtule esitatud tõendid pidid olema talle tutvustatud enne süüdistusakti koostamist.

esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Kohtukolleegium leiab, et nii esitatud kaitsjate apellatsioonide väidete kui maakohtu otsuses sisalduva väga põhjaliku tõendite analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida ühtegi argumenti esimese astme süüdimõistva kohtuotsuse aluseks olevate tõendite ümberhindamiseks.

kasumiga müümise eesmärgil. Kohtukolleegium nõustub maakohtu põhjendustega selles osas ning neid kordamata lisab vastuseks apellatsioonidele järgmist.

väitega, et süüdistatavad neile inkrimineeritud kuriteo toimepanemisel ei käitunud konspiratiivselt.

XXXXXX,

VIN-koodiga

XXXXXXXXXXXXXXXXXX),

mida juhtis AS (sünd.XX.XX.XXXX Tallinnas, elukoht Hispaanias, XXX sadamas) ja sõiduki läbiotsimisel leiti suures koguses narkootilist ainet hašišit. Sõidukist leiti GPS-peilingaator (II kd lk 101103) ning selle hindamise/vaatluse ( II kd lk 104-106) tulemusel selgus, et see GPS-saatja on pakiruumi paigaldatud sõiduki asukoha kindlakstegemiseks, sõiduteekonna jälgimiseks (saatja oli varustatud Hispaania Lebara SIM-kaardiga ja kaardile helistamise abil oli võimalik sõiduki asukoht tuvastada). Süüdistatava R. Nassari ütluste kohaselt paigaldas selle seadme sõidukisse tema. Kahtlustatavana kinnipidamisel 02.03.2015 oli temalt äravõetud asjade hulgas ka Lebara SIMkaart (II kd lk 163 -165). Kolleegium märgib, et kohtupraktika kohaselt on lubatud arvestada menetlusosalise või tunnistaja ütlusi osas, mis riimub teiste tõenditega ja menetlusosalise/tunnistaja eeluurimisel antud ütluste osaga. Seega on maakohus võtnud õigesti arvesse R. Nassari ütlusi tõenditega riimuvas osas ning jätnud kõrvale ütlused, mis on teiste uuritud tõenditega või varasemate ütlustega vastuolus. Sama puudutab ka tunnistajate KP, MP ja VB ütlusi, kuid kohtukolleegium märgib, et kohtuotsuse põhistamisel maakohus praktiliselt ei tuginenud nende tunnistajate ütlustele, seega põhjendamatu on kaitsjate seisukoht, et nimetatud isikute ütlusi tuleb tõendikogumist tervikuna kõrvale jätta. Kohtuliku uurimisega on tuvastatud, et kõnealuse sõiduauto (sinine BMW) ostis R. Nassar, kuid auto ostjaks vormistati 03.09.2014 MP, kes pidi täitma autojuhi kohustusi. Järgnevalt vahetati kas R. Nassari korraldusel või R. Nassar ise mõlemal BMW-l ARK büroos registreerimisnumbrimärke. Mõlema auto vahetatud registreerimisnumbrimärke toimetas Hispaaniasse R. Nassar. Kohtukolleegium nõustub siinkohal prokuröri ja kohtu järeldusega, et numbrimärke vahetati peale politseikontrolle välismaal. Nähtuvalt maakohtu poolt uuritud tõenditest mõlemat sõidukit kontrolliti Euroopa erinevates riikides põhjalikult, kuni see päädis 16.02.2015 Saksamaal AS juhtimisel sinise BMW X5 kinnipidamisega hašiši laadungiga. Maakohus tuvastas ainuõigesti, et tõendamist on leidnud ka sinisel BMW-l R. Koppeli ka R. Nassari poolt peidikute ehitamist. Samuti leidis tõendamist, et vajalikud plastikdetailid, põhjaalused katted ja tüüblid oli Kuressaarde toonud H.Piiskop. Nimelt viitas maakohus tunnistaja KD usaldusväärsetele ütlustele, kes 2014 detsembris nägi Kuressaares OÜ E töökojas tõstuki peal sinist BMW X5, mille juures askeldas R.Koppel ja tema onu R. Nassar. R.Koppeli juttude põhjal tunnistaja teadis, et Koppel käib välismaal „manti“ vedamas (midagi ebaseaduslikku, mis tunnistaja arvates sai olla narkootikum). Välismaal olles oli Koppel talle korduvalt helistanud. Tunnistaja kinnitas, et 17.02.2015 oli tal Koppeliga kõne, kus viimane teatas, et tuleb bussiga Hamburgist Tallinna, et „ asjad on natuke halvasti, sinist X5 enam ei ole, see on mentide käes, sest mingi jobu joosti sellega maha, jäi vahele mingi 80-90 kiloga“. KD küsimise peale, et mitu otsa sai ta kokku teha, vastab Koppel, et üks ja pool ning loodab, et onu (R.Nassari) käest saab selle eest mingi „normaalse kopika“. Maakohus on asjakohaselt tunnistaja KD ütluste kontekstis viidanud ka Saksamaalt õigusabi korras saadud jälitustoimingu protokollile, milles R. Koppel detailides kirjeldab tunnistaja KDle oma onu R. Nassari poolt korraldatud narkoveo skeemi. (T V lk 146-148). Just kõnealune sinine BMW oli Saksamaal kinni peetud ning selle lahti võtmisel tuvastati, et 66,6 kg hašišit on ladustatud erinevatesse peidikutesse, mida maakohus on oma otsuses vajaliku

põhjalikkusega käsitlenud. Tõendamist on leidnud, et sinise BMW ümberehitamisega sinna narkoaine peitmiseks tegelesid kõik süüdistatavad. Jälitustegevuse protokolliga on üheselt tuvastatud ning maakohus andis sellele õige hinnangu, et R. Nassar oli pidevas ühenduses H. Piiskopiga, tundis huvi iga tema liigutuse kohta, Juba enne, kui Piiskop jõudis sinise BMW-ga Eestist sõitu alustada, on R. Nassar (kes samal ajal viibib ise Hispaanias) näiteks 10.09.14 teinud 2 kõnet H. Piikopile. Viimane kinnitas, et tal on kõik kontrolli all. Nassar on huvitatud ajast, millal Piiskop kohale jõuab (jälitusprotokolli lg 89). Samuti on tuvastatud, et just R. Nassar paigaldas autosse kalli GPS jälgimisseadme ning nähtuvalt jälitusprotokollist GPSi seadmele helistamise teel pidevalt kontrollis auto liikumist Euroopas. Maakohus märkis õigesti, et R.Nassar ise ei eita, et tema enda poolt autole paigaldatud jälgimisseadme abil sai ta teada AS kinnipidamisest ja auto paigutamisest politseijaoskonna territooriumile. Seejärel andis ta Koppelile korralduse mobiiltelefon välja lülitada, Hamburgist koheselt lahkuda ja koju sõita. Väärib tähelepanu, et R. Nassaril oli nii kõrgendatud huvi (GPSi paigaldamine, H. Piiskopile pidev helistamine) vana auto vastu, mida omavahel nimetati „vanaks juustuks“, „räimeks“, „panniks“, „emeksiks“/vanametalliks. Kohtukolleegium nõustub maakohtuga, et R. Nassari poolt auto soetamine, selle ümberehitamine, teise auto soetamise ja reiside finantseerimine, autodega mitmete Eestis ümberregistreerimise toimingute tegemine, autode aktiivne kontrollimine (nii GPS-i kui ka H. Piiskopile helistamise teel), kullerina töötava R. Koppeli sinise BMW kinnipidamisest hoiatamine koosmõjus R. Koppeli fikseeritud seletusega R. Nassari rollist toimepandavas narkokuriteos ehk kogu kirjeldatud käitumine viitab suurele konspireerimise tasemele, mis vaieldamatult osundab, et kõnealuseid autosid kasutati ja kohendati narkootilise aine veoks. Eelpool nimetatud tõendeid kogumis hinnates tuli maakohus ainuvõimalikule järeldusele, et R. Nassar juhtis varem narkootikumidega seotud kuriteo sooritanud isikuna suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise isikute grupis, kus kaastäideviijateks olid R. Koppel ja AS. Kohtukolleegium märgib sedagi, et R. Nassari rolli ja osapanuse tuvastamisel maakohus sisuliselt ei tuginenud R. Koppeli maakohtus antud ütlustele. R. Nassari ja R. Koppeli roll toimepandud kuriteos on tõendaud kaaluka tõendikogumiga, aga eelkõige jälitustoimingu protokollidega, R. Koppeli pealtkuulatud avameelse vestlusega KD-ga, milles R. Koppel detailides selgitab nii oma, kui ka R. Nassari rolli toimepandavas kurtieos ning tunnistaja KD kohtus antud ütlustega, milliste usaldusväärsust keegi menetlusosalistest kahtluse alla ei seadnud.

see Hispaania ots pole probleem, ta magab kolm tundi ja sõidab edasi. Kohtukolleegium märgib, et eelmisele reisile sinise BMW-ga oli H. Piiskopil tingimata vaja võtta autojuht MP ja „ballastiks“ suvaline naine, kelleks osutus KP. Järgmisele reisile musta BMWga, kus H. Piikopil oli teada, et auto läheb Hispaaniasse keelatud aineteta, ei olnud H. Piiskopil vajadust endaga keegi kaasa võtta. 20.09.2014 H. Piiskopi ja R.Nassari vahel toimunud mitmest vestlusest nähtub, et H. Piiskop annab R. Nassarile aru, et autole paigaldatud on plaadid (?), uued rehvid. Samal päeval küsib ta R. Nassarilt SMS teel inglise keeles - have to buy building material? ning R. Nassarilt saab vastuseks - yes you have to. (kas peab ostma ehitusmaterjali/ jah, peab) Järgmises kõnes H. Piiskop annab R. Nassarile aru, kui palju ta raha juba auto Hispaaniasse reisiks ettevalmistuseks juba kulutanud on (1400 €) ja küsib raha juurde. R. Nassar annab oma õele K. Koppelile korralduse anda H. Piiskopile veel 1000 eurot. (T V lk 20-21) Kohtukolleegium märgib, et nimetatud vestlustest ja sõnumitest tuleneb üheselt, et ka musta BMWt ei valmistatud H. Piiskopi poolt lihtsalt reisiks, vaid seda kohendatati/ehitatati ümber keelatud ainete veoks. Eelpool on ringkonnakohus juba märkinud, et „ehitusmaterjali“ (vajalikud plastikdetailid, põhjaalused katted ja tüüblid) sinise Prantsusmaal katki läinud BMW jaoks (millega hiljem peeti hašiši laadungiga kinni Saksamaal AS) oli Kuressaarde toonud samuti H. Piiskop. Raha teemadel toimunud vestluste kontekstis märgib kohtukolleegium sedagi, et lisaks maakohtu poolt õigesti arvestamata jäetud autode Aafrikasse müügi kaitseversioonile, maakohus jättis õigesti arvestamata ka R. Nassari kaitseversiooni sellest, et tal oli vaja Hispaaniast autoga transportida oma vallasvara, mis konteineri tellimisel oleks liiga kallis ehk ca 2000 €. Nähtuvalt toimunud vestlustest ei olnud R. Nassaril probleemi finantseerida teise BMW ost ning investeerida sellesse lisaks raha summas 2400 €. Kohtukolleegium osundab samuti, et R. Nassar seega esitas kaks kaitseverisooni, mis on omavahel vastuolus. Samuti kaitsja poolt maakohtule esitatud R. Nassari päringust nähtuvalt soovis R. Nassar transportida oma vara poole rekakonteineri mahus (T VII lk 65), seega jääb arusaamatuks, kuidas selline koorem oleks BMW maasturisse mahtunud. Kohtukolleegium juhib tähelepanu ka jälitustoimingu protokollis fikseeritud 03.10.2014 toimunud „ballastiks“ olnud KP vestlusele MA-ga, millest nähtub, et KP, viibides Hispaanias teatas oma vestluspartnerile, et kui ta raha ei saa, siis mingu (...), ma panen sellele Heldurile totaalselt pommi alla. (T V lk 33) Järgmises sama päeva kõnes teatas KP MA-le, et raha suhtes tuleb oodata mingi nädala. Tema (H. Piiskop või muu isik?) oli ju oma raha mingi kümme tuhat sinna hakkama pannud, et üldse selle reisile minna. (T V lk 34). Kohtukolleegium leiab, et viidatud kõnede kontekstist tuleneb üheselt välja, et „ballastiks“ olevale KP-le ollakse reisi eest raha võlgu, seda raha talle ei ole võimalik hetkel maksta, kuna korraldajad ise miinustes, mittemaksmisel ähvardab ta H. Piiskopit negatiivete tagajärgedega. Kohtukolleegium lisaks käesoleva otsuse p-s 12.2 sedastatule leiab, et ülaltoodust võib üheselt järeldada, et H. Piiskop kasutas KP Marokost ebaõnnestunud narkoveo eesmärgil „tankistina“ või „ballastina“, nagu ta ise KP nimetas. KP osutas aga raha eest teenust, mis seisnes selles, et auto kontrollimisel sõidukis viibiv naine reeglina viitab seltskonna reisi seaduslikule eesmärgile ning kogu seltskond äratab vähem tähelepanu. Väärib eraldi tähelepanu H. Piiskopi ja R. Nassari vahel 19.11.2014 toimunud vestlus, mis on küll kõnelejate poolt nö tugevalt šifreeritud, kuid millest tuleneb üheselt, et nii musta, kui ka sinist BMWt kasutatakse mingi ebaseadusliku aine veoks. Samuti räägitakse veo skeemis kullerite kasutamisest. (T V lk 62, 63). Süüdistuse kohaselt H. Piiskop tõi detsembris 2014 töökotta sinisesse BMWsse peidikute rajamiseks vajalikud esemed (plastikdetailid, põhjaalused katted, tüüblid) ning oli teadlik, et nimetatud sõidukit kohandatakse narkootilise aine veoks. Järgnevalt 03.02.2015 korraldas H. Piiskop Saksamaal politsei poolt kontrollitud sõiduauto BMW X5 (reg nr XXXXXX, VIN30

koodiga XXXXXXXXXXXXXXXXXX) Maanteeameti Tallinna büroos R. Nassari ülesandel registreerimise MP nimelt AG nimele ning sõiduki numbrimärkide vahetuse. H. Piiskop edastas sama sinise BMW X5 (VIN-koodiga XXXXXXXXXXXXXXXXXX) uued registrimärgid (XXXXXX) R. Nassarile, kes toimetas need 04.02.2015 Eestist Lätisse ja Riiast lennutransporti kasutades Hispaaniasse. 16.02.2015 kell 09:45 peeti kõnealune sõiduauto BMW X5 (reg nr XXXXXX, VIN-koodiga XXXXXXXXXXXXXXXXXX) Saksa Liitvabariigis Hofi linna lähedal kiirteel A9, suunaga Berliini poole, 258. kilomeetril kinni. Läbiotsimisel leiti kõnealusest sõidukist 66 586 grammi narkootilist ainet hašišit. Sõiduki roolis oli kinnipidamise ajal AS. Süüdistuse kohaselt H. Piiskop, olles teadlik R. Nassari, R. Koppeli ja AS poolt toimepandavast kuriteost, osutas nimetatud kuriteole tahtlikult vaimset, ainelist ja füüsilist kaasabi. H. Piiskop korraldas R. Nassari ülesandel variisikute otsimise, narkootilise aine veoks vajaliku sõiduki registreerimise nimetatud variisikute nimele ning auto registreerimisnumbrite vahetamise konspiratsiooni tagamiseks. Samuti H. Piiskop R. Nassari ülesandel soetas ja toimetas kokkulepitud töökotta sõidukisse peidikute ehitamiseks vajalikud detailid ja varuosad. Sealjuures teadis H. Piiskop, et R. Nassar ning viimase ülesandel tegutsevad AS ja R.Koppel kasutavad kõnealust sõidukit narkootiliste ainete veoks Hispaaniast Põhja-Euroopasse. Kohtukolleegium leiab, et arvestades H. Piiskopi aktiivset teopanust ebaõnnestunud narkoveo eelmistes episoodides, mis ei ole talle süüks pandud, kuid mille kohta kogutud tõendid olid maakohu poolt uuritud ning kogumis hinnatud, tuleb asuda ainuvõimalikule seisukohale, et H. Piiskop oli teadlik R. Nassari, R. Koppeli ja AS poolt toimepandavast kuriteost ning osutas nimetatud kuriteole tahtlikult vaimset, ainelist ja füüsilist kaasabi. Väärib tähelepanu, et jälitustoimingu protokollis fikseeritud 29.01.2015 H. Piiskopi ja R. Piiskopi toimunud vestlusest nähtub, et H. Piiskopil on senisest tegevusest kõrini, samas ta küsib 3500 € laenu, et omad asjad ära lõpetada, kurdab, et üks X5 läks katki, tuli investeerida sellesse raha, ta andis X-i tagasi, tema ei ühine enam nende projektidega ega ei aita kedagi. Tahab omad asjad ära lõpetada ning välismaale tööle minna. (T V lk 101-103) Kohtukolleegiumi veendumusel ei viita toodud vestluses midagi ebaseaduslikule tegevusele, kuid annab märku, et H. Piiskop tõesti soovis nn kuritegelikust „skeemist“ väljuda. Sellele vaatamata ei muuda see olematuks asjaolu, et selleks hetkeks osales ta aktiivselt sinise BMW X5 ettevalmistamises järgmiseks narkoveoks (ning asjaolul, kas kinnipidamise hetkel olid sellel astmelauad või mitte, ei ole tähtust) ning peale viidatud kõne toimumist veel veebruari kuus aitas nimetatud autot peale Saksamaal kontrollimist MP nimelt AG nimele ümber registreerida ning numbrimärke ARK-s vahetada. Tuginedes tema eelmisele kogemusele võib kindlalt väita, et H. Piiskop teadis täpselt, milleks sinise BMW jaoks omaniku ning numbrimärgi vahetus vajalik on. H. Piiskopi ja MP väited, et ümberregistreerimine oli vajalik võimaliku täitemenetluse raames sõiduauto aresti vältimiseks ei pea aga paika, kuna ümberregistreerimise hetkel auto sisuliselt asus välismaal, selle ümberregistreerimine Eestis õnnestus ning lähtudes süüdistatavate enda ütlustest taheti autosid müüa Aafrikasse makse vältides ehk poollegaalselt, seega on arusaamatu kuidas Eestis kohaldatud kohtutäituri arest oleks saanud takistada autode väidetavat müüki Aafrikasse. H. Piiskopi käitumise hindamisel maakohus arvestas ainuõigesti ka tema käitumist, mida karistatava teona ei käsitata, kuid millel on tähendus süüdistuse tõendatuse hindamise seisukohalt. Lisaks eelpool kirjeldatud käitumisele viitas maakohus õigesti ka järgmisele H. Piiskopi käitumisele, mis jääb süüdistusest väljapoole. Nimelt 18.11.2014 H. Piiskopi varjatud jälgimise käigus on fikeeritud tema kohtumine kahe leedukaga, mille käigus nad said H. Piiskopi autost pakendi. Nende isikute hilisemal kinnipidamisel leiti nende autosse peidetult ca kilo sünteetilist kannabinoidi (III kd lk 141 – 142; 146- 147). H. Piiskop selle pakendi ja seal sisalduvate ainete üleandmist ei eita, sest alles mõni nädal hiljem kanti see aine narkootiliste ainete nimekirja.

Kuigi selle aine käitlemine tol hetkel ei olnud kriminaalkorras karistatav, näitab see fakt õigesti maakohtu arvates Piiskopi ellusuhtumist, tema soovi rikastuda teiste inimeste tervise arvelt. Kohtukolleegium leiab seega, et maakohus tuginedes kogumis hinnatud tõenditele leidis ainuõigesti, et H. Piiskopi tegevus on hinnatav kaasaaitajana isikutele, kes tegutsesid grupis. Ta ei pruukinud teada, kas ja milline osa oli AS-l, kuid ta teadis, et narkootilise aine käitlemises ei tegutsenud täideviijana üksinda R. Nassar.

Konkreetsemad tõendite kogumise põhimõtted on aga sätestatud KrMS §-s 64, eriti selle paragrahvi esimeses lõikes. Välisriigist õigusabipalve korras saadud tõendite hindamisel lähtutakse eeldusest, et need on kogutud vastavuses Eesti kriminaalmenetluse põhimõtetega ja vastavuses pädeva riigi seadusandlusega. Kohtukolleegium leiab, et kui menetlusosalisel tekkib põhjendatud kahtlus, et tõendi kogumise käigus välisriigis on Eesti kriminaalmenetluse põhimõtteid ning pädeva riigi seadusi rikutud, väidetavale rikkumisele peab menetlusosaline ise põhjendatult osundama. Käesoleval juhul keegi menetlusosalistest väidetavatele tõendi kogumise põhimõtete rikkumistele viidanud ei ole, seega puuduvad alused Eesti kohtutel taotletud tõendite kogumise kontrolli tegemiseks.

ning kohtumääruste alusel. Ringkonnakohus on avaldanud kohtuistungil maakohtu otsuse protokolli, mille VI kd lk 123 on olemas ka maakohtu põhistatud seisukoht jälitustoimingute vastavuses seaduse nõeutele. Kohtukolleegium nõustub maakohtu põhistusega ning otsuses toodud seisukohaga ultima ratio põhimõtte osas ega pea vajalikuks neid korrata. Kohtukolleegium lisaks märgib, et isegi asjas kohtumääruste alusel pealtkuulatud kõned on kõnelejate poolt nö šifreeritud ning kõrvaltkuulajale raskesti mõistetavad. Neid kõnesid võib mõista üksnes üksteise kontekstis ning kogumis muude tõenditega, seega ainuõige on seisukoht, et käesolevas kriminaalasjas jälitustegevust kasutades on järgitud ultima ratio põhimõtet. Kohtukolleegium märgib sedagi, et esitatud apellatsioonis kaitsja ei osutanud mitte ühelegi konkreetsele rikkumisele jälitustoimingute läbiviimisel ning selliseid rikkumisi pole tuvastanud ka ringkonnakohus.

otsuse tegemise ajal toimepanijale ja kui kuriteo olemuse, isiku legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ning elatustaseme erinevuse või muu põhjuse tõttu on alust eeldada, et isik on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena. Konfiskeerimist ei kohaldata vaid varale, mille suhtes isik tõendab, et selle eest on täielikult või olulises osas tasutud õiguspäraselt saadud vahendite arvel. Sellest tulenevalt põhjendamatu on kaitsja apellatsioonis toodud väide, et olukorras, kus Raino Nassar on vahistatud ning tema võimalused suhelda pankade ning välisriigi tööandjatega piiratud, on tõendamiskohustuse panemine Raino Nassari peale põhjendamatu. Oma otsuses maakohus märkis õigesti, et laiendatud konfiskeerimise vältimiseks tuleb R. Nassaril ja tema kaitsjal tõendada vara legaalset päritolu ning hindas R. Nassari ja tema kaitsja vastuväiteid, et isikul esinesid legaalsed sissetulekud, mis on kriminaaltulu kokkuvõttes jäänud arvestamata, leides, et need väited on alusetud. Süüdistatava kaitsja T. Vajak ei ole maakohtule esitanud ühtegi tõendit, et ta oleks teinud kuhugi järelepärimisi R. Nassari võimalike legaalsete sissetulekute kohta ning et talle oleks jäetud vastamata. Kohtukolleegium leiab, et õige on seega maakohtu lõppjäreldus, et KarS § 184 lg 5 p 2 ja § 832 lg 1 alusel tuleb konfiskeerida R. Nassarilt ära võetud ja arestitud sularaha 4 800 eurot ning summa 4 105 euro osas tuleb KarS § 84 osas kohaldada konfiskeerimise asendamise. Apellatsiooni konfiskeerimise kohaldamist puudutavas osas esitas ka prokurör, kes leiab, et maakohus on Raino Nassarilt kinnipidamisel ära võetud sularaha (4800 eurot) konfiskeerimisel kohtuotsuse resolutsioonis ekslikult viidanud KarS § 832 lg 2 p 1 sätestatule. Prokurör palus nimetatud vara konfiskeerida KarS § 832 lg 1 alusel ja just nimetatud sättele pidanukski kohus süüdistatava vara konfiskeerides viitama. Kohtukolleegium nõustub prokuröri seisukohaga ning märgib, et kohtuotsuse resolutiivosas on tehtud viide valele paragrahvile, kusjuures otsuse põhjendavas osas maakohus KarS § 832 lg 2 p 1 ei viita. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on õigesti kohaldanud laiendatud konfiskeerimist ning konfiskeerimise asendamist, kuid ilmse näpuvea tõttu viitas resolutsioonis valele alusele, millele põhjendavas osas ei viidanud.

lähtudes enda vajadusest, vaid sellist tegu ajendab üksnes soov rikastuda ja selline rikastumine toimub paraku teiste inimeste tervise arvelt. Kohtukolleegium leiab, et maakohus tuli õigele järeldusele, et kohus ei saa R. Koppeli poolt viimases sõnas avaldatud kahetsust lugeda kergendavaks asjaoluks KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes, milleks saab olla vaid süü ülestunnistamisele ilmumine, puhtsüdamlik kahetsus või süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine. Maakohus märkis õigesti, et kohtuistungil on R. Koppel andnud äärmiselt vastuolulisi ütlusi, ei ole ristküsitluses toimepandu suhtes mingit kahetsust avaldanud ega oma süüd tunnistanud. Maakohus sisuliselt ei saanud tugineda R. Koppeli poolt kohtumenetluses antud ütlustele. Kohtukolleegium nõustub maakohtuga, et kahetsus peab olema aga siiras ja kohtule usutav. Seega kohtukolleegiumi veendumisel tuleb R. Koppelile mõista raskema karistuse, kui on maakohtu poolt mõistetud 4 aastat vangistus. Pealegi on K. Koppel varasemalt kriminaalkorras karistatud isikuks, kuid vastavaid järeldusi enda jaoks ei teinud ning vabaduses viibides jätkas kuritegude toimepanemist, pannes toime raske narkokuriteo. Ka H. Piiskopile mõistetud karistus kuulub tühistamisele ja raskendamisele, kuid arvestades tema kaasaaitaja rolli kohtukolleegium nõustub prokuröriga, et temale mõistetud karistus võib jääda alla keskmise määra. Ringkonnakohus rahuldab seega prokuröri apellatsiooni ning tühistab Harju Maakohtu 27.05.2016.a. otsuse Ringo Koppelile KarS § 184 lg 2 p 1 järgi mõistetud karistuse (4 aastat vangistust) ning temale KarS § 65 lg 1 ja KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud liitkaristuse (4 aastat vangistust) osas ning mõistab talle uueks karistuseks KarS § 184 lg 2 p 1 järgi 7 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 ja KarS § 64 lg 1 alusel tuleb lugeda Pärnu Maakohtu 14.09.2015.a. karistus – 11 kuud vangistust, mis asendati 330 tunni üldkasuliku tööga – kaetuks käesoleva kohtuotsusega mõistetud raskema karistusega ja ringkonnakohus mõistab Ringo Koppelile lõplikuks liitkaristuseks 7 aastat vangistust. Samuti ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse Heldur Piiskopile KarS § 184 lg 2 p 1, 2 – KarS § 22 lg 3 järgi mõistetud karistuse (3 aastat vangistust) ja Heldur Piiskopile KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud liitkaristuse (4 aastat 9 kuud ja 6 päeva vangistust) osas. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega mõistab Heldur Piiskopile KarS § 184 lg 2 p 1, 2 - § 22 lg 3 järgi karistuseks 5 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel tuleb suurendada nimetatud karistust eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 1 aasta 9 kuu ja 6 päeva – võrra ja mõista Heldur Piiskopile lõplikuks liitkaristuseks 6 aastat 9 kuud ja 6 päeva vangistust.

(summas 60 eurot). Kokku taotleb K. Põld tehtud töö eest 360 eurot (sh käibemaks 60 eurot). Kolleegium leiab, et taotlus on põhjendatud ning kuulub samuti rahuldamisele eelmärgitud lõigus äratoodud sätete alusel ning tuleb jätta KrMS § 185 lg 2 alusel riigi kanda. R. Nassari valitud kaitsja Tiit Vajak on esitanud taotluse temal tekkinud kaitsekulutuste hüvitamiseks, võttes aluseks tunnitasu summa 100 eurot, ning tehtud töö kogumahus 16,5 tundi. T. Vajaku esitatud spetsifikatsiooni kohaselt kulus kaitsjal see aeg kaitsealusega nõupidamisele Tallinna Vanglas 16.06.2016, 6.07.2016, 15.07.2016 ning apellatsiooni koostamisele. Ringkonnakohus leiab, et tegemist on olnud mõistlike ja vajalike kulutustega, mis kuuluvad hüvitamisele summas 1650 eurot ning jäävad KrMS § 185 lg 2 alusel riigi kanda. R. Nassari valitud kaitsja Jaanus Tehver on samuti esitanud taotluse temal tekkinud kaitsekulutuste hüvitamiseks, võttes aluseks tunnitasu määraks 166,15 eurot (koos käibemaksuga) ning töötundideks kulunud 32,5 tundi. Ringkonnakohus, tutvunud kaitsja esitatud spetsifikatsiooniga, leiab, et taotlus on põhjendatud 25,5 tunni ulatuses. Kolleegium leiab, et kuna kaitsja J. Tehver toetus istungil juba eelnevalt teise kaitsja koostatud apellatsioonile, samuti väljus istungil apellatsiooni piiridest, võis kaitsjal kuluda maakohtu otsusega tutvumiseks ja perspektiivide analüüsiks maksimaalselt 2 tundi ning kohtuteeside koostamiseks samuti 2 tundi. Seega tuleb hüvitada kaitsjale tehtud kulutused 25,5 tunni ulatuses, s.o summas 4237 eurot (sh käibemaks). See menetluskulu jääb KrMS § 185 lg 2 alusel riigi kanda.

allkirjastatud digitaalselt

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.