X.X.i kaebus Viru Vangla 14.08.2020. a vaideotsuse nr 612/216-2 tühistamiseks ning Viru Vangla kohustamiseks paigutama kaebaja tugevdatud järelevalvega üksusest tavaüksusesse
Menetlusosalised
Kaebaja – X.X. Vastustaja – Viru Vangla, esindaja Agu Rillo
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X.X.i kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 14.03.2022 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1, tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 136 lg 8). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida. Vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Viru Vanglas viibiv kinnipeetav X.X. (edaspidi ka kaebaja) paigutati 2018. aastal Viru Vangla tugevdatud järelevalvega osakonda.
3-20-1564
2.X.X. esitas 06.05.2020 Viru Vanglale taotluse, milles palus paigutada ta tugevdatud järelevalvega üksusest tagasi vangla tavasektorisse.
3.X.X. esitas 22.06.2020 Viru Vanglale vaide, kuna vangla ei olnud tema 06.05.2020. a taotlust tähtaegselt lahendanud, ning palus jätkuvalt paigutada ta tavaosakonda.
4.Viru Vangla jättis 02.07.2020. a vastusega nr 6-10/16726-2 kaebaja taotluse rahuldamata põhjendusega, et ka 28.02.2020. a riskihindamise tulemusel vajab kaebaja tugevdatud järelevalvet. Vangla selgitas, et kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus valida, millisesse eluosakonda teda paigutatakse, ning oluliseks kriteeriumiks paigutamisel on julgeoleku ja korra tagamise põhimõtted vanglas.
5.Kaebaja esitas 13.07.2020 vanglale vaide Viru Vangla 02.07.2020. a otsuse nr 6-10/16726-2 kehtetuks tunnistamiseks ja tema paigutamiseks tavasektorisse.
6.Viru Vangla tagastas 23.07.2020. a otsusega nr 6-12/190-2 X.X.i 22.06.2020. a vaide, kuna vangla oli tema taotluse lahendanud.
7.Viru Vangla jättis 14.08.2020. a vaideotsusega nr 6-12/216-2 X.X.i 13.07.2020. a vaide rahuldamata. Vaideotsuse kohaselt esineb X.X.i puhul jätkuv tugevdatud järelevalve vajadus.
8.X.X. esitas 20.08.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 23.07.2020. a vaideotsuse nr 6-12/190-2 ja 14.08.2020. a vaideotsuse nr 6-12/216-2 tühistamiseks, toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks ja Viru Vangla kohustamiseks paigutama kaebaja tavasektorisse. X.X. esitas 27.09.2020 pärast kohtu poolt kaebuse käiguta jätmist kaebuse täienduse, milles märgib, et ei vaidlusta Viru Vangla 23.07.2020. a otsust nr 6-12/190-2, kuid palub tühistada Viru Vangla 02.07.2020. a vastuse nr 6-10/16726-2.
9.Tartu Halduskohus võttis 01.10.2020. a määrusega kaebuse menetlusse Viru Vangla 02.07.2020. a vastuse nr 6-10/16726-2 ja 14.08.2020. a vaideotsuse nr 6-12/216-2 tühistamise ning Viru Vangla kohustamise nõuetes.
10.Viru Vangla esitas kaebusele 30.10.2020 vastuse, paludes jätta kaebus rahuldamata.
11.Tartu Halduskohus kuulutas 10.08.2021. a määrusega haldusasja menetluse kinniseks 28.02.2020 kinnitatud kaebaja riskihindamise ankeeti nr 156038 puudutavas osas ning keelas kaebajal sellega tutvuda ja saada sellest ärakirju.
12.Tartu Halduskohus jättis 08.12.2021. a määrusega rahuldamata kaebaja 04.11.2021. a riigi õigusabi taotluse, jättis kaebuse Viru Vangla 02.07.2020. a vastuse nr 6-10/16726-2 tühistamise nõudes läbi vaatamata ning palus vastustajal esitada kohtule täiendavad selgitused.
13.Tartu Halduskohus otsustas 04.01.2022. a määrusega vaadata asja läbi kirjalikus menetluses ning andis pooltele tähtajad täiendavate seisukohtade ja tõendite esitamiseks.
14.Viru Vangla esitas kohtule 03.01.2022 ja 18.01.2022 täiendavad selgitused ja tõendid.
15.X.X. esitas 28.01.2022 kohtule täiendavad seisukohad ja tõendid.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
16.Kaebaja palub kaebuse rahuldada kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel. 1) Kaebajale koostati 2018. a septembris riskihindamine, mille alusel paigutati ta tavasektorist tugevdatud järelevalvega osakonda. Vangla ei ole kahe aasta jooksul suutnud põhjendada kaebaja ümberpaigutamist ja selle vajalikkust. Kaebaja ei ole ohtlik ega mitteusaldusväärne. Ka uue riskihindamise kohaselt on kaebaja riskid langenud, kuid vangla hinnangul vajab kaebaja endiselt tugevdatud järelevalvet. Kaebajal avaneb võimalus vabaneda enne tähtaega
3-20-1564 elektroonilise valve alla 12.11.2020 ja ennetähtaegselt 05.10.2022. Kui kaebaja ennetähtaegselt vabastatakse, puudub tal võimalus töötada vanglas seal omandatud puiduoperaatori erialal. Kui kaebaja ei ole omandatud erialal vanglas töötanud, ei ole ta vabanedes tööturul konkurentsivõimeline ega suuda tasuda oma võlgnevusi riigi ees. Kaebaja vastu algatati Riigi Tugiteenuste Keskuse taotlusel pankrotimenetlus. Vangla pole kordagi väitnud, et omandatud erialal kaebaja vanglas töötamine oleks ohuks vangla julgeolekule. Kaebaja töötab vanglas 2 korda nädalas koristajana ega ole kordagi vangistuse jooksul tööst keeldunud. 2) Kogu vangistuse aja on kaebajat toetanud vaid pereliikmed, kes kõik teenivad oma sissetulekud legaalsetest allikatest. Meelevaldne on vangla väide, et tänu materiaalsele kindlustatusele omab kaebaja mõju kaaskinnipeetavate üle. Ka vangla 25.11.2020 koostatud iseloomustusest selgub, et kaebaja ei toeta vanglasisest subkultuuri. 3) Kui tavaliselt otsustab karistuse kandmise tugevdatud järelevalvega osakonnas Justiitsministeeriumi vanglate osakond, siis kaebaja paigutamise otsustas pärast kutsehariduse omandamist üksuse juht kontaktisiku ettekirjutusel, kuna kaebaja muutus oma küsimustega liiga tülikaks. Vangla peaks hindama täiendatud järelevalvega sektoris viibivate kinnipeetavate selles sektoris hoidmise vajadust iga kolme kuu tagant. Kaebaja ei ole pannud ei vanglas ega ka vanglast väljaspool toime ühtegi sellist rikkumist, millest saaks järeldada tema suhtes tugevdatud järelevalve kohaldamise vajadust. Seetõttu on kaebaja paigutamine lõpmata ajaks tugevdatud järelevalvega osakonda põhjendamatu ja õigusvastane.
17.Viru Vangla palub jätta kaebuse rahuldamata ning kohtul järgida HKMS § 165 lg-le 2 tuginedes riskihindamise ankeedis välja toodud kaebaja tugevdatud järelevalve vajaduse põhjendusi. Vangla selgitab täiendavalt järgmist. 1) Nii kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise kui ka selles ette nähtud vanglasisese paigutamise (sh tugevdatud järelevalve vajaduse hindamise) aluseks on riskihindamise tulemused. Otsus selle kohta, et kaebaja osas on vajalik tugevdatud järelevalve kohaldamine, on kajastatud tema kohta koostatud riskihindamise ankeedi punktis 10.5. 2) Kaebaja on kriminaalkorras karistatud kahel korral, mõlemal korral narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Viimase kuriteo pani kaebaja toime ajal, mil ta oli esimese analoogse kuriteo eest tingimisi enne tähtaega vabastatud. Samuti pani kaebaja teise kuriteo toime grupis, kus tal oli organisaatori roll ning kus ta kavandas narkootilise aine rahvusvahelist liikumist. Maakohtu otsusest kriminaalasjas nr 1-15-6690 nähtub, et kaebajal on tugevad liidriomadused ning ta on võimeline kujunema eluosakonna liidriks, mille abil planeerida süütegusid nii vanglas sees kui ka väljaspool. Kaebaja võimekust teisi kinnipeetavaid mõjutada ilmestab ka tema materiaalne kindlustatus ning tutvused kuritegelikus maailmas mõju omavate isikutega. Selgelt on näha kaebaja kuritegelike hoiakute väärtustamine – korduv rahvatervisevastane süütegu, suhtlus kuritegelikus maailmas mõju omavate isikutega, samuti kaebaja vanglasisesele isikukontole raha laekumine, mille osas on vanglal kahtlus, et raha ei pärine legaalsetest sissetulekutest. Eeltoodu kogumis suurendab kaebaja ohtlikkust. Teises üksuses on järelevalve kinnipeetavate osas pidevam ning nende liikumis- ja suhtlemisvabadus on mõnevõrra piiratum, mistõttu on õiguskaitseorganitel võimalik sekkuda kiiremini võimalikesse ohuolukordadesse. 3) Määrav ei ole väide, et kaebaja paigutati 2017. aastal algselt tavaeluosakonda. Kinnipeetavatele tehakse igal aastal uus riskihindamine, mille alusel planeeritakse edasisi karistuse täideviimise otsuseid. Samuti ei saa tugevdatud järelevalvega osakonda paigutamisel arvesse võtta uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse protsendimäärasid. Viidatud protsendimäär on ainult üks osa kinnipeetavate kohtlemismudelist. Kohtlemismudel on riskihinnangust selgunud retsidiivsuse ja ohtlikkuse hinnangu maatriks, mille alusel määratakse
3-20-1564 süüdimõistetu kohtlemistase ning sellele vastavalt sekkumis- ja järelevalvetegevused vanglas ja kriminaalhooldusel. Kaebaja väide, et tavaosakonnas saab ta töötada õpitud erialal, on hüpoteetiline. Vanglal puudub võimalus määrata kõiki kinnipeetavaid nende soovitud tööle. Kaebajale on tagatud töötamine majandustöödel koristajana. Seega on vangla võimaldanud kaebajale töö tegemise ka teises üksuses.
KOHTU PÕHJENDUSED
18.Kohus leiab, et kaebuse rahuldamiseks puuduvad alused, ning põhjendab oma seisukohta järgmiselt.
19.Kaebaja palub kohustada vanglat paigutama ta tugevdatud järelevalvega osakonnast ümber tavaosakonda. Samuti palub kaebaja tühistada Viru Vangla 14.08.2020. a vaideotsuse nr 6-12/216-2, millega on jäetud rahuldamata kaebaja vaie tema ümberpaigutamise uueks otsustamiseks.
20.Kaebaja taotles enda paigutamist tugevdatud järelevalvega osakonnast tavasektorisse 06.05.2020 vanglale esitatud taotluses (tl 8). Kaebaja leiab, et ta tuleks paigutada tavaosakonda, kuna tema uue kuriteo toimepanemise riskid on madalad, vangla toetab tema ennetähtaegset vabanemist ning tal on vanglas omandatud kutseharidus, mida ta ei saa tugevdatud järelevalvega osakonnas rakendada. Viru Vangla jättis 02.07.2020. a vastusega nr 6-10/16726-2 (tl 9–9 pöördel) kaebaja taotluse rahuldamata. Vangla selgitas, et kaebaja paigutati tugevdatud järelevalvega osakonda, kuna 18.09.2018 koostatud riskihindamise kohaselt oli kaebaja avalikkusele kõrgohtlik kinnipeetav, kes on kaotanud usalduse. Samuti märkis vangla, et kaebaja suhtes on endiselt vajalik tugevdatud järelevalve teostamine tulenevalt 28.02.2020 koostatud riskihindamisest.
21.Vastavalt riigivastutuse seaduse § 6 lg-le 1 võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Seega, selleks, et kohus saaks kaebuse rahuldada, peaks olema kaebaja paigutamine tugevdatud järelevalvega osakonda õigusvastane ning rikkuma tema õigusi.
22.Vanglasisest paigutamist reguleerib vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 2 ja justiitsministri 30.11.2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 6. Vanglasisese paigutamise otsustamisel tuleb järgida VangS §-s 12 sätestatud eraldihoidmise printsiipi ning julgeolekukaalutlusi (VSkE § 5). VSkE § 5 lg 2 sätestab, et osakondi ja kambreid eraldades tuleb järgida kinnipeetavate eraldihoidmise kohta kehtestatud nõudeid ja julgeoleku tagamise põhimõtteid. Vangistust reguleerivatest õigusaktidest ei tulene vanglale kohustust tagada kõigile kinnipeetavatele täiesti ühesugused kinnipidamistingimused, kuid kinnipeetavatele peab õiguste kasutamine olema tegelikult ja seaduses ettenähtud mahus tagatud, ehk isikutel peab olema mõistlik võimalus kasutada õigusaktidest tulenevaid õigusi (Riigikohtu 26.05.2008. a otsus asjas nr 3-3-1-20-08, p 24; 28.04.2011. a otsus nr 3-3-1-10-11, p 13). Vanglasisese paigutamise kord ei ole õigusaktides detailselt reguleeritud ning seadusandja on jätnud haldusorgani otsustada, millistest kaalutlustest paigutamisel lähtutakse (vt Riigikohtu 28.04.2011. a otsus nr 3-3-1-10-11, p-d 10 ja 14).
23.Justiitsministri 25.03.2008. a määruse nr 9 „Täitmisplaan“ (määrus nr 9) § 5 lg 1 p 7 sätestab, et meessoost kinnipeetav, kes riskihinnangust tulenevalt vajab tugevdatud järelevalvet, paigutatakse Viru Vanglasse. Sellest sättest tuleneb selgelt, et isiku suhtes tugevdatud järelevalve vajaduse esinemine tehakse kindlaks tema kohta koostatud riskihinnangu alusel. Tugevdatud järelevalve vajaduse ja riskihinnangu vahelisele otsesele
3-20-1564 seosele on viidatud ka määruse nr 9 § 17 lg 2 p-s 3. Riskihindamise koostab inspektorkontaktisik või muu riske hindav ametnik ning kinnipeetava riskihindamise tulemused on aluseks kinnipeetava täitmiskava koostamisele (justiitsministri 14.05.2008. a määruse nr 21 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ § 3 lg 1 ja lg 2 teine lause). VangS § 16 lg 1 p 1 kohaselt nähakse kinnipeetava individuaalses täitmiskavas ette muu hulgas tema paigutamine vanglas.
24.Viru Vangla on praeguses asjas selgitanud, et kaebaja paigutamine tugevdatud järelevalvega osakonda on vajalik tulenevalt tema riskihinnangust. Kuigi kaebajale ei ole täielikult avatud riskihinnangus sisalduvat, on vangla oma 02.07.2020. a vastuses kaebajale selgitanud, et tema tugevdatud järelevalvega osakonda paigutamine on põhjendatud, kuna ta on riskihindamise tulemusel hinnatud avalikkusele kõrgohtlikuks. Vangla selgitas kohtumenetluses täiendavalt, et tugevdatud järelevalve vajaduse üle hindamisel võetakse arvesse kõiki kinnipeetava isikut iseloomustavaid näitajaid ning tugevdatud järelevalvega üksusesse paigutatakse eelkõige kinnipeetavad, kelle osas on võimalik oht, et nad võivad organiseerida kuritegu vanglasiseselt või vanglast väljaspoole. Samuti võetakse arvesse seda, kas isikul on säilinud sidemed ja/või osalus kuritegelikus ühenduses ning seda, kas isikul on vajalikud ressursid (sh majanduslikud), mis võivad süütegude organiseerimisele kaasa aidata. Arvestades, et tugevdatud järelevalvega eluosakonna mõtteks on välistada seal viibivate isikute kokkupuude teiste kinnipeetavatega (vt nt Riigikohtu 07.04.2010. a otsus nr 3-3-1-5-10, p 20), on vangla need kaalutlused tugevdatud järelevalve vajaduse üle hindamisel kohtu hinnangul asjakohased.
25.Tutvunud kaebaja kohta koostatud ja 28.02.2020 kinnitatud riskihindamise ankeediga (tl 44–71 pöördel), leiab kohus, et vangla seisukoht kaebaja suhtes esinevast tugevdatud järelevalve vajadusest on kooskõlas riskihinnangus kajastatud andmete ja nendest tehtavate järeldustega. Riskihinnangus on toodud mitmeid asjaolusid, millest saab järeldada, et selle koostamise ajal olid kaebaja käitumises, hoiakutes ja suhtumises äratuntavad märgid sellest, et ta võib olla võimeline koondama enda ümber teisi isikuid, sh kujunema eluosakonna liidriks, ning planeerima selle abil nii vangla kui ka ühiskonna julgeolekut ohustavaid tegusid. Hinnangut sellise võimekuse tõenäolisuse kohta toetavad näiteks riskihinnangus kajastatud andmed kaebaja suhtluse kohta vabaduses viibivate kriminaalkorras karistatud isikutega (sh on kaebaja suhelnud mitmes erinevas välisriigis elavate isikutega), samuti kahtlused kaebaja sissetulekute päritolu kohta. Kahtlusi sissetulekute päritolu kohta on riskihinnangus põhjendatud kaebajale tema pereliikmete poolt saadetud summade ja saatjate sissetulekute suuruste võrdlusega.
26.Kaebaja poolt toime pandud kuritegude iseloom ja asjaolud (mis on kajastatud kriminaalasjas nr 1-15-6690 tehtud Harju Maakohtu 27.05.2016. a otsuses ja Tallinna Ringkonnakohtu 20.10.2016. a otsuses; tl 97–108 pöördel, 109–127) üksnes kinnitavad, et kaebajal on tugevad liidriomadused ja organiseerimisvõime. Nii maakohus kui ka ringkonnakohus leidsid viidatud kriminaalasjas kogutud tõendite pinnalt üheselt, et kaebaja oli see, kes jagas selles kriminaalasjas talle ette heidetud teo toimepanemisel juhiseid teistele isikutele ning hoidis kuriteo kogu kulgu, s.o narkootikumide vedu oma kontrolli all (vt nt Harju Maakohtu otsuse lk 21 ja Tallinna Ringkonnakohtu otsuse lk 29). Samuti näitavad kaebaja toime pandud kuriteod, sh uue kuriteo toimepanek käitumiskontrollile allumise ajal, tema võimekust ja valmisolekut panna süütegusid toime majandusliku kasu saamise eesmärgil ja selleks vajadusel teiste inimestega osavalt manipuleerides. Sellele, et kaebaja puhul on ka vanglas tajutav mõningane manipulatsioon, on osutatud muu hulgas kaebaja poolt kohtule esitatud 25.11.2020. a iseloomustuses (tl 147–149). Eelnevat arvesse võttes ei ole vastustaja kohtu hinnangul eksinud, kui leidis 28.02.2020. a riskihinnangus kajastatud kaebaja käitumise
3-20-1564 ja ohuhinnangu pinnalt, et kaebaja on enda käitumisega võimeline teisi isikuid, sh kinnipeetavaid mõjutama ning organiseerima selle abil edukalt õigusrikkumisi. Vanglaga tuleb nõustuda ka selles, et tavaeluosakonnas viibides oleks tingimused selliseks tegevuseks soodsamad.
27.Kohtumenetluses esitatud kaebaja väited ei anna kohtule alust teistsugusele seisukohale asumiseks. Kaebaja on viidanud tema kohta 25.11.2020 koostatud iseloomustuses sisalduvale väitele, et kaebaja ei toeta subkultuuri. See asjaolu ei lükka ümber vangla kahtlusi sellest, et kaebaja võib oma iseloomuomadustest ja hoiakutest tulenevalt, samuti varem kujundatud suhtlussidemete ja võimaliku majandusliku kindlustatuse abiga suuta organiseerida nii vanglas kui sellest väljapoole seadusevastaseid tegusid. Arvestades, et riskihindamist korratakse perioodiliselt ning kaebaja käitumises ja hoiakutes võivad aja jooksul toimuda muutused (näiteks suhtlussidemete katkestamine kriminaalkorras karistatud isikutega), puuduvad kohtul alused arvamaks, et kaebaja suhtes kohaldataks tugevdatud järelevalvet ainuüksi tema varasemast kuritegelikust käitumisest tingituna, ilma sellisele vajadusele aja möödumisel igakülgset uut hinnangut andmata. Kuigi piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa komitee (CPT) on tõepoolest soovitanud Eesti riigil vaadata kinnipeetavate paigutus tugevdatud järelevalvega osakonnas läbi vähemalt kord kolme kuu jooksul1, ei ole tegemist riigile siduva kohustusega.
28.Kohus nõustub vanglaga, et kinnipeetavale ei tulene õigusaktidest subjektiivset õigust nõuda vanglas talle meelepärase töö tegemise võimaldamist. Samuti ei saa kaebaja poolt vanglas omandatud kutse õigustada kaebaja paigutamist tugevdatud järelevalvega osakonnast tavaosakonda, kui riskihindamise tulemuste alusel vajab ta tema karistuse eesmärkide saavutamiseks, s.o mh õiguskorra kaitsmise eesmärgil (VangS § 6 lg 1) tugevdatud järelevalve kohaldamist. Praegusel juhul ei nähtu kohtule esitatud materjalidest, et vangla oleks kaebaja suhtes tugevdatud järelevalve vajaduse hindamisel ning tema tavaosakonda paigutamisest keeldumisel võtnud arvesse asjakohatuid kaalutlusi või jätnud arvestamata muude asjas olulist kaalu omavate asjaoludega.
29.Eeltoodud põhjustel tuleb pidada vangla keeldumist kaebaja tavaosakonda paigutamisest õiguspäraseks ning kaebus tuleb seetõttu jätta tervikuna rahuldamata.
30.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse esitamisel on tasutud riigilõiv 15 eurot, mis jääb HKMS § 108 lg 1 alusel kaebaja kanda. Vastustaja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud. Seega jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Raport Eesti valitsusele CPT Eesti külastuse kohta, ms toimus 27. september kuni 5. oktoober 2017. CPT/Inf (2019) 31. Kättesaadav aadressil: https://rm.coe.int/168098db94.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.