Liiklussüüteod

1-16-7667 selgitus „K.J, 1-16-7667, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning süüdistatav ja kaitsja ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Asja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas K.J-i süüdistatakse selles, et ta juhtis 27.03.2016 kella 06.12 ajal Narva linnas mööda Paul Kerese ja Linda tn sõites mootorsõidukit Audi Allroad riikliku reg.märgiga xxx, olles joobeseisundis (tema väljahingatava õhu ühes liitris oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 1,10 mg). Sellise käitumisega rikkus ta liiklusseaduse § 69 lg-t 1, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Joobeseisund on liiklusseaduse tähenduses alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sel moel pani K.J toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mis on kvalifitseeritav kuriteona KarS § 424 alusel. Kooskõlas K.J-i, tema kaitsja Silvi Erro ja Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva osakonna abiprokurör Ragnar Plistkini vahel 07.09.2016 sõlmitud kokkuleppega nõuab prokurör kohtus K.J-ile karistuseks KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 9 (üheksa) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 27.-28.03.2016, so 2 (kaks) päeva ja lõplikuks karistuseks mõista 8 (kaheksa) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 73 lg 4 ja § 65 lg 2 alusel suurendada karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 31.05.2013 otsuse nr 1-13-5023 järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa - 2 (kaks) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva vangistust võrra ning mõista liitkaristuseks 11 (üksteist) kuud ja 18 (kaheksateist) päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendada K.J-ile mõistetud karistus 11 (üksteist) kuud ja 18 (kaheksateist) päeva vangistust üldkasuliku tööga 348 (kolmsada nelikümmend kaheksa) tunni ulatuses. KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) aastat. KarS § 69 lg 4 alusel kohustada K.J üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid vastavalt KarS § 75 lg 1 p -des 1-6 sätestatule, nimelt: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks ning KarS §

1-16-7667 75 lg 2 p 2 kohaselt mitte tarvitama alkoholi. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel mõista K.J-ile lisakaristuseks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 6 (kuus) kuuks. K.J-ilt kuulub väljamõistmisele sundraha 645 eurot. Määrata, et K.J on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (üks) aasta jooksul. Kohtuistungil K.J avaldas, et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub sellega, andis vabatahtlikult nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, kokkuleppe sõlmimisel avaldas oma tõelist tahet. Süüdistatav nõustus ka kriminaalmenetluse kulude ja asitõendite suhtes võetavate meetmetega. Abirokurör ja kaitsja toetasid sõlmitud kokkulepet. Asja kohtuliku uurimise käigus jõudis kohus arvamusele, et kokkuleppemenetluse kohaldamisel kokkuleppe sõlmimine oli süüdistatava tõelise tahte avaldus, kõikidest kokkuleppemenetluse normidest on kinni peetud. Menetluskulud kuuluvad KrMS § 180 kohaselt tasumisele süüdistatava poolt. Arvestades käesoleva kriminaalmenetluse kulude suurust annab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel süüdistatavale õiguse tasuda väljamõistetud menetluskulud ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus teeb kohtuotsuse tuvastatud asjaolude, tõendite ja karistuse määramise motiivide alusel ning juhindudes KrMS § 248-249. /allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Liis Avikson Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.