Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja) 23. septembri 2016 määrus, millega jäeti rahuldamata S.S taotlus menetluskulude tasumisest vabastamiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Süüdimõistetu S.S määruskaebus
(isikukood XXX),
RESOLUTSIOON
Jätta Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja) 23. septembri 2016 määrus muutmata ning S.S määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohtu 31. augusti 2015 otsusega mõisteti S.S süüdi KarS § 122 järgi (osaliselt esitatud süüdistuses) ja karistati vangistusega 2 aastat. S.S mõisteti süüdi KarS § 121 järgi (osaliselt esitatud süüdistuses) ja karistati vangistusega 2 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõisteti S.S-ile liitkaristuseks 2 aastat vangistust. KarS § 74 lgte 1 ja 3 alusel määrati, et mõistetavat vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui S.S 2aastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid. Katseaja alguseks arvati alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 31. augustist 2015 ja kontrollnõuete täitmise aja algust alates kohtuotsuse jõustumisest (15. märts 2016). Osaliselt esitatud süüdistuses KarS §-de 121 ja 122 järgi mõisteti S.S õigeks ja osaliselt esitatud süüdistuses KarS § 121 järgi menetlus KrMS § 199 lg 1 p 2 alusel lõpetati seoses aegumisega.
2.Ühtlasi mõisteti S.S-ilt välja menetluskuludena sundraha 585 eurot, toimikust koopia tegemise kulu 0,45 eurot, tunnistajate kohtumenetlusest osavõtmisega seotud kulude katteks 85,27 eurot ning riigi õigusabi tasu ja kulu katteks 2934,96 eurot (kokku 3606,68 eurot) riigituludesse. Tartu Ringkonnakohtu 11. detsembri 2015 otsusega jäeti Tartu Maakohtu 31. augusti 2015 otsus muutmata, ühtlasi mõisteti S.S-ilt menetluskuludena välja 400,8 eurot riigi õigusabi eest riigituludesse.
3.Riigikohus jättis 15. märtsi 2016 määrusega S.S kaitsja Otto Preemi kassatsiooni menetluse võtmata. Riigikohtu määrusega mõisteti S.S-ilt menetluskuludena välja 192 eurot riigi õigusabi eest riigituludesse. Nimetatud määrusega jõustus Tartu Maakohtu 31. augusti 2015 otsus. Seega on
käesolevas kriminaalasjas S.S-ilt välja mõistetud menetluskulusid kokku summas 4198,48 eurot.
4.31. augustil 2016 esitas S.S kohtule avalduse, milles palus end väljamõistetud menetluskulude tasumisest vabastada või menetluskulusid oluliselt vähendada, põhistades oma avaldust raske majandusliku olukorraga. Avalduse kohaselt on S.S ainsaks sissetulekuks invaliidsuspension 83,7 eurot kuus, mis kulub eluasemega seonduvate arvete tasumiseks. Lisaks eelnevale maksab ta igakuiselt Sotsiaalkindlustusametile 10 eurot ning S.S arvelduskonto on kohtutäituri poolt arestitud laste elatisnõuete täitmiseks.
5.Tartu Maakohus jättis 6. septembri 2016 määrusega S.S avalduse puuduste tõttu käiguta ning tegi ettepaneku hiljemalt 26. septembriks 2016 esitada täiendavaid andmeid ja tõendeid töövõimetuse ja/või puude kohta ning selle kohta, kas ja millist muud vara süüdimõistetule kuulub.
6.S.S esitas täiendavad tõendid 19. septembril 2016, märkides, et tema terviseseisund ei parane ning temale kuuluv korter on samuti kohtutäituri poolt arestitud. Avaldusele oli lisatud Sotsiaalkindlustusameti Tartu büroo 11. novembri 2014 otsus nr 1157419 püsiva töövõimetuse tuvastamise kohta ning 19. septembri 2016 tõend arstilt K.R. lt.
7.Tartu Maakohus jättis 23. septembri 2016 määrusega S.S avalduse menetluskulude tasumisest vabastamiseks rahuldamata. Kohtule esitatud avalduse sisust tulenevalt oli maakohtu hinnangul S.S-ilt menetluskulude sissenõudmisest loobumise ainsa alusena võimalik KrMS § 418 lg-s 1 p 2 sätestatud alus, s.o menetluskulude sissenõudmine võib ohustada süüdimõistetu resotsialiseerumist.
8.Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei 9. augusti 2016 täitmisteadetest (084/2016/2211, 084/2016/2212, 084/2016/2213) tulenevalt on S.S-ilt väljamõistetud menetluskulude sissenõudmiseks käimas täitemenetlus. Maakohtu seisukohalt ei välista see KrMS § 418 sätete kohaldamist. Ajaliselt on rahalise karistuse täitmisele pööramisest loobumine igas menetlusetapis alates süüdimõistva otsuse formaalsest jõustumisest kuni selle täieliku tasumiseni või asendamiseni. KrMS § 418 lg 1 p-s 2 nimetatud aluse kohaldamiseks peavad esinema uued asjaolud, mis on saanud kohtumenetluse pooltele ja kohtule teatavaks või on ilmnenud alles pärast kohtuotsuse jõustumist. Ka peab süüdimõistetu menetluskulude tasumine ohustama tema pöördumist seaduskuuleka elu juurde.
9.Käesoleval juhul ei esine maakohtu arvates selliseid uusi asjaolusid, mis poleks menetluskulude väljamõistmise ajal olnud kohtule või pooltele teada või on ilmnenud hiljem. S.S osaline töövõimetus ega sellest tulenevalt sissetulekute väiksus ei ole uueks asjaoluks, mis polnud kohtuotsuse tegemisel teada ning millele ei saanud S.S kohtuliku arutamise käigus tugineda. S.S avaldas juba kriminaalasja arutamise käigus maakohtus, et on töövõimetuspensionär ja seda on ka Tartu Maakohtu 31. augusti 2015 otsuses märgitud. Sotsiaalkindlustusameti Tartu büroo
11.novembri 2014 otsus nr 1157419 tõendab, et S.S on kindlaks tehtud püsiv töövõimekaotus 50% ulatuses kestusega 21. detsember 2014 kuni 31. detsember 2016. Muuhulgas on diagnoositud S.S kaela radikulopaatia kaela- ja kätesse kiirguva valuga. Arst K.R. 19. septembri 2016 tõendist nähtuvalt on S.S tervisehäire, mis seisneb kroonilises püsiva valusündroomiga kaela vasema lateraalkanali stenoosis. Dünaamikas on valud progresseerunud. Kuigi 19. septembri 2016 tõendis on viiteid võimalikule valude progresseerumisele, ei tõenda see kohtu arvates, et S.S tervislik seisund oleks oluliselt halvenenud. Sotsiaalkindlustusameti 25. mai 2015 teade elatisnõude võlgnikule tõendab, et riigile on üle läinud elatisnõue S.S vastu ajavahemiku 26. aprill 2013 kuni 24. juuli 2013 eest summas 205,86 eurot, mille aluseks on 19. märtsi 2014 kohtulahend. Võru kohtutäituri täitmisteatega võlgnikule täiteasjas nr 119/2016/483 on algatatud 5. mail 2016 täitemenetlus kohtuotsusega väljamõistetud elatise nõudes. Elatise maksmise kohustus ei ole kohtu hinnangul uueks asjaoluks, mis polnud kohtuotsuse tegemisel teada. Kuigi S.S antud kriminaalasja menetluskulude väljamõistmise ajal ei olnud laste elatisnõuded sundtäitmisel, oli kohtule teada, et S.S on arvukalt lapsi, kelle ülalpidamiskohustus on tal seadusest tulenevalt. Tartu Maakohtu otsus elatisnõude väljamõistmiseks tehti juba 19. märtsil 2014 (jõustunud 19. novembril 2014), mistõttu oli S.S-ile menetluskulude väljamõistmise ajal teada, et temalt on välja mõistetud elatise tasu.
10.Maakohtu hinnangul ei takista menetluskulude tasumine S.S õiguskuulekat elu. Säilinud töövõime ulatust arvestades on S.S võimalik töötada ning seeläbi oma majanduslikku olukorda parandada. Registriosade 2346741 ja 2346641 väljatrükid tõendavad, et S.S-ile kuulub kaks korteriomandit. Maakohtus asja arutamise käigus uuritud tõenditest nähtuvalt kasutab S.S mõlemat korteriomandit üksinda. Korteriomanditele on seatud keelumärge ja süüdimõistetu ei saa neid iseseisvalt käsutada. Samas täitemenetluse käigus korteriomandeid või vähemalt üht neist võõrandades on võimalik S.S rahalisi kohustusi vähendada.
MÄÄRUSKAEBUS
11.Maakohtu 23. septembri 2016 määruse peale esitas S.S määruskaebuse, mille kohaselt palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uus määrus, millega vabastada S.S rahalisest nõudest seoses S.S poolt esitatud tõenditega majandusliku seisukorra kohta ning tervislike põhjuste tõttu. S.S lisab määruskaebuses, et ei ole võimeline tööd tegema pideva kaelavalu tõttu (kaelas on kaelatugi) ning ei saa osta valuvaigistit ning kannatab igapäevaste valude tõttu. S.S korteriomand on tema lastele päranduseks, mistõttu ei soovi ta seda müüa ning on selle kõikide oma sissetulekutega laste jaoks remontinud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
12.Tartu Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus jätta S.S temalt kohtuotsusega välja mõistetud menetluskulude tasumise kohustusest vabastamata, on õige ja põhjendatud. S.S määruskaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus vastab määruskaebuses esitatud väidetele vaid järgmist.
13.Tulenevalt KrMS § 418 on maakohtu täitmiskohtunikul võimalik määrusega loobuda rahalise karistuse täitmisele pööramisest, kui: 1) süüdimõistetut on karistatud vangistusega teises kriminaalasjas ja vangistus on pööratud täitmisele; 2) rahalise karistuse täideviimine võib ohustada süüdimõistetu resotsialiseerumist; 3) esinevad käesoleva seadustiku §-s 416 sätestatud asjaolud. KrMS § 418 lg 2 kohaselt võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustel täitmiskohtunik loobuda ka süüdimõistetult menetluskulude sissenõudmisest. Käesoleval juhul on S.S põhjendanud oma soovi menetluskulusid mitte tasuda väitega, et ta on osaliselt töövõimetu ning tervislik seisund ei võimalda töötegemist, S.S on täitemenetlus lisaks antud kriminaalasja menetluskulude osas algatatud ka laste elatisnõude asjas ning S.S puudub piisav vara menetluskulude tasumiseks. Maakohus on õigesti viidanud KrMS § 418 lg 1 p 2 toodud alusele, mis võiks antud juhul ainsana kõne alla tulla – rahalise karistuse täitmisele pööramisest võib loobuda juhul, kui rahalise karistuse täideviimine võib ohustada süüdimõistetu resotsialiseerumist.
14.Ringkonnakohus, juhindudes KrMS § 418 ja arvestades määruskaebuses toodud argumente, leiab, et S.S kohtuotsusega välja mõistetud menetluskulude sissenõudmisest loobumiseks puudub alus, sh ei ole praegusel juhul põhjust rääkida ka KrMS § 418 lg 1 p-s 2 sätestatud alusest, s.o süüdimõistetu resotsialiseerumise ohustamisest. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohaga, mille kohaselt ei ole S.S nimetanud ühtegi asjaolu, mida ta ei oleks saanud maakohtule avaldada juba tema süüküsimuse lahendamise menetluses.
15.Tulenevalt määruskaebusest leiab S.S, et ta ei ole võimeline tulenevalt kaelavaludest töötama. Nähtuvalt Sotsiaalkindlustusameti Tartu büroo otsusest nr 1157419 on S.S töövõimekaotuse protsent 50% ning arsti K.R. 19. septembri 2016 tõendi kohaselt on tervisehäire kroonilise püsiva valusündroomiga kaela vasema lateraalkanali stenoos, dünaamikas valud progresseerunud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, mille kohaselt ei ole arstitõendiga tõendatud, et S.S tervislik seisund oleks halvenenud. Seega on S.S võimeline osalise töövõime kaotusega töötama ning oma majanduslikku seisundit parandama.
16.Maakohus on tuvastanud, et S.S on registriosade 2346741 ja 2346641 väljatrüki kohaselt kaks korteriomandit. Korteriomanditele on seatud S.S laste kasuks keelumärge ja süüdimõistetu ei saa neid iseseisvalt käsutada, samas täitemenetluse käigus on korteriomandeid või vähemalt üht neist võõrandades võimalik S.S rahalisi kohustusi vähendada. S.S määruskaebuses toodud väide on ringkonnakohtu hinnangul asjakohatu, mille kohaselt ei ole võimalik korteriomandit
võõrandada, kuna see on ette nähtud oma laste päranduseks. Käesoleval hetkel on korteriomandite omanikuks S.S ning sellest tulenevalt on S.S varalised nõuded võimalik rahuldada tema vara arvelt täitemenetlustes.
17.Olukorras, kus rahalise karistuse täitmine osutub võimatuks, asendatakse rahaline karistus vangistusega KrMS § 417 lg-s 3 ettenähtud korras. Antud juhul ei ole antud olukorra analüüs vajalik, kuna kohtutäitur ei ole KrMS § 417 lg 3 alusel teavitanud täitmise võimatusest ja seetõttu täitemenetlus jätkub ning S.S on kohustus tasuda temalt välja mõistetud menetluskulud.
18.Eeltoodud asjaoludel ning juhindudes KrMS § 390 ja §-st 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja S.S määruskaebuse rahuldamata.
/allkiri/ Aarne Sarjas
/allkiri/ Maarika Kuusk
/allkiri/ Tiit Lõhmus
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.