lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-14-1873/142

Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 07.04.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-14-1873/142
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
07.04.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1260
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-14-1873/53Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium26.06.20141-14-1873/102Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas31.08.20151-14-1873/115Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium11.12.20151-14-1873/135Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium17.10.2016

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

7. aprill 2017, kirjalikus menetluses

Kriminaalasja number

1-14-1873

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Mati Kartau, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja) 16. märtsi 2017 määrus, millega jäeti rahuldamata süüdimõistetu taotlus menetluskulude tasumisest vabastamiseks

Kaebuse esitajad ja kaebuse liik Süüdimõistetu D.D (XXX), määruskaebus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja) 16. märtsi 2017 määrus muutmata.
2.D.D määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tartu Maakohtu 31. augusti 2015 otsusega mõisteti D.D süüdi KarS § 122 järgi (esitatud süüdistuses osaliselt) ja karistati vangistusega 2 aastat. D.D mõisteti süüdi KarS § 121 järgi (esitatud süüdistuses osaliselt) ja karistati vangistusega 2 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõisteti D.D-le liitkaristuseks 2 aastat vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel määrati, et mõistetavat vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui D.D 2-aastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid. Katseaja alguseks arvati alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 31. augustist 2015 ja kontrollnõuete täitmise aja algust alates kohtuotsuse jõustumisest (15. märts 2016). Esitatud süüdistuses KarS §-de 121 ja 122 järgi mõisteti D.D osaliselt õigeks ja esitatud süüdistuses KarS § 121 järgi menetlus KrMS § 199 lg 1 p 2 alusel osaliselt lõpetati seoses aegumisega. Ühtlasi mõisteti D.D-lt välja menetluskuludena sundraha 585 eurot, toimikust koopia tegemise kulu 0,45 eurot, tunnistajate kohtumenetlusest osavõtmisega seotud kulude katteks 85,27 eurot ning riigi õigusabi tasu ja kulu katteks 2934,96 eurot (kokku 3606,68 eurot) riigituludesse.

Sarnased lahendid

Isikuvastased süüteod
  • 17.09.20261-26-6089/5Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 11.09.20261-26-4829/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.09.20261-26-5613/19Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.09.20261-26-4532/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20261-26-6091/6Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 27.08.20261-25-3925/28Viru Maakohus Narva kohtumaja
2.Tartu Ringkonnakohtu 11. detsembri 2015. a otsusega jäeti Tartu Maakohtu 31. augusti 2015. a otsus muutmata. Lisaks mõisteti D.D-lt menetluskuludena välja 400,80 eurot riigi õigusabi eest riigituludesse.
3.Riigikohtu 15. märtsi 2016. a määrusega jäeti D.D kaitsja Otto Preemi kassatsioon menetlusse võtmata. Riigikohtu määrusega mõisteti D.D-lt menetluskuludena välja 192 eurot riigi õigusabi eest riigituludesse.
31.augustil 2016 esitas D.D kohtule avalduse, milles palus end väljamõistetud menetluskulude tasumisest vabastada või menetluskulusid oluliselt vähendada.
5.Tartu Maakohus jättis 6. septembri 2016. a määrusega D.D avalduse puuduste tõttu käiguta ning tegi ettepaneku hiljemalt 26. septembriks 2016. a esitada täiendavaid andmeid ja tõendeid. D.D esitas täiendavad tõendid 19. septembril 2016. a.
6.Tartu Maakohus jättis 23. septembri 2016. a määrusega D.D avalduse menetluskulude tasumisest vabastamiseks rahuldamata.
7.Tartu Ringkonnakohtu 17. oktoobri 2016. a määrusega jäeti Tartu Maakohtu 23. septembri 2016. a määrus muutmata ning D.D määruskaebus rahuldamata.
20.veebruaril 2017. a esitas D.D kohtule uue avalduse, milles palus end väljamõistetud menetluskulude tasumisest vabastada.
9.Tartu Maakohus jättis 16. märtsi 2017. a määrusega D.D avalduse menetluskulude tasumisest vabastamiseks rahuldamata kokkuvõtlikult alljärgnevatel põhjustel. Kuigi on ilmnenud mõningad uued asjaolud seoses D.D tervisliku seisundiga, ei ole need asjaolud sedavõrd kaalukad, et tingiksid temale mõistetud menetluskulude tasumisest vabastamise. Tartu Maakohtu 31. augusti 2015. a otsuse tegemisel oli kohtule juba teada, et Sotsiaalkindlustusameti 11. novembri 2014. a otsusega tehti D.D kindlaks püsiv töövõimekaotus 50%. Süüdimõistetu 20. veebruaril 2017. a esitatud avaldusele lisatud 15. veebruari 2017. a Sotsiaalkindlusameti otsused tõendavad, et D.D on kindlaks tehtud püsiv töövõimekaotus 60% ja tuvastatud keskmine puue. Vaatamata asjaolule, et D.D-le on lisandunud puue ja mõnevõrra suurenenud tema töövõimekaotus, ei ole selle kaasnev sissetulekute väiksus kohtu arvates uus asjaolu, mis poleks menetluskulude väljamõistmise ajal olnud kohtule teada või on ilmnenud hiljem. Kohtule oli kohtuotsuse tegemise ajal teada, et D.D on töövõimetuspensionär ning ta ei tööta. Samuti oli teada, et D.D on palju lapsi, kelle ülalpidamiskohustus tal seadusest tulenevalt on. Menetluskulude tasumine ei takista D.D õiguskuulekat elu. Kuigi D.D tervislik olukord on mõnevõrra halvenenud, on tal säilinud töövõime ulatust arvestades võimalik siiski töötada ning seeläbi oma majanduslikku olukorda parandada. Kinnistusraamatu andmetel kuulub D.D-le kaks korteriomandit, mida ta kasutab üksinda. Kohtule ei ole teada, et selles osas oleks muudatusi toimunud. D.D olukorras on mitme eluaseme ülalpidamine ebamõistlik. Korteriomanditele on seatud keelumärge ja süüdimõistetu iseseisvalt neid käsutada ei saa. Samas täitemenetluse käigus korteriomandeid või vähemalt ühte neist võõrandades on võimalik D.D rahalisi kohustusi vähendada.
10.D.D vaidlustas maakohtu määruse ja taotleb teha uus määrus, millega rahuldada tema taotlus menetluskulude tasumisest vabastamiseks. Määruskaebuse argumendid on lühidalt kokkuvõetult järgmised. Määruskaebuse esitaja kirjeldab ekspertarst A. Tellmanni poolt kindlaks tehtud D.D tervislikku seisundit. Lisaks selgitab D.D, et tema vasak käsi on domineeriv ja sellega tööd teha ei saa, sest valud on ööpäevaringsed. D.D ei ole suuteline kaua ühes asendis olema ja peab vahetama kaelaortoosi vähemalt kahe kuu tagant. Toiduraha ei jätku ja ka ravimeid pole võimalik osta, sest valuvaigistid, mis võiks aidata, on väga kallid. Olemasolev korter on üheksa lapse omandis ja nende pärand. Resotsialiseerumise oht on juba peaaegu teoks saanud ja vaesus võib ohustada D.D seaduskuuleka elu juurde jäämist. Esitatud süüdistuses KarS § 121 järgi lõpetati menetlus aegumisega, kuigi D.D abikaasa ütles kohtus, et D.D pole teda kunagi löönud. Tema ütluste alusel oleks tulnud menetlus lõpetada mitte aegumisega, vaid D.D õigeks mõistmisega.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11.Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja D.D kaebusega, leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
12.KrMS § 418 lg 1 järgi süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik võib määrusega loobuda rahalise karistuse täitmisele pööramisest, kui: 1) süüdimõistetut on karistatud vangistusega teises kriminaalasjas ja vangistus on pööratud täitmisele; 2) rahalise karistuse täideviimine võib ohustada süüdimõistetu resotsialiseerumist; 3) esinevad käesoleva seadustiku §-s 416 sätestatud asjaolud. KrMS § 418 lg 2 kohaselt võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustel täitmiskohtunik loobuda ka süüdimõistetult menetluskulude sissenõudmisest. Maakohus on õigesti viidanud KrMS § 418 lg 1 p 2 toodud alusele, mis võiks antud juhul ainsana kõne alla tulla – rahalise karistuse täitmisele pööramisest võib loobuda juhul, kui rahalise karistuse täideviimine võib ohustada süüdimõistetu resotsialiseerumist.
13.Ringkonnakohus, juhindudes KrMS § 418 ja arvestades määruskaebuses toodud argumente, leiab, et D.D-lt kohtuotsusega välja mõistetud menetluskulude sissenõudmisest loobumiseks puudub alus, sh ei ole praegusel juhul põhjust rääkida ka KrMS § 418 lg 1 p-s 2 sätestatud alusest, s.o süüdimõistetu resotsialiseerumise ohustamisest. Süüdimõistetu resotsialiseerumise all tuleb mõista asjaolusid, mis on saanud kohtumenetluse pooltele ja kohtule teatavaks kohtuotsuse jõustumise järgselt või mis on uute asjaoluna ilmnenud alles pärast kohtuotsuse jõustumist (Kriminaalmenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne 2012, lk 957). Maakohus on õigesti leidnud, et D.D kirjeldab kaebuses enda kehva tervislikku seisundit, aga see oli teada juba kriminaalmenetluse ajal. Samuti oli kohtuotsuse tegemise ajal teada, et D.D on palju lapsi, ta on töövõimetuspensionär ning ta ei tööta. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et vaatamata asjaolule, et süüdimõistetu töövõimekaotus on langenud kohtuotsuse jõustumise järgselt 50%lt 60%-le ja lisandunud keskmine puue, ei anna see alust menetluskulude sissenõudmisest loobumiseks, sest osa töövõimest on säilinud ja selles osas on võimalik süüdimõistetul jätkata töötamist. Nagu öeldud võiksid resotsialiseerumist ohustavate asjaoludena arvesse tulla üksnes asjaolud, millega kohtul ei olnud karistust mõistes võimalik arvestada, aga juba kohtuotsuse tegemise ajal oli teada D.D sissetulekute väiksus. Praegusel juhul ei

tuvastanud selliseid asjaolusid maakohus ja ka määruskaebus ei lükka ümber I astme kohtu järeldusi.

14.Ringkonnakohus märgib, et menetluskulude tasumisest vabastamise otsustamisel ei oma tähtsust määruskaebuse esitaja väide selle kohta, et menetlus KarS § 121 järgi oleks tulnud lõpetada mitte aegumisega, vaid määruskaebuse esitaja õigeks mõistmisega tulenevalt D.D abikaasa ütlustest. Menetluskuludest vabastamise küsimuse lahendamise seisukohast on üksnes oluline, kas on lisandunud pärast kohtuotsuse jõustumist uusi asjaolusid, mis ohustaksid süüdimõistetu resotsialiseerumist. Apellatsioonikohus leiab, et vaatamata mõningate uute asjaolude ilmnemisele ei ole need piisavalt mõjuvad, et tingiksid menetluskulude tasumisest vabastamise.
15.Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb D.D kaebus jätta rahuldamata.

/allkiri/ Maarika Kuusk

/allkiri/ Mati Kartau

/allkiri/ Aarne Sarjas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 27.08.20261-26-4237/12Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 27.08.20261-26-4909/6Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval