Kohtulahend

1-16-1583 Tartu Maakohtusse saabusid 26.07.2016.a Tartu Vangla materjalid kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla toetab D.A ennetähtaegset vabastamist. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdlane D.A avaldas istungil, et soovib tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabaneda. Prokurör oma kirjalikus seisukohas nõustub Tartu vangla seisukohaga isiku vabastamise osas ja toetab isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtu seisukoht KrMS § 426 lg 1 kohaselt võib karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik pärast süüdimõistetu poolt karistusseadustiku §-s 76, § 761 lõikes 1 või §-s 77 sätestatud karistusaja ärakandmist vabastada süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Tartu Maakohtu 23.03.2016.a otsusega mõisteti D.A-le lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks 8 kuud vangistust, mida süüdlane kannab alates 23.03.2016.a. Kuna D.A on käesolevaks ajaks kandnud karistusajast ära vähemalt poole, siis on olemas KarS § 76 lg 1 p-st 2 tulenev formaalne alus kinnipeetava ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud vangla materjalidega ja prokuröri seisukohaga ning kuulanud ära süüdlase on seisukohal, et D.A tuleb jätta karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. D.A puhul võib positiivsena välja tuua, et kinnipeetava iseloomustuse (vangla toimiku

1-16-1583 võimalus määratleda isiku elukoht ja seega ka võimalus saata isik kriminaalhooldusele vastavasse kriminaalhooldusosakonda. Alkoholi tarvitas D.A enne vangistust enamasti nädalavahetustel. Süüdlane leiab, et alkoholi tarvitamine ei ole tema jaoks probleemiks. D.A aga kasutas alkoholijoobes olles eksabikaasa ja poja suhtes vägivalda ning ähvardas tapmisega. Süüdlasele ei ole vangistuses individuaalset täitmiskava koostatud, kuna vangistus on alla aasta. Seega ei ole D.A saanud vangistuses osaleda sotsiaalprogrammis, mis käsitleb alkoholisõltuvusest vabanemist. D.A käitumine on põhjustanud lastes ebakindlust ja hirmu, millest tulenevalt kooliealistel lastel on tekkinud käitumisprobleemid. Süüdlasel puudub vabanedes toetav lähivõrgustik, kuna vägivallakuriteod on toime pannud pereliikmete vastu ning sellest tulenevalt ei soovi eksabikaasa D.A-ga suhelda. D.A poolt uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva kahe aasta jooksul on 14% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 24%. Ohustatud on pereliikmed. Oht seisneb füüsilises vägivallas, ohu tõenäosus on kõige suurem, kui D.A on alkoholi tarvitanud ja läheb pereliikmetega tülli. Kohtu hinnangul on D.A puhul maandamata alkoholi tarvitamisest tulenevad riskid, mis võivad vabaduses mõjutada süüdlase poolt uute vägivallakuritegude toimepanemist. Kuna süüdlast on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, kuid hoolimata varasemast karistatusest on ta jätkanud uute kuritegude toimepanemist, ei ole D.A enda varasemast käitumisest õigeid järeldusi teinud. Isiku vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks peavad olema erandlikud põhjused ning reeglina kuulubki isikule määratud karistus ärakandmisele tervikuna. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole selliseid erandlikke asjaolusid tuvastatud. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et D.A tuleb jätta vabastamata temale Tartu Maakohtu 23.03.2016.a otsusega nr 1-16-1583 mõistetud karistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist.

Marju Persidskaja kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.